Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

SÜÜDISTUS:

1-21-4249 menetlusega tuvastamata isik Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, ebaseaduslikult kahes eraldiseisvas kilest pakendis pulbrilist ainet kogukaaluga 1415,20 grammi, mis sisaldas 333 grammi amfetamiini. Kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel andis tuvastamata isik 29.12.2020. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, amfetamiini üle Sergei Geraštšenkole. Seejärel Sergei Geraštšenko 29.12.2020. a kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni kell 21.40, valdas ja vedas sõites Tallinnast Pärnu Tallinn-Pärnu liinibussis, Erik Meieri korraldusel, kahes eraldiseisvas pakendis pulbrilist ainet, mis sisaldasid amfetamiini. Eelnimetatud pakenditest üks sisaldas valkjat pulbrit massiga 688,8 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 162 g amfetamiini, ja teine pakend sisaldas roosakat pulbrit massiga 726,4 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis omakorda sisaldas 171 g amfetamiini. Sergei Geraštšenko valdas amfetamiini kuni 29.12.2020. a kell 21.40, kui politsei poolt ebaseaduslik valdus lõpetati Pikk tn 13 asuvas Pärnu Bussijaamas tema kinnipidamise ja temaga kaasas olnud amfetamiini ära võtmisega. Samuti süüdistatakse Erik Meierit selles, et tema ebaseaduslikult käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Iljiniga (Iljin) tahtlikult narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.03.2021. a kella 13.21, valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Harju maakonnas Muugal Põhjaranna tee ääres asuva kütuseliini juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, Erik Meieriga kooskõlastatult, kilesse pakendatud pulbrilise aine kogukaaluga 4106 grammi, mis sisaldas amfetamiini, kütuseliini juures asuvasse peidikusse. 24.03.2021. a ajavahemikul kell 13.21-13.24 ajal sõitis Erik Meier koos Sergei Iljiniga Harju maakonnas Muugale Põhjaranna tee ääres asuva kütuseliini lähedal asuva peidiku juurde, kus Erik Meier näitas Sergei Iljinile amfetamiini peidiku asukohta ning seejärel nad kontrollisid, kas amfetamiin on alles. Olles veendunud, et amfetamiin on pakendatult peidikus alles, jätsid nad selle peidikusse ja lahkusid. Sergei Iljin sõitis 24.03.2021. a kella 16.37 ajal kaasreisijana sõiduauto Toyota Prius, registreerimismärgiga XXXXXX, tagaistmel eelpool nimetatud peidiku juurde. Seejärel Sergei Iljin võttis narkootilise aine pakendatud kujul peidikust ära, pani selle sõiduauto tagaistmele ning transportis seda edasi sõiduautoga Toyota Prius registreerimismärgiga XXXXXX Tallinna suunas, kuni sõiduauto Narva mnt ja Kose tee ristumiskohas politsei poolt kella 16.51 kinni peeti. Seega Sergei Iljin, kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel, vedas ja valdas, amfetamiini kuni 24.03.2021. a kella 16.51, kui ebaseaduslik valdus lõpetati politsei poolt sõiduauto Toyota Priuse, registreerimismärgiga XXXXXX, kinnipidamise ja aine äravõtmisega. Sõiduautos Toyota Prius, registreerimismärgiga XXXXXX, tagaistmel asus ühes kilekotis neli eraldiseisvat kilest pakendit, milles oli vastavalt roosa pulber massiga 803,6 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 147 g amfetamiini; roosa pulber massiga 795,1 g (24% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 140 g amfetamiini; roosa pulber massiga 795,5 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega) mis sisaldas 146 g amfetamiini ja roosa pulber massiga 806,9 g (26% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 154 g amfetamiini. Samuti süüdistatakse Erik Meierit narkootilise aine kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 24.03.2021. a omandas Erik Meier ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mida hoidis oma elukohas XXX korteris vannitoa lae peal kahes eraldisesivas pakendis – fooliumpakendis valge pulber massiga 0,39 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,31 g kokaiini ja vaakumkilepakendis valge

1-21-4249 ainetükk massiga 14,93 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 11,7 g kokaiini. Erik Meieri ebaseaduslik kokaiini valdus lõpetati politsei poolt 24.03.2021.a, kui kokaiin leiti Erik Meieri elukoha korteri vannitoa lae pealt ja ära võeti. Narkootilised ained amfetamiin ja kokaiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja V nimekirja ning NPALS § 3 lg 1 alusel on selle käitlemine ilma eriloata keelatud. Erik Meieril puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste ainete, amfetamiini ja kokaiini käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammist. Erik Meieri poolt käideldud amfetamiini ja kokaiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 8091 inimesele. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav Erik Meierile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Erik Meieri käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Erik Meier, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

1-21-4249 uurimisega koostööd, ta tunnistas enda süüd juba ka vahistamisel. Erik Meier ei lahkunud Eestist ka pärast seda, kui maakohus teda vahi alla ei võtnud, vaid jättis prokuröri taotluse rahuldamata. Erik Meier sai väga hästi aru, et politsei on ta tabanud ning vältimatult järgneb sellele karistusena koos tingimisi mõistetud karistusega kokku vähemalt 10 aastane vangistus. Sellest hoolimata Erik Meier ei lahkunud Eestist, ega hakanud kriminaalasja uurimist takistama. Vastupidi, koostöö menetleja Y-ga (Pärnu politsei operatiivtöötaja) sujus tõrgeteta. 3.2 Erik Meieri süüd kergendavat asjaolu tuleb võtta siirana ja suhtuda sellesse tõsiselt. Kusjuures karistust ei tuleks vähendada formaalselt, nagu seda tegelikkuses tegi maakohus, vähendades karistust 6 kuu võrra. Tegelikkuses andnuks selline kahetsus õigusliku võimaluse vähendada karistust vähemalt 2-3 aastat. Selliselt karistuse vähendamist õigustaks ka asjaolu, et kriminaalasja „niiditõmbajale“, Pavel Štšerbakovile mõistis Eesti Vabariik karistuseks väiksema karistuse, kui Erik Meierile. 3.3 Kohus pidanuks karistuse mõistmisel silmas pidama või vähemalt püüdma välja selgitada, mis siis ikkagi viis selle kuriteoni. Kriminaalpsühholoogilise hinnanguna võib väita, et selleks ei olnud seekord ühiskond, nagu kaitsjad tihti väitsid ENSV ajal toimunud kriminaalprotsessides, vaid ikkagi Erik Meierit tabanud narkomaania. Just sõltuvus kokaiinist tõi kaasa allakäigutrepile asumise. Just kokaiini tarbimine oli põhjuseks, miks sidus Erik Meier ennast amfetamiini käitlemisega. Jättes aga kriminoloogiliselt kindlaks tegemata konkreetse kuriteo põhjused, oli kohtul keeruline määratleda asjakohast karistust. Praegusel juhul tuleb tuvastatud faktide alusel käsitleda kokaiini tarbimise sõltuvust narkomaaniana, mida pidanuks kohus Erik Meierile karistust mõistes arvestama asjaoluna, mis tingib karistuse vähendamist. 3.4 Võttes arvesse väljatoodut, väheneks keskmine – 9 aastane karistus praegusel juhul 2-3 aasta võrra. Kohus ilmselgelt ületähtsustas Erik Meieri seniseid karistusi ja karistuse eeldatavat eripreventiivset tähendust. Lõppkokkuvõttes ei ole eripreventiivsel tasandil suurt vahet, kas lõplikuks kogukaristuseks jääb 10 või 13 aastat vangistust, selge on see, et oma teadliku elu lõpuni peab Erik Meier jääma kinnipidamisasutusse. Kokkuvõttes leian, et Erik Meierile mõistetud 8,5 aastane vangistus, ja kogukaristus 12 aastat 8 kuud ja 16 päeva, on ikka ülikarm karistus. Võttes arvesse käesolevas apellatsioonis esitatud käsitlust, tuleks mõistlikuks ja seaduslikuks lugeda üle 6 aastast karistust ning kogukaristust 11 aastat.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-21-4249 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

1-21-4249 suures konkreetses koguses narkootilist ainet käideldi. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Erik Meier käitles narkootilist ainet KarS § 184 mõttes mitte miinimumi lähedaselt. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6.5 Ainuüksi see, et Erik Meieril on sõltuvusprobleemid narkootikumidest, ei anna alust karistuse vähendamiseks. Kaitsja arusaam, et nimetatud asjaolu tingib automaatselt karistuse vähendamise, on ekslik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.