Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-22-1033
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Marko Armi (Arm; isikukood 38009216010) kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, apellatsioon
Jätta apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude ärahoidmine. Veel määrati M. Armile KarS § 75 lg 4 järgi lisakohustusena kohustus registreerida ennast alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (riikliku alkoholiravi programmi raames) ja teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT. Kohus selgitas kohtuotsuses sellise näidu määramise olemust ja tagajärgi. M. Arm vabanes koheselt ärakandmisele kuuluva 4-kuulise vangistuse kandmiselt 27.08.2021. Kriminaalhooldusametniku 27.01.2022 esitatud iseloomustuse kohaselt näitasid vereanalüüsid CDT kohta, et isik liigtarvitas alkoholi. M. Arm on kriminaalhooldusametnikule tunnistanud alkoholi tarvitamist ja teadmist, et rikub kohtu poolt määratud kohustust. Ametnik reageeris sellisele rikkumisele hoiatusega. M. Armi sõnul on ta varem teinud karistusena ka üldkasulikku tööd. Seda kinnitab ka karistusregistri teade, millest nähtub, et märtsis 2007 on M. Armile mõistetud vangistus 9 kuud asendatud üldkasuliku tööga 540 tundi, mis on täidetud 01.06.2008. Viimane ametlik töökoht oli enne eelmist kohtuotsust AMV Metall (metalliettevõte Karkis-Nuias), kus tema sõnul teda oodatakse tööle. M. Armil on kaks alaealist last (15 a, 9 a), kellega ta koos ei ela. M. Arm elab koos elukaaslasega ja tema lapsega (14 a).
Samuti ei nõustu kaitsja maakohtu seisukohaga selle kohta, et M. Arm on muuhulgas liikluses ohtlik ka seetõttu, et pole läbinud oskuste ja teadmiste kontrolli ning teinud liikluseksamit. Asjas ei ole ümber lükatud M. Armi ütlused selle kohta, et ta on autokooli läbinud ja tal on olnud ka juhtimisõigus, kuid see on karistusena ära võetud ning peale seda on tal eksam tegemata. Seega ei ole tegemist inimesega, kelle oskused oleksid takistuseks mootorsõiduki juhtimisel. Tegemist on formaalsete kohustuste rikkumisega, mis kahtlemata ei saa olla õigustuseks seaduserikkumisele, küll aga on oluline asjaolu süü suuruse hindamisel.
kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Erkki Hirsnik
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.