Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2023, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-1033
Kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. märtsi 2022 otsus Marko Armi süüdimõistmises KarS § 4231 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 10 kuud Harju Maakohtu 10.10.2022 määrus Marko Armi vangistusest vabastamises tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.11.2023 kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne
Avalduse ese Kohtunik
Aivar Hint
Avaldaja
Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders
Süüdimõistetu
Marko Arm (isikukood: 38009216010; elukoht: xxxxxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx)
Asja menetlemine
kirjalikus menetluses
Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:
hilines. 19.12.2022 jõudis enda sõnul õigeaegselt koju. Ametnik koostas rikkumiste kohta kirjaliku hoiatuse, mis 02.01.2023 allkirjastati. Marko Arm tuli 12.06.2023 kriminaalhooldusesse registreerimiskohustust täitma olles alkoholijoobes. Joove tuvastatud indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury Nordic (SN10200322), tulemus oli 0,721 mg/l kohta. Isik põhjendas rikkumist sellega, et tal on parema käe 2 sõrme luud katki ning valuvaigistid ei aidanud valu leevendada. Väidetavalt võttis laupäeval viina. 14.06.2023 teostasid vanemkriminaalhooldusametnik Merilyn Enders ja kriminaalhooldusametnik Jaak Kimmel Mulgi vallas kontrollreidi ning tuvastasid Marko Armil kell 15.05 aadressil xxxxxxxx xx xx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx . Indikaatorvahendi näit 0,521 mg/l kohta. 19.06.2023 registreerimisel andis isik seletuse eelneva rikkumise kohta, et ta oli tarvitanud piirituse baasil alkohoolset jooki, kus on 7 erinevat ravimtaime. Jooki tarvitas 2 suutäit, kuna ei saanud käe valutamise pärast magada. 19.06.2023 registreerimisel andis Marko Arm ka nõusoleku lisakohustuse määramiseks - lisakohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT) kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Kokku on katseaja jooksul toimunud 17 registreerimist. Marko Arm on registreerimiskohustust rikkunud 1 korral (12.06.2023), kui ilmus registreerima alkoholijoobes ning registreerimist läbi ei viidud. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 8 korral ning rikkumisi on tuvastatud 2 korral – 12.06.2023, 14.06.2023. Elektroonilise valve ajakava rikkumised on toimunud järgnevatel kuupäevadel: 09.12.2022, 11.12.2022, 19.12.2022. Kohus on andnud Marko Armile võimaluse kanda karistust vabaduses ning kohustanud teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohtuseks määrati isikule: läbida sõltuvusravi, mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega ja alluma elektroonilisele valvele. Arvestades toimepandud rikkumisi ja nende sagedust teeb ametnik ettepaneku määrata Marko Armile KarS § 75 lg 4 alusel katseajaks lisakohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT) kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Marko Arm on andnud omapoolse nõusoleku vereanalüüsi tegemiseks 19.06.2023.
tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).
kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.