Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number
1-14-8749
Kohtunik
Kristina Domaškina
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
Veiko Õiguse vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov (kirjalik seisukoht) Veiko Õigus isikukood: 38504046532; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kandmise algus 07.12.2015 ja lõpp 04.12.2022
Süüdimõistetu
tingimisi
enne
tähtaega
RESOLUTSIOON
Jätta Veiko Õigus Tartu Maakohtu 07. mai 2015. a otsusega nr 1-14-8749 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 07.05.2015. a otsusega tunnistati Veiko Õigus süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 7-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning määrati, et V. Õigusel tuleb veel ära kanda 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. V. Õigus asus vangistust kandma 07.12.2015 ja karistuse tähtaeg saabub 04.12.2022.
2.Tartu Maakohtu 30.11.2020. a määrusega jäeti V. Õigus Tartu Maakohtu 07.05.2015. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus 22.12.2020.
3.Tartu Vangla esitas 14.12.2021 Tartu Maakohtule uuesti V. Õiguse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab V. Õiguse tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et
V. Õigusel pole vabaduses elukohta. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist.
3.1.V. Õigust on kriminaalkorras karistatud üks kord ja ta kannab vangistust esimest korda. V. Õigus kannab vangistust noorema kui 18-aastase isiku vägistamise eest. Ta pani kuriteo toime seksuaalsel motiivil ja kehva probleemilahendamise oskuse tõttu. V. Õiguse vaimne võimekus on piiratud, mistõttu on häiritud ka probleemide lahendamine, elu ja tegevuste planeerimine ning põhjus-tagajärg seosest arusaamine. Kuritegu oli tingitud alkoholijoobest.
3.2.V. Õigus viibib vanglas alates 07.12.2015, ta on ametnikega viisakas ja tagasihoidlik ning on teinud vastavalt oma vaimsetele võimetele koostööd sotsiaalprogrammide läbiviijatega. V. Õigust karistati 17.11.2021 distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta hoidis oma toas televiisorit, mille kleebised olid kinnitustest lahti tulnud. V. Õigus läbis 23.11.2016-18.01.2017 seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Uus suund“ põhjal individuaalse nõustamise ja 07.03.-22.05.2019 läbis ta sõltuvuskäitumise maandamiseks mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti õppis V. Õigus 08.01.-07.11.2018 Tartu Vanglas puhastusteenindaja erialal, on erinevatel perioodidel osalenud majandusabitöölisena vangla tööhõives ja paigutati 13.07.2021 avavanglasse. Avavanglas pole V. Õigusel probleeme olnud, ta liigub väljaspool vanglat iseseisvalt järelevalveta seoses kaupluses sisseostude sooritamisega, kiriku jumalateenistustel osalemisega ja alates 01.09.2021 töötamisega A. - K. M. . Õigus on kõrgohtlik lastele. Oht seisneb lapseealise tüdrukuga seksuaalse iseloomuga tegude toimepanemises, millega ta võib kannatanut emotsionaalselt häirida ja tekitada talle psühholoogilist traumat. Oht on kõige tõenäolisem, kui V. Õigusel tekib usalduslik suhe lapsega, kellega ta jääb omaette, temas on tekkinud seksuaalne kihk ning tema otsustusvõime ja probleemilahendusoskus on alkoholijoobest tingituna nõrk.
3.3.Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Õigus pani kuriteo toime temaga samas trepikojas elanud 5-aastase kannatanu vastu kannatanu elukohas, kasutades ära heanaaberlikke ja usaldavaid suhteid kannatanuga. Samas pole V. Õigusel võimalik pärast vanglast vabanemist endisesse elukohta naasta ja ta ei soovi seda ka ise teha. V. Õigusel pole vabaduses elukohta ja ta ei soovi ennetähtaegse vabanemise võimaluse puhul üürikorterit otsida. V. Õigus on arutanud emaga võimalust, et karistuse lõpuni kandmisel aitab ema tal Tartus korterit üürida. Samuti on V. Õigusel õigus taotleda sotsiaaleluruumi, majutusteenust ja toetatud elamist.
3.4.Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest kuriteo toimepanemine 5-aastase tüdruku vastu viitab endast nõrgemate ärakasutamisele seksuaalse rahulduse eesmärgil. V. Õigus on inimestega suheldes tagasihoidlik ja tema enesekehtestamise oskused on puudulikud, mistõttu ta leiab paremini kontakti lastega. Paarisuhte puudumine ja lastega suhtlemise eelistamine võivad olla riskiteguriteks võimaliku uue kuriteo toimepanemisel. V. Õigus pani kuriteo toime üksinda, olles alkoholijoobes. Ema sõnul on V. Õigus kergesti mõjutatav nii positiivselt kui ka negatiivselt ja enne kuriteo toimepanemist elas ta pikalt koos vennaga. Kuna vend tarvitas tihti alkoholi ja pidutses ühises korteris, mõjus vennaga kooselamine V. Õigusele negatiivselt ja viis teda alkoholi tarvitamiseni. V. Õigus kasutas kuriteo toimepanemisel ära usalduslikku suhet 5-aastase kannatanuga. V. Õigus ei mõista kannatanu tundeid ega kuriteo mõju kannatanule, mis viitab hoolimatule elustiilile. V. Õiguse lähemasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad ema, isa, vend ja õde. Isa elab alates V. Õiguse lapsepõlvest eraldi ja tal on uus perekord. Vend on kriminaalkorras karistatud ning ema ja õde elavad Soomes. V. Õigus suhtleb lähedastega telefonitsi paar korda kuus ning vangistuse esimesel poolel käisid ema ja vend vanglas lühiajalistel kokkusaamistel. Ema toetab igakuiselt
V. Õigust rahaliselt. Sotsiaalprogrammi läbiviija arvates võib tugiisiku määramine olla V. Õigusele kasulik, kuid praegu pole V. Õigus pigem tugiisikust huvitatud.
3.5.Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Õigus pani kuriteo toime alkoholijoobes olles. V. Õigus alustas alkoholi tarvitamist umbes 15-16 aastaselt ning enne vangistust jõi õlut peamiselt nädalavahetuseti. Alkoholi tarvitas põhiliselt siis, kui vend kodus pidutses. Siiski üritas V. Õigus ka sel ajal kodust ära minna, et ta ei satuks uuesti alkoholi tarvitama. V. Õigus tunnistab, et alkoholi tarvitamine viib tema puhul probleemideni, ja on motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendama. V. Õigus läbis vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
3.6.Muudest kuritarvitustest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest seksuaalkuriteo toimepanemine alaealise suhtes viitab ebatervele seksuaalsele suundumusele. Vaimse alaarengu tõttu on piiratud V. Õiguse probleemide lahendusoskus ja häiritud on arusaamine teo tagajärgedest. Samas avaldas V. Õigus, et tegemist oli ühekordse juhtumiga, ning ta kahetseb kuriteo toimepanemist. V. Õigus läbis sotsiaalprogrammi „Uus suund“ põhjal individuaalse nõustamise ja on täiendavalt vastavalt vajadusele vestelnud psühholoogiga. V. Õigus oskab näha võimalikke kannatusi, mida ta võis kannatanule tekitada, ja tõi välja erinevaid võimalusi, mida ta saab teha, et tulevikus uusi kuritegusid ennetada. V. Õigus soovib muuta suhtlusringkonda, lõpetada alkoholi tarvitamine, parandada suhteid lähedastega ja tööalaselt edasi areneda. Eesmärgid on realistlikud.
3.7.Tervisest ja emotsionaalsest seisundist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Õigusel on sünnikomplikatsioonide tõttu kerge vaimne alaareng. Madalast vaimsest võimekusest tulenevalt võib V. Õigus teha probleeme lahendades valesid otsuseid, mis võivad viia uue kuriteo toimepanemiseni.
3.8.Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Õigusel on terviseseisundi tõttu mõningaid suhtlemis- ja eneseväljendusraskusi ning ta on suhtlemisel eelistanud laste seltskonda. Piiratud vaimse võimekuse tõttu on V. Õigusel häiritud oma elu ja tegevuste planeerimine ning põhjus-tagajärg seosest arusaamine. V. Õigus ei tunneta oma probleeme ega ole neist teadlik. Ta ei tule selle peale, et paarisuhte puudumine võib tekitada ebaloomulikke seksuaalseid kujutlusi ja soove. Sama alkoholiga, sest V. Õigus väljendab alles vestlusel mõistmist, et alkoholitarvitamist tuleks vähendada.
3.10.Seoses V. Õiguse hariduse, töö ja majandusliku toimetulekuga riski ega ohtlikkust pole. V. Õigus pole eriala omandanud, on korduvalt katkestanud õpingud mõjuva põhjuseta ega ole motiveeritud edasi õppima. Kuigi V. Õigus suhtub vanglas töötamisse positiivselt, pole ta vabaduses töö leidmise nimel pingutanud ja tal pole vabaduses töökohta. Siiski pole eeltoodud asjaolud mõjutanud V. Õigust kuritegusid toime panema. V. Õigusele määrati elukestvate terviseprobleemide tõttu 80% ulatuses töövõimetus, ta soovib tähtaegse vangistuse lõpufaasis minna korduvale töövõime hindamisele ja eelduslikult uuendatakse tema töövõimetust. Seega säilib sissetulekuna ilmselt töövõimetuspension. V. Õigus elas enne vangistust emale kuuluvas korteris, ema tasus kommunaalkulud, toetab vangistuse ajal igakuiselt V. Õigust rahaliselt ja on ka pärast vanglast vabanemist nõus V. Õigust toetama. V. Õigusel on vabanemisfondis 1752 eurot ja tasumata nõudeid on 700 eurot.
3.11.Hoiakutest tuleneb risk, kuid ohtlikkust pole. V. Õigusel pole otseseid kuritegelikke hoiakuid, kuid ta ei oska selgitada, mida tähendab tema jaoks kuritegelik käitumine ja mida ta arvab seadustest. V. Õigus tunnistab kuriteo toimepanemist, kuid ei mõtle läbi kuriteoni viinud asjaolusid ja kuriteo tagajärgi ning õigustab oma käitumist alkoholijoobega. Samuti toimetati
V. Õigus sundkorras vanglasse, sest ta ei läinud tähitud kirjale järele ega saanud kätte teatist vanglasse ilmumise kohta. See näitab passiivset suhtumist karistuse kandmisesse ja ühiskonnas seatud reeglite täitmisesse. V. Õigus mõistab, mida kriminaalhooldus endast kujutab, ega väljenda selles osas vastumeelsust. Samas puudub tal ettekujutus, mida ta peab oma elus muutma, et ta ei sooritaks uusi kuritegusid. V. Õigus kinnitab, et ei soovi enam alkoholi tarvitada, kuid ei mõtle muude kuritegude ohtude maandamisele.
3.12.Juhul, kui kohus otsustab V. Õiguse tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V. Õigusele katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni, s.o kuni 04.12.2022. Samuti panna KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 7 alusel V. Õigusele täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ning suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega ja alaealistega.
4.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi V. Õiguse tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab V. Õiguse vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V. Õigus on läbinud individuaalse täitmiskava, kannab alates 13.07.2021 probleemideta karistust avavanglas ja ema toetab teda rahaliselt ka pärast vabanemist. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võib olla V. Õiguse puhul tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Ennetähtaegse vabanemise korral on V. Õigusel võimalik näidata ennast seadusekuulekast küljest riigipoolse järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites. Juhul, kui ta rikub kohustusi, kannab ta tõenäoliselt ülejäänud karistuse reaalse vangistusena lõpuni.
5.V. Õigus ütles kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda, kuid tal pole vabaduses kindlat elukohta. V. Õigus mõistab, et kindel elukoht on ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus, ja nõustus, et kohus ei vabasta teda ennetähtaegselt. V. Õigus lisas, et ta saabki vangistuse lõpuni veel raha teenida. Kohtu seisukoht
6.V. Õigus kannab alates 07.12.2015 vanglas karistust esimese astme kuriteo (KarS § 141 lg 2 p 1) toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. V. Õigus on talle mõistetud 6 aasta 11 kuu ja 27 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära peaaegu 6 aastat ja 2 kuud (s.o enam kui 2/3) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 04.12.2022) jäänud rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
7.KarS § 76 lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole V. Õigusel vabaduses elukohta. Kohtuistungil kinnitas V. Õigus, et tal pole vabaduses elukohta, sai aru, et kindel elukoht on ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus, ja nõustus, et kohus ei vabasta teda ennetähtaegselt. Kohus märgib, et kuna eelnevast tulenevalt pole V. Õiguse ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud, tuleb ta jätta