Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Jevgeni Ivanovi järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Harju maakond; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Jevgeni Ivanovi süüdistatakse selles, et tema 31.08.2021 kella 11.20 paiku Tallinnas Kärberi 21 elumaja juues asuvas Kivila pargis, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 järgi /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/. Nimelt tulistas Jevgeni Ivanov hoiatus- ja signaalpüstolist Blow TR 14 02, mis kuulub relvaseaduse § 11 p 7 alusel hoiatus- ja signaalrelvade hulka, mitmel korral õhku, ohustades sellega kõrvalisi kannatanuid ning häirides nende rahu ja turvatunnet, millest oli häiritud läheduses jalutanud kannatanu X, kes tundis ohtu oma elu ja tervise pärast. Seega pani Jevgeni Ivanov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 01.04.2022 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, süüdistatav Jevgeni Ivanov ja tema kaitsja Ahto Sirendi järgneva kokkuleppe: KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus alates 31.08.-01.09.2021 2, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistus on 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75-ga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on süüdimõistetu kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud:

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Kohtueelse menetluse kulud on: kaitsjatasu 146,40 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja sundraha on kokku 1127,40 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi. Süüdistatav peab tasuma kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid ja äravõetud esemed: - DVD-plaat kõnesalvestisega asub kriminaalasja materjalide juures – jääb kriminaalasja materjalide juurde. - püstol Blow TR 14 02 koos karbiga ja 9 padruniga– antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi /tl 80/ - kuulub konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 263 lg 1 p 2 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.