1-22-833
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-22-883 (21284000250)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Karine Grigorjan - Algmaa
Abiprokurör
Helen Kiviloo
Kriminaalasi
I.K süüdistus KarS § 209 lg 2 p 5 järgi kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
I.K , isikukood: XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varasemalt väärteokorras karistatud, kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole;
Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 73 lg 1, 3; VÕS §-dest § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas:
Pärast xx-xx xx ́e poolt raha ülekandmist, I.K arvutit kannatanule ei saatnud, vaid omastas saadud raha. Oma sellise tahtliku tegevusega sai I.K varalist kasu ja põhjustas kannatanule varalist kahju kogusummas 350 eurot. Seega pani I.K oma tahtliku tegevusega toime avalikkuse poole pöördudes teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. KarS § 209 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus leiab, et I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades KarS §-des § 73 lg 1, 3 ning VÕS §-des 1045 ja § 1043 sätestatut. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot ning kaitsjakulud kogusummas 206,40.- eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada I.K-l temalt välja mõistetud menetluskulusid (sundraha, kaitsjatasusid) tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et I.K oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud alaealise kannatanu xx – xx xxx seadusliku esindaja xxx xxx otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, alaealise kannatanu seadusliku esindaja poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju ulatuses ja nimelt – 350.- eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Alaealise kannatanu xx – xx xx seaduslik esindaja xx xx on käesolevas kriminaalasjas esitanud I.K vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. I.K on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et alaealise kannatanu seadusliku esindaja xx xx poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt välja mõistmisele. Tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt I.K tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.