Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikult kuulus ärakandmisele liitkaristus 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.07.2020 ja lõppeb 25.03.2023. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Juri Paramonovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Juri Paramonovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Juri Paramonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör tõi ka välja, et Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 20261000573, milles süüdistatakse Juri Paramonovit KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 209 lg 2 p 1, 5 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Juri Paramonov avaldas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama xxxxxxxxxx õe juurde ja läheb tööle tehasesse xxxxxxxx, kus ta varemgi töötas. Juri Paramonov selgitas, et kuigi ta on juba mitmendat korda vangistuses, võiks kohus teda vabastada, sest ta on võrreldes varasemaga ennast palju muutnud ja loobunud ka alkoholi tarvitamisest. Süüd viimases kuriteos, mille ta pani toime oma naise ja õe suhtes, kinnipeetav tunnistab. Samas tõi ta välja, et juhtunu oli tingitud sellest, et tema naine tarvitas alkoholi ja pidutses koos teiste meestega. Viimase kriminaalasja kohta, milles tehti otsus jaanuaris, märkis süüdimõistetu, et kaebab selle otsuse edasi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Juri Paramonov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Paramonovit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja praegu kannab ta neljandat reaalset vanglakaristust. Viimane süüdimõistev kohtuotsus kinnipeetava suhtes tehti käesoleva aasta jaanuaris, kuid kuna otsus ei ole veel jõustunud, siis kohus sellele tähelepanu ei pööra. Juri Paramonov on pannud toime nii vara- kui isikuvastaseid kuritegusid, sh mõrva, aga ka narkokuritegusid. Käesolevat karistust kannab ta lähisuhtes kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Tema kuritegelik käitumine on olnud peamiselt tingitud soovist saada majanduslikku kasu, sõltuvusprobleemidest ja impulsiivsusest. Varasemalt on kohus

2 (3)

jätnud Juri Paramonovi vangistusest enne tähtaega vabastamata eelkõige tema suhtumise ja varasema pikaaegse kriminaalse käitumise tõttu. Juri Paramonovi puhul on positiivne tema hea käitumine vangistuses. Ta on osalenud vangla majandustöödel ja vanglatööstuses ning läbinud pere- ja paarisuhtevägivalla teemalise sotsiaalprogrammi. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi eeltoodu on kiiduväärt, siis arvestades kinnipeetava arvukaid kriminaalkaristusi, ei saa ainuüksi korrektsest käitumisest vanglas range järelevalve tingimustes järeldada, et ta käituks seaduskuulekalt ka vabaduses. Vabanemise korral on Juri Paramonovil olemas kindel elukoht ja kohtuistungil avaldatu kohaselt ka võimalus asuda tööle oma endisesse töökohta. Kinnipeetav hakkaks elama koos õega, kes on valmis teda toetama. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta, et Juri Paramonov on pannud kuritegusid toime nii õe suhtes (kehaline väärkohtlemine) kui õega koos (vargus). Vangla iseloomustusest nähtuvalt kuuluvad tema lähikondsete hulka veel vend ja kasuisa, kes on mõlemad samuti kriminaalkorras karistatud, ning ka tema üldises suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Eeltoodu põhjal tuleb nentida, et Juri Paramonovil puudub selline toetav tugivõrgustik, kes võiks aidata tal püsida õiguskuulekal teel. Pigem on alust arvata, et lähedaste mõjul võib ta toime panna uusi seadusrikkumisi. Seega tuleneb Juri Paramonovi vabanemisjärgsetest elutingimustest risk uute kuritegude toimepanemiseks. Murettekitavaks asjaoluks on Juri Paramonovi isik ja suhtumine. Oma võrdlemisi noorele eale vaatamata viibib ta vangistuses juba neljandat korda, olles pannud elu jooksul toime väga erinevaid kuritegusid, sh mõrva. Juri Paramonov on pannud kuritegusid toime nii alkoholijoobes kui kainena ning on kasutanud vägivalda ka oma pereliikmete suhtes. Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et Juri Paramonovil on tugevalt väljakujunenud kuritegelikud hoiakud ja vägivalda õigustav suhtumine. Ta ei ole suutnud või soovinud oma käitumist parandada ka arvukate kriminaalkaristuste mõjul. Asjaolusid arvamaks, et käesolev vangistus on kinnipeetavat eriliselt motiveerinud või distsiplineerinud, kohtule teada ei ole. Süüdimõistetu küll kinnitas kohtuistungil, et ta on muutunud, kuid samas andis oma viimase kuriteo kohta ennastõigustavaid selgitusi. See näitab, et Juri Paramonov oma käitumise eest täielikku vastutust ei võta ning ei pruugi ka aru saada, miks tema teod ei ole ühiskonnas aktsepteeritavad. Kõike eeltoodut kogumis hinnates ei ole Juri Paramonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Korduvad kriminaalkaristused, küsitav suhtumine toimepandud kuritegudesse ja vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks ei võimalda kinnipeetava vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus täidetud ja seega ei ole Juri Paramonovi ennetähtaegne vabastamine võimalik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.