Hageja: H. O. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine (e-post XXX) Kostja: J. V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski (e-post [email protected])
Kohtuistung
07.veebruar 2023
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Liis Venelaine Kostja lepinguline esindaja Daniil Savitski
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt J. V. hageja H. O. kasuks põhivõlgnevus 10 995,33 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt summas 10 995,33 eurot alates 28.12.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt J. V.-lt H. O. kasuks välja mõista 10 995,33 eurot. Alternatiivselt palub hageja kohtul kostjalt H. O. kasuks välja mõista 3 685,59 eurot ja lisaks 7 309,74 eurot selliselt, et J. V. kohustub alates 05.01.2022 kuni summa 7 309,74 eurot täieliku tasumiseni maksma iga kuu 5. kuupäevaks H. O.-le 202 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (hetkel 8% aastas) põhivõlalt summas 10 995,33 eurot alates 28.12.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (hetkel 8% aastas): põhivõlalt summas 3 685,59 eurot alates 28.12.2021 kuni põhivõla tasumiseni; alates 05.01.2022 lisandub põhivõlale igakuine osamakse summas 202 eurot, millelt tuleb viivist tasuda osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
2.H. O., J. V. ja HLÜ Geldex Eesti sõlmisid 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2, mille tingimustel HLÜ Geldex Eesti andis hagejale ja kostjale laenu summas 24 000 eurot. Hageja ja kostja on HLÜ Geldex Eesti suhtes solidaarvõlgnikud. Maksegraafiku kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 62 osamakset igakuiselt summas 404 eurot ehk osamaksed alates 05.11.2016 kuni 05.12.2021. Hageja on tasunud kõik seni sissenõutavaks muutunud osamaksed, alates 05.11.2016 kuni 05.01.2018. Hageja esitas 18.01.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista nimetatud osamaksetest kostja osa (ehk 1⁄2). Harju Maakohtus tsiviilasjas nr xxxx rahuldati hagiavaldus 06.03.2019 otsusega täies ulatuses, Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus ei võtnud kostja kaebusi menetlusse. Harju Maakohtu otsus jõustus 26.06.2019. Kostja tasus hageja nõude algatatud täitemenetluses 30.07.2019. Hageja tasus ainuisikuliselt osamaksed alates 05.02.2018. Harju Maakohtus tsiviilasjas nr xxxx rahuldati hagiavaldus 08.02.2021 otsusega täies ulatuses, kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 11 312 eurot, sh põhivõlg summas 4 321,31 eurot ja intress summas 6 990,69 eurot.
3.Hageja on laenu tagastamiseks tasunud HLÜ le Geldex Eesti igakuiseid osamakseid. Hageja on hagiavalduse esitamise seisuga tasunud kõik eelmises punktis nimetatud sissenõutavaks muutunud osamaksed nii hagejale langevas osas kui ka osaliselt kostjale langevas osas. Hageja märgib, et tasus alates 12.11.2020 makseid CreditPartner OÜ-le võlausaldaja korraldusel. Hagejal tekkis aprillis 2021 võimalus laen ennetähtaegselt tagasi maksta. Hageja tasus 07.04.2021 kogu laenu jäägi, kogunenud intressi ja viivise ning hüvitise laenu ennetähtaegse tagastamise eest. Hageja tasus kokku 17 379,47 eurot. Tänu laenu ennetähtaegselt tagasi maksmisele säästavad mõlemad pooled olulise summa intressimaksete arvelt. Hageja kokkuleppe sõlmimiseta ja laenu esialgse maksegraafiku alusel tagastamise korral oleks pooltel tulnud tasuda veel osamaksed 63-120 kokku summas 23 432 eurot (58 * 404). Seega säästsid pooled tänu hagejale rohkem kui 6 000 eurot. HLÜ Geldex Eesti on kinnitanud, et leping on lõppenud ja HLÜ-l Geldex Eesti ei ole poolte vastu enam nõudeid.
4.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja ja kostja on solidaarvõlgnikena sõlminud laenulepingu HLÜ ga Geldex Eesti. Võlausaldajal HLÜ Geldex Eesti oli õigus nõuda kohustuse täitmist nii hagejalt kui ka kostjalt. Hageja on HLÜ Geldex Eesti ees laenulepingust tulenevad kohustused täitnud (vt eespool viidatud asjaolud ja tõendid). VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul peavad hageja ja kostja täitma kohustuse võrdsetes osades, sest seadusest ega lepingust ei tulene teisiti. Maakohus tuvastas nii tsiviilasjas nr xxxx kui ka tsiviilasjas nr xxxx, et pooled peavad kohustuse täitma võrdsetes osades. Seadusest, lepingust ega kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Maakohus ei
tuvastanud tsiviilasjas nr xxxx mingit sellist kohustuse olemust, millest tulenevalt saaks kõrvale kalduda poolte vahelise võrdse kohustuste kandmise põhimõttest.
5.Maakohus asus tsiviilasja nr xxxx lahendades seisukohale, et hagejal on õigus nõuda VÕS § 69 lg 1 ja 2 alusel kostjalt talle langeva osa hüvitamist. Maakohus rõhutas, et kohtul ei ole antud asjas alust ega võimalust teha teistsugune lahend, kui on tehtud jõustunud otsusega tsiviilasjas nr xxxx, milles käsitleti sama laenulepingut. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on tegemist nõude seaduse alusel ülemineku ehk legaaltsessiooni eriliigiga. Seega saab solidaarvõlgnik pärast võlausaldajale kohustuse täitmist nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja, kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa. Tagasinõude tekkimise esmaseks eelduseks on seega solidaarvõla täielik või osaline täitmine solidaarvõlgniku poolt ning solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhetes solidaarvõlgnikega. Nagu juba eespool kirjeldatud, on hageja täitnud laenulepingust tulenevad kohustused (seni sissenõutavaks muutunud osas) kogu ulatuses. Kostja ei ole ühtegi osamakset tasunud. Hageja on kokku tasunud laenulepingu sissenõutavaks muutunud osamakseid summas 9 660 eurot. Kuivõrd hageja ja kostja pidid kohustuse täitma võrdsetes osades, siis on hageja igakuiselt 1⁄2 osamakse ulatuses täitnud kohustuse kostja eest ja hagejale on üle läinud nõue kostja vastu 1⁄2 ulatuses igast osamaksest. Järelikult on hagejal kostja vastu nõue 4 830 euro ulatuses. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahelises õigussuhtes tuleb nõuet tervikuna käsitleda põhivõla nõudena. Hageja esitab kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõude summas 4 830 eurot. Hageja ei nõua kostjalt eraldi põhivõla ja intressi tasumist. Hageja ja kostja vahelises sisesuhtes ei ole see jagatav põhivõla nõudeks ja intressinõudeks. Muuhulgas ei ole nõue jagatav selle tõttu, et laenuandjal on õigus maksetega viivitamisel põhivõlalt nõuda täiendava intressi tasumist. Hagejal sellist võimalust ei ole (sest makse on juba tasutud). Harju Maakohus on tsiviilasjas nr xxxx otsuse punktis 32-34 hageja vastava käsitlusega viivise arvutamisel nõustunud. Hageja tasus lepingu lõpetamiseks 17 379,47 eurot. Hageja on seisukohal, et mõlemad pooled on võitnud kõrge intressimääraga lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Hagejale on üle läinud nõue teise solidaarvõlgniku vastu ka osas, mis puudutab veel sissenõutavaks muutumata osamakseid. Kokku on hageja alates 05.09.2019 kuni 07.04.2021 lepingu lõpetamiseni tasunud laenulepingu täitmiseks 24 279,47 eurot. Hageja nõuab kostjalt selle tagastamist kostjale langeva 1⁄2 osas ehk summas 12 139,74 eurot. Hageja on seisukohal, et kuivõrd laenu varasem tagastamine oli kasulik mõlemale poolele sh hoiti kokku rohkem kui 6000 eurot intresside arvelt, ei pea hageja üksi kandma seonduvat rahalist koormat. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 139,74 eurot. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kostjalt välja mõista hüvitist kogusummas veel sissenõutavaks muutumata osamaksete eest, palub hageja nõude välja mõista selliselt, et kostjalt mõistetakse tervikuna välja seni sissenõutavaks muutunud osamaksete eest hüvitis summas 4 830 eurot. Lisaks pannakse kostjale kohustus tasuda edasiulatuvalt 1⁄2 ulatuses osamaksed samas summas hagejale, nagu kostja oleks varasemalt kohustunud nõude tasuma HLÜ-le Geldex Eesti. Kostja allkirjastas lepingu, millele oli lisatud maksegraafik iga kuu 5. kuupäevaks 404 euro tasumise kohustusega. Järelikult pidi kostja arvestama igakuiselt vähemalt 202 euro tasumisega. Kuivõrd hageja on kõik kohustused HLÜ Geldex Eesti ees täitnud, on hagejale üle läinud solidaarvõlgniku tagasinõue ka veel sissenõutavaks muutumata osamaksete nr 63-120 osas.
6.Järelikult kohustub kostja hagejale tasuma sellest poole ehk 7 309,74 eurot. Hageja palub kohtul määrata, et kostja kohustub hagejale 7 309,74 eurot tasuma igakuiste maksetena summas 202 eurot. Arvestades esialgset HLÜ-ga Geldex Eesti kokku lepitud maksegraafikut, palub hageja kohtul määrata, et kostja peab maksed jätkuvalt tasuma sama moodi iga kuu 5. kuupäevaks. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas [...] nõuda
pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja ei ole 2016. aastal laenulepingu sõlmimisest alates teinud ühtegi makset HLÜ-le Geldex Eesti ega ka ühtegi makset hagejale ilma vastava sundtäidetava kohtuotsuseta. Alternatiivselt palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 830 eurot ning 7 309,74 eurot selliselt, et kostja kohustub alates 05.01.2022 kuni summa 7 309,74 eurot täieliku tasumiseni maksma iga kuu 5. kuupäevaks hagejale 202 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejale on VÕS § 69 lg 2 alusel üle läinud HLÜ Geldex Eesti nõue kostja vastu. Kostja oleks pidanud laenu osamaksed tagastama lepingus kokku lepitud kuupäevadel. Osamaksed muutusid sissenõutavaks igakuiselt alates 05.09.2019. Kostja osamakseid laenuandjale ei tagastanud ega tasunud ka 1⁄2 osamaksest hagejale. Seega on hagejal kostja vastu hagiavalduse esitamise seisuga lisaks laenu põhinõudele summas 4 830 eurot ka viivisenõue osamaksetega viivitatud aja eest. Hageja ja kostja ei ole omavahel kokku leppinud viivisemäära, seega kohaldub käesolevale võlasuhtele VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäär (hetkel 8% aastas). Hagi esitamise seisuga on kogunenud viivis kokku summas 1 521,77 eurot
8.Harju Maakohus rahuldas 08.12.2021 otsusega tsiviilasjas nr xxxx kostja vastuhagi osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse 8 925,19 eurot. Kuivõrd maakohus rahuldas täies ulatuses ka hageja hagi, tasaarvestas kohus poolte vastastikused nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks 2 666,18 eurot. Hageja tasaarvestas 27.12.2021 kostja nõude tsiviilasjas nr xxxx enda nõuetega käesolevas tsiviilasjas. Hageja tasaarvestas kostja nõude osaliselt (summas 1 521,77 eurot) 27.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõudega summas 1 521,77 eurot. Tehtud tasaarvestuse järel oleks kostja nõude jääk hageja vastu 1 144,41 eurot (2 666,18-1 521,77). Hageja tasaarvestas kostja ülejäänud nõude sissenõutavaks muutunud põhinõudega summas 4 830 eurot. Tehtud tasaarvestuse järel on hageja sissenõutavaks muutunud põhinõude jääk kostja vastu 3 685,59 eurot (4 830 - 1 144,41). Hageja on seisukohal, et tehtud tasaarvestuse järel on hageja nõude jääk kostja vastu 10 995,33 eurot (12 139,74 - 1 144,41). Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks kostjalt välja mõista hüvitist kogusummas veel sissenõutavaks muutumata osamaksete eest, on hageja nõue kostja vastu 3 685,59 eurot ja sellel lisandub igakuine nõue edaspidi sissenõutavaks muutuvate osamaksete eest. Hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärale (hetkel 8% aastas) põhivõlalt 10 995,33 eurot alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks kostjalt välja mõista hüvitist kogusummas veel sissenõutavaks muutumata osamaksete eest, taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärale (hetkel 8% aastas) põhivõlalt 3 685,59 eurot alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni. Samuti taotleb hageja viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärale (hetkel 8% aastas) igalt 5. kuupäeval summas 202 eurot sissenõutavaks muutuvalt osamakselt. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista. Lepingu olemuse selgitamiseks tuleb esmalt kirjeldada hageja ja kostja suhet selle sõlmimise hetkel. Hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxx ja varasuhteks valiti lahusvara. Abielu lahutati Harju Maakohtu xxxx otsusega. Lepingu sõlmise hetkel olid pooled abielus, kuid varalahususe tõttu neil abielu kestel ühisvara ei tekkinud. Lepingu p 1.3 kohaselt võeti laen sihtotstarbega saada vahendeid varasemate laenude refinantseerimiseks ja maja Xxxx remontimiseks. Kinnistu omandas hageja 21.05.2015 ning võõrandas alles 08.01.2020. Laenu tagatiseks seati hüpoteek vaid kinnistule ja laen kanti 06.10.2016 täies ulatuses üle hageja pangakontole. Tsiviilasjas nr xxxx esitatud menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et vahetult pärast laenu saamist on tasutud varasemad krediidilepingud kokku summas 12 933,50
eurot ning ülejäänud summa (22 169,51 – 12 933.50) 9 236,01 eurot kulus maja remontimiseks. 9 236,01 euro suurune osa laenust kulus hageja lahusvara hulka kuuluva maja remontimiseks. Lepingu alusel pidi laenu summaks olema 24 000 eurot, siis üle kanti hageja kontole 22 169,51 eurot - (24 000 - 22 169,51) 1 830,49 eurot moodustasid laenu taotlemise lepingutasu ja notaritasud. Hageja ja kostja said lepingu alusel reaalselt enda kasutusse 22 169,51 eurot ning edaspidi lähtub kostja sellest summast. Vastavad varasemad laenu- ja krediidilepingud olid enamuses kostja nimel, kuivõrd hageja kontod olid sellel ajal kohtutäiturite poolt arestitud ning talle ei oleks iseseisvalt kaastaotlejata laenu antud. Kuigi varasemad laenud olid kostja nimel, siis olid ka need valdavalt võetud kinnistu jaoks. AS-iga LHV Finance sõlmitud krediidilepingu nr 731036 lõpetamine, laenust kulus 4 605,95 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks. Lepingu kohaselt taotles kostja 5 000 euro suuruse väikelaenu. Kontoväljavõtte kohaselt laekus laen 15.10.2015 kostja kontole ja järgmisel päeval kandis ta selle üle R. P. selgitusega "Xxxx", tegemist oli tasuga majja paigutatava küttesüsteemi eest. Inbank AS-iga sõlmitud lepingu HANS72422 lõpetamine, laenust kulus 176,17 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks, kostja tunnistab, et antud kohustus oli võetud tema isiklikes huvides. AS-iga LHV Finance sõlmitud lepingu 710251 lõpetamine, laenust kulus 389,35 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks. Lepingu kohaselt anti laenu teleka, mikrolaineahju ja nende seinakinnituste ostmiseks, seadmed paigaldati maja kööki. AS-iga LHV Finance sõlmitud lepingu 907420 lõpetamine, laenust kulus 512,73 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks. Lepingu kohaselt anti laenu JYSK LINNEN'N FURNITURE OÜ-st kauba ostmiseks ja arve nr SPINV49715 kohaselt soetati kööginurga komplekt, mööbel paigaldati maja kööki. Inbank AS-iga sõlmitud lepingu HANS71791 lõpetamine, laenust kulus 293,08 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks, lepingu kohaselt anti laenu HANSAPOST OÜ-st kauba ostmiseks, osteti voodi ja madrats maja sisustamiseks. Inbank AS-iga sõlmitud lepingu SM20075 lõpetamine, laenust kulus 312,37 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks, lepingu kohaselt anti laenu STUDIO MODERNA OÜ-st kauba ostmiseks, osteti voodipesu ja rätikuid, samuti maja tarbeks.
10.Inbank AS-iga sõlmitud lepingu HANS65378 lõpetamine, laenust kulus 124,78 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks, lepingu kohaselt anti laenu HANSAPOST OÜ-st kauba ostmiseks, osteti 5,26 m2 pindalaga aiakuur, mis paigaldati kinnistule. Bigbank AS-iga sõlmitud lepingu SLR16-011446465 lõpetamine, laenust kulus 2894,01 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks, kontoväljavõttelt on näha, et tegemist hageja nimel võetud laenuga. Inbank AS-iga sõlmitud lepingu HANS65381 lõpetamine, laenust kulus 293,17 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks, lepingu kohaselt anti laenu HANSAPOST OÜ-st kauba ostmiseks, osteti erinevaid aiataimi, mis istutati kinnistule. IPF Digital Estonia OÜ-lt võetud laenu kustutamine, laenust kulus 2 020,49 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks, lepingu kohaselt oli kostjal õigus saada krediiti limiidiga 1 500 eurot, mida suurendati hiljem 2 000 euroni. Esimese lepingu sõlmimisest 10.10.2015 kuni kohustuse täitmiseni 10.10.2016 võeti krediiti kokku summas 2 270 eurot, 2 suurt makset tehti ainult kinnistu huvides kokku summas 1 009,03 eurot. 600 eurot tasuti R. P. maja küttesüsteemi eest. 409,03 eurot tasuti OÜ-le ALFALEND Maja vaipade eest. Seega kulus kogu laenatud krediidisummast (1 009,03 : (2 270 : 100) 44,5% maja sisustamiseks, s.o tagasimakstud 2 020,49 eurost (2 020,49 x 0,445) 899,12 eurot. BB Finance OÜ-ga sõlmitud laenulepingu lõpetamine, laenust kulus 311,40 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks. Krediidipangaga sõlmitud krediidilepingu lõpetamine, laenust kulus 1 000 eurot kõnealuse kohustuse tasumiseks. Kuigi kontoväljavõttes on makse selgituseks märgitud justkui oleks tegu kostja krediidi kustutamise ja krediidilepingu lõpetamisega, siis ei vasta see tõele.
11.Kostja kinnitab, et kõigi kõnealuste laenude võtmise hetkel oli tema ainukeseks elukohaks kinnistul asuv maja ning kõik sisustamisega seotud kulutused tehti just kinnistu ja sellel asuva maja sisustamiseks. Lepingu sõlmimise hetkel ei osanud kostja ette näha peatset lahkuminekut ning seega nõustus ta hageja palvel võtma ühiselt laenu maja remontimiseks, kuna hageja ei oleks oma krediidinäitajate tõttu üksi laenu saanud. Mõni kuu pärast lepingu sõlmimist, s.o 28.02.2017. a läks hageja füüsiliselt kostjale kallale ja selle tõttu algatati hageja suhtes
kriminaalmenetlus kehalise väärkohtlemise sätete alusel. Antud menetlus lõpetati 16.08.2017 KrMS § 202 tuginedes ning hagejat kohustati osalema sotsiaalprogrammis ning tasuma kostjale 500 eurot kahjuhüvitist. Kokkuvõtvalt oli ühiselt võetud laenu olemuseks see, et laenatud 22 169,51 eurost vähemalt (9 236,01 + 4 605,95 + 389,35 + 512,73 + 293,08 + 312,37 + 124,78 + 293,17 + 899,12) 16 666,56 eurot kasutati hageja lahusvara tarbeks, s.o (16666,56 : [22 169,51 : 100]) 75,2% kogu laenust. Vastavate dokumentide väljanõudmise järgselt võib selguda, et kinnistu ja maja tarbeks kasutati koguni (16 666,56 + 2894,01 + 311,40 + 1 000) 20 871,97 eurot, s.o (20 871,97 : [22 169,51 : 100]) 94,1% kogu laenust. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
15.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
16.VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle langevas osas. Kui solidaarvõlgnike omavaheline kokkulepe puudub ja kui ka muid vastutuse ulatuse ebavõrdselt jagunemise asjaolusid ei õnnestu tuvastada, jaguneb vastutus solidaarvõlgnike sisesuhtes võrdselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles, et vastutus nende sisesuhtes ei jaguneks võrdselt. Seega peab kohus hindama, kas esines alus poolte võrdsusest kõrvale kalduda tulenevalt kohustuse olemusest. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, kes solidaarvõlgnikest sai laenusumma ja asus seda käsutama, ainuüksi ei muuda VÕS § 69 lg 1 sätestatud võrdse vastutuse põhimõtet.
17.Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub ning kohus loeb tuvastatuks TsMS § 231 lg-te 2 alusel: o hageja, kostja ja Geldex sõlmisid 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2. o lepingu tingimuste kohaselt andis Geldex hagejale ja kostjale laenu summas 24 000 eurot. o hageja ja kostja on laenulepingus Geldexi suhtes solidaarvõlgnikud. o hageja on tasunud kõik laenulepingust tulenevad osamaksed. o poolte vahel on sama laenumakse üle kaks jõustund kohtuotsust.
18.Kokkuvõtvalt leiab kostja käesolevas asjas, et hageja sai laenu täies ulatuses enda valdusesse, sest laen kanti hageja kontole ja raha kasutati valdavalt 75,2% - 94,1% ulatuses hageja lahusvara parendamiseks ning sisustamiseks. Ülejäänud osas kulus laensumma poolte igapäevaste kulude katmiseks, mida tuleks lugeda tehtuks mõlema poole huvides ning laenu tagatiseks seati hüpoteek kinnistule. Kinnistu kuulus ainuisikuliselt hagejale, siis lasus laenu tagasi maksmata jätmisega seotud riisiko ja vastutus täielikult temal mitte kostjal. Poolte vastutuse jagamine võrdselt on ebaõiglane ja hagejat alusetult rikastav ning seega vastuolus hea usu põhimõttega. Alternatiivselt tuleks kostja vastutuse ulatust vähendada vähemalt 24,8%-ni, sest laenust 75,2% on vaieldamatult kasutatud hageja kinnistu parendamiseks. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu ning leiab, et käesolevas vaidluses ei ole kostja toonud esile uusi asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda tõendeid hinnates varasemalt tuvastatud asjaoludest. Vaidluse all ei ole, et poolte vahel on sama laenusuhte üle vaieldud kahes tsiviilasjas ning kohtuotsused on jõustunud. Kohus on käesoleva hagi menetlusse võtnud 11.01.2022 määrusega.
19.Harju Maakohtu otsuses 06.03.2019 tsiviilasjas xxxx on kohus tuvastanud järgmist: ``Kostja leiab, et hea usu põhimõttega on vastuolus hageja poolt nõude esitamine seoses sellega, et kostja ei saanud saadud laenust lõppkokkuvõttes midagi. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja sisuliselt kuritarvitab oma õigusi nõudes kostjalt tema osa. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt nt tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-102-07, p 16). Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14). Seaduses sätestatud õiguste teostamise pahauskseks lugemine saab toimuda väga erandlikel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei saa hageja käitumist antud juhul pahauskse käitumisena käsitleda. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on õiguste kuritarvitamise keeld. Õiguste kuritarvitamise tuvastamiseks tuleb hinnata, kas poole käitumine on aus ja õiglane. Hageja väitel on Geldexilt võetud laenu osaliselt kostja varasemate laenude refinantseerimiseks ja hageja väitel oli tegemist kostja isiklikuks otstarbeks kasutatud laenudega. Kostja väitel kasutati ka varasemad laenud kõik Xxxx kinnistu jaoks. Teise poole pahausksusele tuginemisel peab antud pool seda ka tõendama. Seega peab käesolevas asjas kostja tõendama, et tegemist on Xxxx kinnistu jaoks kasutatud laenudega. Kostja ei ole seda tõendanud. Seega ei saa käesolevas asjas tuvastatuks lugeda, et kostja poolt varasemalt võetud laenud oleksid võetud Xxxx kinnistu jaoks.``
20.Kohus leiab, et kohtul esineb ka käesolevas vaidluses esile toodud asjaolude alusel vajadus tuvastada, et hageja ja kostja on 5.10.2016 tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud, kas on alust võrdse tagasimakse kohustusest kõrvale kaldumiseks ning hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kohus loeb tuvastatuks eeltoodu alusel, et kostjal lasub samaväärne kohustus tasuda laenumakseid. Hageja on tasunud 07.04.2021 kogu laenu jäägi, kogunenud intressi ja viivise ning hüvitise laenu ennetähtaegse tagastamise eest. VÕS § 392 lg 2 lubab laenusaajal laenu ilma ette teatamata tagastada. Kohus tuvastab esitatud laenuandja kinnitusega lepingu lõppemise kohta, et hageja on tasunud kokku
17 379,47 eurot. Laenulepingust ei tulene, et laenusaajal puudus võimalus laenusummat ennetähtaegselt tagastada. Kostja ei ole ka esile toonud, et sellega kaasnenuks või suureneks tema osa laenu tagastamisel. Hageja on vastupidiselt esile toonud, et laenu tasumisega vähenes intressikoormus. Kohtu korraldaval istungil 13.10.2022 on kostja kahtluse alla seadnud, kas hageja on laenu ise tagastanud, mille kohta on laenuandja andnud kinnituse lepingu lõpetamise kohta (00:16:01). Kostja leidis ka 07.02.2023 toimunud kohtuistungil, et hageja ei ole tõendanud solidaarnõude üleminekut kostjale (00:40:16). Kohus ei nõustu kostjaga. Laenuandja on kinnitanud vaidlusaluse laenulepingu lõppemisest ja edasiste nõuete puudumisest 23.12.2021 ekirjaga hagejat. Samuti nähtub laenuandja 07.04.2021 vastusest nr 210407/01 hagejale, et viimane soovib laenu ennetähtaegselt tagastada ning teavitab maksete suuruse 17 379,47 eurot. Seega loeb kohus tõendatuks hageja poolt lepingulise kohustuse täitmise ja lepingu lõppemise.
21.Kohus leiab, et käesoleval juhul on alus tuvastada, et hageja ja kostja on 5.10.2016 tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud ning hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Võttes arvesse, et hageja on tasunud 5.10.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingu osamaksed ka kostja eest ning 07.04.2021 kogu jäägi, on kostja hagejale võlgu 12 139.74 eurot. Hageja on tasaarvestanud 27.12.2021 kostja nõude tsiviilasjas nr xxxx ja seega kuulub väljamõistmisele 10 995,33 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvutuskäiku ega nõude suurust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 69 lõigete 1 ja 2 alusel välja mõista võlgnevus 10 995,33 eurot.
22.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb välja mõista viivis põhivõlgnevuselt hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Arvestades, et hagi on esitatud 27.12.2021 ning asjaolu, et hageja taotleb alates 28.12.2021 viivist, kuulub viivise nõue seoses põhinõude väljamõistmisega rahuldamisele. Menetluskulud
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on
menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
24.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.04.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.