Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

RESOLUTSIOON

Samuti tema, viibides 17.08.2021 kella 18.14 ajal Tallinnas aadressil xxx asuvas xxx keskuse kaupluse xxx müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe tooli Cretex maksumusega 49 eurot. Eelnimetud toodetega möödus B.A kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. B.A tegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega oma tahtliku tegevusega pani B.A toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

vaasi tagastas. Üldse ei oska seletada, mis ta seda tegi, sest kõik oli kuidagi udu sees. Kahetseb oma tegu. (tl 14-15). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 tunnustega süüteo toimepanemisest. Nagu xxx klienditeenindaja M O ja juhataja M U ütlustest nähtub, varastas meesterahvas xxx kauplusest vaasi, jättes vaasi eest tasumata. Kuivõrd meesterahvas peeti hiljem koos vaasiga kinni, said nad varastatu tagasi. Isiku kinnipidamist koos kaubaga kinnitas ka ülekuulatud turvatöötaja C R. Ka süüdistatav B.A on tunnistanud vaasi varguse toimepanemist ja ka seda, et ta koos vaasiga kinni peeti ja vaas temalt ära võeti. Kohus leiab, et süüdistatav pani toime võõra vallasasja äravõtmise, kuivõrd võõrast asja kauplusest kaasa võttes ja kauba eest tasumata jättes murdis süüdistatav tema jaoks võõra asja valdaja valduse ning kehtestas sellele asjale enda ebaseadusliku valduse. Seejuures ei ole süüdistatav eitanud, et see vallasasi oli tema jaoks võõras. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud selgituste kohaselt soovis süüdistatav varastatu maha müüa, et saada rahalisi vahendeid, s.t süüdistatav ei soovinud asja selle endisele omanikule tagastada ja süüdistatava eesmärgiks oli pöörata võõras vallasasi enda kasuks. Kriminaalasjas kogutud tõenditest on üheselt tuvastatav, et süüdistatav võttis vaasi ära selle omaniku tahte vastaselt ja teadmata, s.t süüdistatav murdis süüdistatava jaoks võõra vallasasja valduse nii asja valdaja kui ka omaniku tahte vastaselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kohtu arvates süüdistatav selliselt just käituski. Süüdistatav ei ole ka vaielnud sellele vastu, et vallasasi oli tema jaoks võõras ega ka sellele, et süüdistatava eesmärgiks oli asja omanik või valdaja asjast ilma jätta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus vaasi äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning ka süüdistatav ise selgitas, et soovis asja maha müüa. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga, kuivõrd süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ning ka teadis, et see saabub. Kuivõrd süüdistatav pidas vajalikuks minna k a teise kauplusesse, siis peeti ta mõlemast kauplusest varastatud asjadega kinni. Varguse episood XXX kauplusest Kohus leiab, et 17.08.2021 aadressil Tallinnas xxx asuvas xxx kaupluses tooli varguse katse toime panemine B.A poolt on tõendatud kannatanu avalduse, tunnistajate ütluste, süüdistatava osalise süü tunnistamise ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. xxx AS kaupluse xxx vahetuse vanema M T avaldusest nähtuvalt palutakse vastutusele võtta isik, kes 17.08.2021 kaupluses xxx aadressil Tallinn, xxx pani toime õigusvastase teo 49 eurot väärtuses, läbides kaupluse turvaväravad ja võttes kaasa tooli Cretex (tl 7). Tunnistaja A R ütlustest nähtuvalt 17.08.2021 kella 17.43 ajal üks meesterahvas, viibides nende kaupluses xxx, mis asub aadressil Tallinn, xxx, võttis sealt ühe Cretex tooli maksumusega 49 eurot ja väljus koos selle tooliga, jättes selle eest maksmata. Kui avastasid varguse, siis teavitasid sellest kohe xxx keskuse turvatöötajat. xxx turvatöötaja pidas selle mehe kinni ja võttis temalt varastatud tooli. Tool on tagastatud ja see on korras. Seoses sellega ei soovi esitada selle mehe suhtes tsiviilhagi (tl 33-36).

Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtuvalt on xxx kaubanduskeskuses 17.08.2021 kell 18.50 turvatöötajate poolt kinni peetud B.A, kelle isik tuvastati ID-kaardi andmete alusel ja kes võttis kauplusest xxx tooli ja xxx naise kujuga vaasi (tl 10). Tunnistaja C R ütlustest tulenevalt oli tunnistaja turvatöötajana tööl xxx keskuses xxx Tallinnas ja 17.08.2021 pidasid kell 18.21 kinni meesterahva, kes varastas xxx tooli. Vargusest teatas Xxx töötaja kui nägi turvatöötajaid rääkimas ühest toolist, mis oli jäetud pinkide juurde. Seejärel pidasid mehe kinni ja kinnipidamisruumis leiti kotist vaas, mis oli varastatud xxx. Tooli maksumus on 49 eurot ja vaas 21.99. xxx väljus 18.14 ja xxx väljus 17.43 (tl 11). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti B.A kahtlustatavana kinni 17.08.2021 kell 20.35 Tallinnas xxx seoses kahtlustusega varguste toimepanemises Xxx ja xxx AS kauplustes. B.A vabastati 18.08.2021 kell 10.55 (tl 12-13). Kahtlustatavana ülekuulamisel 18.08.2021 on B.A selgitanud, et talle on kahtlustus arusaadav ja tunnistab osaliselt teo toimepanemist. xxx kaubanduskeskusesse läks eesmärgiga midagi varastada, sest ei ole ammu tööd olnud. Ei teadnud, mida tahab varastada. Mäletab kõike nagu läbi udu. Konkreetselt ei mäleta, miks xxx kauplusesse läks ja selle vaasi võttis. Pani selle kaasas olnud õlakotti. Arvas, et saab selle xxx turul maha müüa. Peale seda läks Xxx kauplusesse. Võttis ühe beeži lamamistooli, mille hind oli 29,40 eurot. Seda hinda mäletab täpselt. Voltis selle kokku ja läks tooliga kauplusest välja. Istus koridoris olevale pingile, sest pea hakkas ringi käima. Mõne aja pärast tulid turvatöötajad, kes viisid ta turvaruumi. Tooli ja vaasi tagastas. Üldse ei oska seletada, mis ta seda tegi, sest kõik oli kuidagi udu sees. Kahetseb oma tegu. (tl 14-15). Kuigi kohtueelsel menetlusel on süüdistatav selgitanud, et ta teab täpselt tooli hinda, mis oli tema teada 29,40 eurot, siit kohus loeb usaldusväärsemaks kaupluse töötajate selgitusi ja kirjalikke tõendeid varastatud kauba maksumuse kohta, s.o 49,00 eurot. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta ei mäleta sündmust ja tal on üldse mäluga probleemid. Sellisest väitest saab kohus järeldada, et ka väidetava hinna meenutamisel võis süüdistatava mälu teda alt vedada ning kohus ei loe süüdistatava väidet tooli hinna osas, s.o 29,40 eurot usaldusväärseks ning loeb usaldusväärsemaks kriminaaltoimikus olevatest tõenditest nähtuva tooli hinna 49,00 eurot. Ka internetist saab selle tooli maksumusena tuvastada kõige madalama hinna, milleks on 49,00 eurot ning kui süüdistatav oleks vaevunud pärast vargust hinna vastu huvi tundma, oleks ta kerge vaevaga teada saanud tegeliku hinna. Süüdistatava käitumisest saab aga järeldada, et süüdistatava eesmärk oli kaup varastada ja seejärel maha müüa ning eseme müügihinnal kaupluses ei olnud tema jaoks mingit tähtsust. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 tunnustega süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS kaupluse Xxx vahetuse vanema M T avaldusest ja kaupluse juhataja A R ütlustest nähtub, varastati nende kauplusest lamamistool Cretex maksumusega 49 eurot. Tunnistaja C R ütlusest nähtub, et isik, kes varastas xxx kauplusest vaasi ja Xxx kauplusest lamamistooli, peeti koos varastatuga kinni. Sama asjaolu kinnitas ka süüdistatav B.A. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus lamamistooli äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt soovis ta varastatu maja müüa, et saada rahalisi vahendeid, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistatav soovis võõra vallasasja pöörata enda kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga kuivõrd süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ning ka teadis, et see saabub. Kuivõrd süüdistatav pidas vajalikuks minna ka teise kauplusesse ja seejärel kaubanduskeskuses maha istuda, siis peeti ta mõlemast kauplusest varastatud asjadega kinni. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on B.A toime pannud kaks vargust, kusjuures mõlemad neist jäid katse staadiumisse. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et B.A pani toime kaks varguse episoodi ning seda ühel päeval, kuid erinevatest samas kaubanduskeskuses asuvatest kauplustest. Seejuures on teda eelnevalt karistatud Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 17.07.2021 otsusega KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo eest, kuivõrd varastas 17.07.2021 kauplusest kaupa 193 euro väärtuses. Seega on süüdistatav ajavahemikul 17.07.2021 kuni 17.08.2021 toime pannud kolm vargust. Seejuures sõltuvalt KarS § 199 lg 2 p 9 eripärast ei ole tähtsust sellel, kas süüteokoosseisu osateod on kvalifitseeritavad väärtegude või kuritegudena, s.t ei ole tähtsust sellel, kas varastatu väärtus ületab 200 euro piiri või mitte, vaid oluliseks kriteeriumiks on süütegude arv ja süütegude toimepanemise ajavahemik. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud ja kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Kuna süüdistataval ei õnnestunud oma eesmärki täita ja varastatut enda kasuks pöörata ning varastatu võeti temalt ära, jäid vargused tema tahtest sõltumata asjaoludel katse staadiumisse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani B.A oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed B.A 2020 aasta tulude kohta (tl 20). Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et B.A ei ole 2020. aastal tuludeklaratsiooni esitanud (tl 21). Karistusregistri õiendi kohaselt on B.A-l üks kehtiv karistus varavastase kuriteo toimepanemise eest ning üks kehtiv karistus varavastase väärteo eest (tl 22-23). Põhja prefektuuri 17.07.2021 koostatud kiirmenetluse otsusest nr 2316,21,003759 nähtuvalt karistati B.A KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selles, et B.A 17.07.2021 xxx asuvas kaupluses xxx möödus kassarivist ja jättis tahtlikult

tasumata kauba eest summas 193 eurot, pannes sellega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära (tl 25-26). Harju Maakohtu 14.06.2007 otsus nr 1-05-486, mille kohaselt karistati B.A KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata, allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile (tl 39-40).

karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus. Seejuures on karistus kehtiv seetõttu, et süüdistatav eiras käitumiskontrolli nõudeid ja Harju Maakohtu 14.06.2007 otsusega mõistetud karistus pöörati tagaselja täitmisele Harju Maakohtu 28.02.2012 määrusega ning süüdistatav oli kuulutatud tagaotsitavaks. Seejuures peeti süüdistatav kinni alles 19.03.2019, millisest kuupäevast arvestati ärakandmata 11 kuu ja 23 päevase vangistuse kandmist. Juhul, kui süüdistatav oleks allunud käitumiskontrollile või oleks asunud täitmisele pööratud karistust kandma varem, oleks karistus uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud. Samas nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatav vabastati täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning allutati nii elektroonilisele valvele kui ka käitumiskontrollile. Aasta möödudes aga pani süüdistatav toime kolm vargust ühe kuu jooksul. Seega ei elektrooniline valve ega käitumiskontroll teda õiguskuulekusele ei sundinud ja süüdistatav asus sissetulekute saamiseks toime panema varavastaseid süütegusid. Süüdistatav ei ilmunud ka käesolevas kriminaalasjas määratud kohtuistungile ning väitis, et pärast kohtuistungit, kuhu ta ei jõudnud, läks ta üldse õe juurde, teadmises, et ta peab nii või teisiti lõpuks kohtuistungile ilmuma. Kohtu arvates näitab selline käitumine süüdistataval igasuguse distsipliini puudumist ning ilmselgelt ei sobi süüdistatav ka käitumiskontrollile ning seda oma suhtumise tõttu temal lasuvatesse kohustustesse. Arvestades selliseid süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ja süütegude tehiolusid ning põhjusi, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb süüdistataval reaalselt ära kanda, kuivõrd varasem käitumiskontroll teda õiguskuulekusele ei sundinud. Samas ei teinud seda ka osaliselt ära kantud vangistus, kuid kohus leiab, et uute süütegude toimepanemine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata ning süüdistatavale tuleb anda signaal, e t uued süüteod toovad taas kaasa vangistuse kohaldamise.

kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada süüdistataval menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 -kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.