Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-1987

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15ndaks kuupäevaks vähemalt 97,50 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99922700011967. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Olari Jürgens’it süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Pärnu Maakohtu 27.11.2018.a otsusega nr 1-18-8848 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja olles seega KarS § 121 lg 2 p 3 täheldatud isik, 24.06.2021.a kella 01.00 paiku, menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, X X vallas X külas X talu hoovil haaras mõlema käega H. P-d kaelast ja kägistas H. P-d, mistõttu H. P. tundis valu ja hing jäi kinni. Samuti Olari Jürgens lõi maha kukkunud H. P-d menetluses tuvastamata arv kordi, kuid mitte vähem kui 10 korda turja, kaela, näo, käte ja peapiirkonda. Olari Jürgens haaras H. P-d kaelas olnud ketist ning kägistas sellega H. P-d . Kirjeldatud peksmise tõttu tundis H. P. valu turja, kaela, pea ja kätte piirkonnas. Samuti põhjustas kirjeldatud peksmine H. P-d le tervisekahjustused, s.o pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, pindmise kaelavigastuse ja pindmise rindkere vigastuse. Seega Olari Jürgens tahtliku teoga, s.o. teise isiku tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-22-1987

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Olari Jürgensi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. KarS 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 27.11.2018.a otsusega nr 1-18-8848 mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, 5 alusel jätta 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Olari Jürgens ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, allub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud korras elektroonilisele valvele aadressil xxx tähtajaga 8 (kaheksa) kuud ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub Olari Jürgens käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Olari Jürgens kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel kuid mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Olari Jürgens on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Olari Jürgens ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Olari Jürgens kohustatud osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Asitõendid – DVD-plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 981 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 189 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1-22-1987

(allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.