Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

täidetud 14.03.2014), taas 03.01.2022 kella 15.18 paiku viibides Tallinnas xxx xx asuvas ja PPP AS-ile kuuluvas kaupluses PPP, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist küünetangid Cailap maksumusega 1,90 eurot ja klaasviili Depend maksumusega 6,49 eurot ning pani nimetatud esemed enda pükste taskusse. Samuti võttis müügisaalist meeste mütsi maksumusega 19,95 eurot, mille pani endale pähe. Veel võttis fliisjaki maksumusega 139 eurot, meeste jalatsid maksumusega 59,95 eurot, 3 paari meeste sokke, kogumaksumusega 9,95 eurot ning pani need riideesemed proovikabiinis endale seljakotti. Seejärel väljus kogu nimetatud kaubaga kaupluse müügisaalist ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata kogusummas 237,24 eurot. Kuritegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Seega Riccardo Lemvald, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ja paneb kõik korvi, kell 15.03 läheb isik korviga ja tühja seljakotiga proovikabiini. Kell 15.10 väljub meesterahvas proovikabiinist ilma korvita ja täis seljakotiga. Kell 15.18 läbib isik kassad kauba eest maksmata ning ta peetakse kinni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 25-28) nähtuvalt peeti Riccardo Lemvald kahtlustatavana kinni 03.01.2022 kell 17.25 aadressil xxx xx, Tallinn, Harjumaa ja teda kahtlustati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 03.01.2022 kell 15.18 xxx xx, Tallinn, Harjumaa kaupluses PPP püüdis varastada kaupa maksumusega 237,24 eurot, kuid pärast kassarivi ja turvaväravate läbimist peeti ta turvatöötajate poolt kinni. R. Lemvald vabastati 04.01.2022 kell 11.40. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (tl 29-30) nähtuvalt selgitas Riccardo Lemvald, et talle on arusaadav, milles teda kahtlustatakse ning on kahtlustuses märgitud kuriteo toime pannud, varguse pani toime üksinda ja varastas enda tarbeks. Käis 03.01.2022 kella 15.00 paiku PPP kaupluses, kus tahtis kaupa vaadata. Võttis riiulilt Cailap küünetangid maksumusega 1,90 eurot, klaasviili Depend maksumusega 6,49 eurot ja pani need endale taskusse. Müügisaalis võttis fliisjaki maksumusega 9,95 eurot, meeste jalatsid maksumusega 59,95 eurot, meeste sokid 3 paari maksumusega 9,95 eurot ja meeste mütsi maksumusega 19.95 eurot. Läks proovikabiini kus pani kauba seljakotti, v.a mütsi, mille pani pähe. Väljus müügisaalist kauba eest tasumata ja peeti kinni turvatöötaja poolt. Toodetel ei olnud kaitseelemente, kaup rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kahetseb tehtut. Kahtlustatava täiendaval ülekuulamisel (tl 34-36) selgitas Riccardo Lemvald, et viimased 4-5 kuud elas tänaval, tal ei olnud elukohta, ööbis seal, kus juhtub – parklates, parkides pingil, trepikodades. Oli tänaval pikka aega, enne elas tuttavate juures. Elas ka rehabilitatsioonikeskuses Kura 1, Tallinnas, mis on mõeldud alkoholi- ja narkosõltlastele, kuid elas seal, kuna tal polnud elukohta. 01.03.2022 läks varastama, kuna tal puudusid esmatarbeid ja riietus, väljas oli külm, mistõttu tahtis jalatseid ja riideid endale kandmiseks, küünetange ja küüneviil samuti endale kasutamiseks. Endal sissetulekuallikaid ei ole, rahaga aitavad tuttavad, korjab pudeleid, süüa saab kodututele mõeldud supiköögist, teinekord otsib toidukraami prügikastidest. Pärast 03.01.2022 varguse juhtumist asus elama xxx juurde, kasvas küll lastekodus, kuid antud inimest peab oma xxxks, kes elab Tallinnas xxx xx-xx ja toetab teda materiaalselt. Selgitab, et on füüsiliselt terve, omab varasemat töökogemust kelnerina, puhastusfirmades, ehitusel. Valdab kolme keelt ning on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. AS PPP avaldustest nähtuvalt õigusvastase teo pani toime Riccardo Lemvald, kelle juurest avastati PPP AS kuuluvat maksmata kaupa 237,24 euro väärtuses, vargus jäi aga Riccardo Lemvaldi tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna isik oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt, kõigi toodete kaubanduslik olukord oli korras ja tagastatud kauplusele. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta, millele viitavad nii kannatanu poolt avalduse esitamine kui ka süüdistatava kinnipidamine turvatöötaja poolt. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus riietusesemete ja kosmeetikatarvete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt läks ta 03.01.2022 kauplusesse

eesmärgiga endale esmatarbe kaupu varastada, kuna tal raha ei olnud ja ilmad olid külmaks läinud, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistataval oli eesmärk pöörata võõrad vallasasjad enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Süüdistatav on oma süüd eeluurimisel antud ütlustes ja kohtulikul uurimisel täielikult tunnistanud. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega eeldab KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüteo kvalifitseerimine seda, et süüdistatav vastab erilisele isikutunnusele, s.t et ta on varem toime pannud KarS § 199 lg 2 p 4 loetelus märgitud süüteo. Seejuures ei ole tähtsust, kas sellise teo toimepanemine on varem sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud või on see asjaolu tuvastatud alles ühes menetluses. Kohtusse saadetud kriminaaltoimikust (tl 15-17, 49-50) nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Tartu Maakohtu 05.03.2008 otsusega nr 1-08-1695 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, KarS § 266 lg 2 p 1,3 ja KarS § 215 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati liitkaristust 1/3 võrra, lõplikuks liitkaristuseks jäi 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 09.02.2007 otsusega mõistetud karistusega ja mõistetud karistusele liideti eelmise karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 6 aastat ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 aastat ja 6 kuud, millise karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise aeg 14.08.2007. Samuti on süüdistatavat karistatud Viru Maakohtu 02.11.2012 otsusega nr 1-12-10419 KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mille eest mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristus suurendades mõistatatavat karistust 05.03.2008 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse 6 aastat ja 6 kuud võrra, liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat ja 7 kuud, millise karistuse kandmise alguseks loeti 14.08.2007. Karistus täideti Riccardo Lemvaldi poolt 14.03.2014 seisuga. Uue varguse pani süüdistatav toime 03.01.2022. KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Kuivõrd süüdistatavat karistati 09.02.2007 otsusega esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja ta pani katseajal toime muude kuritegude hulgas toime ka varguse, siis liideti varguse eest mõistetud karistusele eelmise otsusega mõistetud karistus täies ulatuses, mistõttu muutus varguse eest mõistetud karistus liitkaristuseks esimese astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusega, mille kustumise tähtaeg pikenes. Juhul, kui süüdistatav ei oleks varasemat vargust katseajal toime pannud, ei oleks süüdistataval ka kehtivat karistust varguse eest. Liitkaristuse mõistmise tõttu ei olnud eelmine KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus kustunud ning süüdistatav on KarS § 199 lg 2 p 4 nimetatud isikuks, s.o isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Lisaks nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval ei õnnestunud vargust lõpule viia tema tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd tema tegevust müügisaalis jälgiti ning varastatud kaubaga müügisaalist väljudes peeti ta kinni ning kaup võeti ära. Seega jäi süüdistatavale süüks arvatud vargus katse staadiumisse. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava Riccardo Lemvaldi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

tunde, millega ta algselt ka nõus oli, kuid hiljem teadlikult ja tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidus. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal oli jalaluu murd, mis takistas tal üldkasuliku töö tegemist, kuid karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda 26.01.2022 koostatud kohtuvälise menetleja otsusega karistatud samal päeval toime pandud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Seega üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjendusena toodud jalavigastus ei takistanud süüdistatavat samal ajal varavastase väärteo toimepanemisel. Sellest saab järeldada, et isik ei ole võimeline alluma kriminaalhooldusele ega ole ka valmis üldkasulikku tööd tegema. Lisaks eeldaks kriminaalhooldus süüdistataval elukoha olemasolu, kuid süüdistataval püsiv elukoht puudub ning ainsaks ajutiseks asukoha aadressiks on süüdistataval olnud Tallinna xxx xxx aadress. Seetõttu on süüdistatava kriminaalhooldusele allutamine välistatud, kuivõrd süüdistataval ei oleks elukoha puudumisel võimalik täita seaduses sätestatud ja elukohaga seonduvaid kontrollnõudeid. Lisaks sellele ei saa kohus KarS § 74 sätete täitmise tagamiseks sundida süüdimõistetut otsima endale püsivat elukohta, veel vähem sundida kõrvalisi isikuid KarS § 74 sätestatud elukoha olemasolu eelduse täitmiseks võtma süüdistatavat enda juurde elama. Eelmärgitust tulenevalt, lisaks muude karistuse kohaldamata jätmise tingimuste puudumisele ei saaks ka nende tingimuste olemasolul KarS § 74 sätteid süüdistataval elukoha puudumise tõttu kohaldada. Samas leiab kohus, et kuna tegemist on väikese süüga ning varalist kahju ei tekkinud, samuti arvestades viimase karistuse kandmiselt vabanemise ajast möödunud pikka ajavahemikku, süüdistatava terviseseisundit ja arusaamisvõime taset ning ilmselget vajadust pöörduda sotsiaahoolekande poole elu kordasaaamiseks edaspidi, mis annaks võimaluse ka leida sissetuleku saamiseks mõnda lihtsamat tööd, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning see võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et karistuse võib jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Seega oleks ainsaks tingimuseks karistuse täitmisele pööramist vältida jätta katseajal uus tahtlik kuritegu toime panemata.

vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Riccardo Lemvald on aga varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, seega on süüdistatav üheselt teadlik sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistataval ka viis väärteokaristust rahatrahvide näol, mis kõik on jäetud tasumata. Seega on süüdistataval rida rahalisi kohustusi, mille olemasolust on ta ilmselgelt teadlik, kuid süüdistatav temale määratud rahatrahve ei tasu. Kohtu arvates näitab selline käitumine süüdistatava suhtumist temal lasuvatesse kohustustesse. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, süüdistatavale mõistetud rahalise karistuse suurusest ja süüdistataval legaalse sissetuleku puudumisest ning süüdistatava kaitsja taotlusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.