Riigivastased süüteod › Süüteod riigivõimu vastu



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

V D on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema koos I Vga 10.01.2021.a kella 00.30 paiku, viibides xxx hoone ees aadressil: xxx, rebisid maha Eesti Vabariigi riigilipu lipurivi keskmisest vardast, mille tulemusena rebisid katki lipu ja lipu kinnituse. Samuti tema koos I Vga 10.01.2021.a kella 00.30 paiku, viibides xxx hoone ees aadressil: xxx, rebisid maha Euroopa Liidu lipu lipurivi äärmisest vardast, mille tulemusena rebisid katki lipu kinnituse ja purunes lipuvarras koos lipuhoidmissüsteemiga. Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamisega pani V D toime KarS § 245 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni ametliku sümboli teotamisega pani V D toime KarS § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.01.2022.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Reintop, süüdistatav V D ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Marika Reintop taotleb kohtus V D süüdi tunnistamist KarS § -de 245 lg 1 ja § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning viimase karistusest vabastamist KarS § 87 sätteid kohaldades. Nimelt KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt allutada V D 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatule ja nimelt kohustades V D käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokku on lepitud selles, et lisaks tuleb kohustada V Dt temale määratud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja nimelt: Juhindudes KarS § § 75 lg 2 p 2 kohustada V Dt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata V Dl käitumiskontrolli ajal kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kokku on lepitud selles, et Käitumiskontrolli järgimise ajaks määratakse V D Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et V D on kokkulepet allkirjastades nõustunud tema poolt toime pandud kuritegeliku käitumise tagajärjel tekitatud kahju laadi ja suurusega s.t viimane on teadlik, et xxx on tema vastu esitanud tsiviilhagi 478,80.- euro nõudes. Kokkulepet allkirjastades on süüdistatav hagi õigeks võtnud.

Samuti nähtub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest, et seisukoht on võetud käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite osas ja nimelt on kokkuleppele saadud selles, et kaks lippu (Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu), nöör ja mehhanismi osa, millised on antud hoiule asitõendite hoiuruumi hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtule antakse teada, et kokku on lepitud selles, et KrMS § 180 lg 3 tulenevalt käesolevas kriminaalasjas V Dl tekkinud menetluskulud kaitsjakulud nii kohtueelses – kui ka kohtumenetluses jäetakse tervikuna riigi kanda ning KrMS § 179 lg 3 tulenevalt alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning nõustusid kriminaalmenetluskulude riigi kanda jätmisega. Menetlus Harju Maakohtus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.02.2022.a toimunud kohtuistungil süüdistatav V D tunnistas end temale etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Reintop ja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan jäid sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning tema kaitsja ja abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav V D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et V D tuleb süüdi tunnistada KarS § -de 245 lg 1 ja § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja vabastada ta karistuse kandmist, kohaldades vastavalt tema ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes välja toodud mõjutusvahendeid KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt s.t juhindudes KarS § 75 lg 1 p.p 1-6, lg 2 p.p 2, 8 allutada viimane käitumiskontrollile prokuröri poolt taotletud aja ulatuses s.o üheks aastaks, kohustades V D käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning samuti kohustada teda käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kohus nõustub, et V Dl käesoleva kriminaalmenetluse kestel tekkinud menetluskulud s.o temale kohtueelsel – ning kohtulikul uurimisel õigusabi teenuse osutamisega kaasnevad kaitsjakulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning KrMS § 179 lg 3 tulenevalt sundraha jätta kohaldamata. Tsiviilhagi: Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et V D oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu xxx otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju ulatuses ja nimelt 478,80.- euro ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu xxx on käesolevas kriminaalasjas esitanud V D vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. V D on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema

suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule. Kohus asub seisukohale, et kannatanu xxx käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt V Dlt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Asitõendid KrMS § 313 p 11 kohaselt on kohus süüdimõistvas kohtuotsuses kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes. Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkuleppes välja toodud meetmed asitõendite osas on asjakohased ja kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul ning need kajastatakse käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.