1-21-8260
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-21-8260 (20231702168)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Viktor Šimanko süüdistatuna KarS § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Eve Soostar
Süüdistatav
Viktor Šimanko – isikukood 39002250285, xxxx, xxxx kodanik, xxxx, elukoht xxxx, töötab P OÜ, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistatud.
Kaitsja
Anu Toomemägi
Süüdi tunnistada Viktor Šimanko KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 10 eurot ), s.o 1000 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 10.10.2019 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 8 kuud, ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud ja rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustada Viktor Šimankot tasuma rahalise karistuse summa osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 100 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsetasu summas 163.20 eurot riigi kanda. Välja mõista Viktor Šimankolt kannatanu K. P. (xxxx Xxxx AS) kasuks 1164,70 eurot. Asitõendid - CD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Viktor Šimankot süüdistatakse selles, et tema, saades 05.09.2020 enda valdusse K. P.u Xxxx AS pangakaardi koos paroolidega, kasutas ilma kaardi omaniku loata ja teadmata eelpool mainitud pangakaarti ja paroole (konto nr xxxx), tehes mitmeid oste internetikeskonnas ja võttis välja sularaha järgnevalt: 06.09.2020 ATM:HAN00022 UusMaleva 1 summa 160 eurot; 06.09.2020 ATM:HAN00022 UusMaleva 1 summa 80 eurot; 06.09.2020 ATM:HAN00022 UusMaleva 1 summa 40 eurot; 06.09.2020 ATM:HAN00022 UusMaleva 1 summa 20 eurot; 07.09.2020 ATM:SEB Sõle 51 Selver summa 160 eurot; 07.09.2020 ATM:SEB Sõle 51 Selver summa 100 eurot; 07.09.2020 ATM:SEB Sõle 51 Selver summa 30 eurot; 07.09.2020 OLEREX Sõle 51B summa 9 eurot; 07.09.2020 ATM:SEB Akadeemia 35 Konsum, summa 10 eurot; 07.09.2020 WWW.ALIEXPRESS.COM INTERNET GB 05.09.2020 summa 26,31 eurot 07.09.2020 OLYMPIC KOPLI \KOLPLI 69B summa 300 eurot; 07.09.2020 ATM:HAN00433 Sõle 51 summa 160 eurot; 07.09.2020 ATM:HAN00433 Sõle 51 summa 140 eurot; 08.09.2020 KOPLI Sports bar Kopli 69B summa 4,5 eurot; 08.09.2020 OLEREX Sõle 51B summa 1,25 eurot; 08.09.2020 OLEREX Sõle 51B summa 4,50 eurot; 08.09.2020 Bolt summa 4.26 eurot; 08.09.2020 OLEREX Sõle 51B summa 1,25 eurot; 08.09.2020 WWW.ALIEXPRESS.COM INTERNET GB summa 13,63 eurot. Oma tegevusega tekitas Viktor Šimanko K. P.ule varalise kahju summas 1264,70 eurot, saades ise varalist kasu samas ulatuses. Seega Viktor Šimanko pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Viktor Šimanko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 14.04.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Viktor Šimanko süüdi tunnistamist KarS § 213 lg 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 100 (sada) päevamäära, s.o 1000 (tuhat) eurot. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 10.10.2019.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega, so vangistusega 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud, milline karistus jäeti KarS 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga (Harju Maakohtu 28.10.2021 määruse alusel) kohaldamata ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 2 alusel mõista vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja rahaline karistus 100 päevamäära, so tuhat eurot, millistest viimane karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tuhat eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena saja euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta Viktor Šimankole Harju Maakohtu 10.10.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aastat 8 (kaheksa) kuud Viktor Šimanko suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Viktor Šimanko temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 alusel pandud kontrollnõudeid, jätkates kriminaalhooldust senise kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on Viktor Šimanko käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel kohustada Viktor Šimankot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Viktor Šimankole määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 10.10.2019 otsuse kuulutamisest, so alates 10.10.2019, nimetatud otsuses märgitud tingimustel. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2, kohaselt sundraha 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 97.20 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsetasu summas 163.20 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,
süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.