Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-2382

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Prokuratuur süüdistab Marek Valtnat selles, et tema: - avalikus kohas, 05.03.2021.a kella 23.28 ajal läks xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xx x kortermaja juurde, võttes oma kodust kaasa käsitöönduslikult muudetud kaheraudse sileraudse püssi Iž-58M kaliiber 12 number x, mis kuulub tulirelvade hulka. Ta lasi püssist kaks lasku õhku ja ühe lasu vastu kolmanda trepikoja välisust, mida kuulis XX enda korteris viibides. Akna peale tulnud XX karjus ta, et kui naine akna pealt ära ei lähe, siis tulistab ja sihtis püssiga kannatanu aknasse. Kannatanu jooksis aknast eemale ja helistas häirekeskusesse. XX tundis hirmu ja ohtu enda elu pärast. Oma tegevusega käitus Marek Valtna ohtu seadval viisil, avalikus kohas KorS § 54 järgi /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega relvaga ähvardades pani Marek Valtna toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - eeluurimisel kindlaks tegemata ajast kuni 06.03.2021, hoidis ebaseaduslikult, ilma vastava loata, oma elukohas xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxx, käsitöönduslikult muudetud kaheraudse sileraudse püssi IŽ-58M kaliiber 12 number x, mis kuulub tulirelvade hulka, samuti 10 kaliiber 12 kesktulepadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Relvaseadus § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Relvaseadus § 32 lg 2 annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks relvaseaduse § 46 lg 5 nimetatud koguses. Lk 3 / 5

1-22-2382 Relvaseadus § 32 lg 3 Piirivalveamet.

väljastab soetamisloa relva soetamist taotlevale isikule Politsei- ja

Relvaseadus § 32 lg 4 antakse soetamisluba ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse. Relvaseadus § 33 lg 2 registreeritakse relv soetamisloa alusel, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta. Relvaseadus § 34 lg 1 väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa ja 34 lg 2 annab füüsilisele isikule relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani Marek Valtna toime KarS § 418 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo.

järgi

- 04.10.2021.a kella 19 paiku oli YY xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xx x maja juures ning tarvitas koos QQ alkoholi. Marek Valtna liikus neist mööda ning tal läks YY sõnavahetuseks. Marek Valtna läks ära ja tuli tagasi kella 19.30 paiku ning sõnagi lausumata lasi YY pisargaasi näkku. Relvaseaduse § 18 lg 1 p 1 järgi on gaasipihusti relv, mis on piiramata tsiviilkäibega. Seda võib osta, omada ja kaasas kanda alates 18 eluaastast. Relvaseaduse § 28 lg 2 kohaselt ei tohi relva kasutamisel rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda. Oma tegevusega põhjustas Marek Valtna kannatanule YY väga tugeva valu silmades. Teise inimese suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani Marek Valtna toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud päeva vangistust, millest arvatakse maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, ning lõplik kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 4 kuud ja 28 päeva, jäetakse täies ulatuses KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui M. Valtna ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 15; tl 62). Kohtueelsel uurimisel süüdistatav on tunnistanud end süüdi 05.03.2021 episoodis ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, 04.10.2021 episoodis ta end süüdi ei olnud tunnistanud. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end esitatud süüdistustes süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lk 4 / 5

1-22-2382 Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Marek Valtnalt riigituludesse välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel relva ekspertiisiga tekkinud kulu summas 420 eurot, kokku 1401 eurot. Menetluskulude tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide relvaruumis asuvad 6 padrunit, 3 padrunikesta ja püss IŽ-58M kaliibriga 12. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada pakendis 5 asuv kaba lõigatud osa, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele ja Lääne prefektuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.