Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2022, Tartu (kirjalikus menetluses)
Kriminaalasja number
1-21-2663
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus, millega tunnistati Toomas Helstin lühimenetluses KarS § 424 lg 2 järgi süüdi
Kaebuste esitajad ja kaebuste
süüdistatava Toomas Helstini (ik 36804082773) kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello apellatsioon
liik
Jätta Toomas Helstini kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello apellatsioon Tartu Maakohtu 19. novembri 2021 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Toomas Helstinit süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. T. Helstin juhtis 9. oktoobril 2020 kella 19.20 paiku Harjumaal Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Peetri tn 17 juures mootorsõidukit Volvo S60 registreerimisnumbriga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l kohta. Samuti juhtis ta 28. jaanuaril 2021 kella 10.25 paiku Tartumaal Kambja vallas Ülenurme alevikus Võru mnt 2 juurest kuni peatumiseni Tartu mnt 5 juures mootorsõidukit Volvo S60 registreerimisnumbriga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,94 mg/l kohta.
Tartu Maakohtu 19. novembri 2021 otsusega mõisteti T. Helstin süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aastase vangistusega KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus T. Helstinile mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõistis vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus T. Helstini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aja 9. oktoober 2020 – 10. oktoober 2020 ning 28. jaanuar 2021 – 21. juuni 2021, s.o 4 kuud ja 25 päeva ning lõplikuks karistuseks mõistis kohus süüdistatavale 3 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 11. mai 2018 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 27. jaanuari 2021 määrusega täitmisele pööratud karistuse võrra, mille ärakandmata osa seisuga 18. november 2021 oli 1 aasta 8 kuud 29 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõistis kohus T. Helstinile 2 aastat ja 4 päeva vangistust algusega 19. november 2021. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus T. Helstinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. T. Helstinile karistust mõistes võttis maakohus arvesse järgnevat. Kohus luges T. Helstini teosüüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Tegemist oli küll kahe KarS § 424 koosseisu täitva rikkumisega, kuid samas oli süüdistatava joove kriminaalse joobe tähenduses suhteliselt väike. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus T. Helstini suhtes ei tuvastanud. Maakohus asus seisukohale, et kuigi T. Helstin on korduvalt avaldanud kahetsust, tema kahetsuse siirusesse uskuda ei saa. Maakohtu arvates nähtus süüdistatava ütlustest selge eneseõigustamine ja katse otsida põhjuseid mujalt (nt kriminaalmenetluse ja karistusega makstakse talle millegi eest kätte, teisi autosid küll ei kontrollitud jne). T. Helstini erinevad otsitud põhjendused ja vabandused võimaldasid kohtul asuda seisukohale, et ta ei kahetse mitte niivõrd oma tegusid, kuivõrd nende toimepanemiselt tabamist. T. Helstin on menetluse käigus läbivalt viidanud oma halvale tervisele. Isiku tervislikku seisundit on võimalik karistuse määramisel arvestada, kui see võiks mõjutada isikut edaspidi uute kuritegude toime panemisest hoiduma. Kohus leidis, et käesoleval juhul see nii ei ole. Halb tervislik olukord ei ole takistanud T. Helstinil alkoholi tarvitanuna autorooli istumast. Süüdistatava tervise halvenemine on kahtlemata kahetsusväärne, kuid vangistusseaduse § 52 kohaselt tagatakse vanglas kinnipeetavatele arstiabi. Samuti on täitmiskohtunikul tulenevalt KrMS §-st 425 võimalik teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel määrus süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta tema haiguse tõttu. Hinnates võimalust mõjutada T. Helstinit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest asus maakohus järgmisele seiskohale. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on T. Helstinil kehtivad kriminaalkaristused. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2021 määrusest tulenevalt oli T. Helstin varasema otsusega allutatud elektroonilisele valvele, mille tingimusi ta täita ei suutnud, samuti rikkus ta korduvalt kontrollnõudeid.
Karistust täitmisele pöörav kohtunik on tehtud lahendis märkinud, et T. Helstini käitumisviis on kriminaalhooldust takistav, see on teadlik ja eesmärgipärane ning lähtub vaid kriminaalhooldusaluse soovidest, jättes kõrvale kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused ja kriminaalhoolduse eesmärgi üldse. Kohtu arvates kattus nimetatud määruses kirjeldatu ka maakohtu poolt istungil tajutuga. T. Helstini olemuslik suhtumine õiguskorda ja karistustesse on eitav. Ta leiab, et teda on karistatud ebaõiglaselt ning vaatamata korduvatele selgitustele ja uute võimaluste andmisele, käitub ta ikka nii nagu ise parasjagu paremaks peab. Kohus leidis, et T. Helstini suhtumine tema suhtes läbiviidavasse menetlusse on väga minakeskne. Ta leiab, et ametnikud oleksid pidanud hakkama uurima põhjuseid, miks ta mitu korda järjest alkoholi tarvitanuna rooli istus. Seejuures jätab ta selgelt kõrvale asjaolu, et liiklemisreeglid on kehtestatud kõigi teedel ja tänavatel liikuvate inimeste kaitseks ja alkoholi tarbinuna sõidukit juhtima asumine suurendab liiklusõnnetuste tekkimise riski. Täiskasvanud süüdiv inimene peab suutma ennast sedavõrd juhtida, et oma tegevusega teiste inimeste elu, tervist ja vara ohtu ei sea. Kui ta seda teha ei taha, tuleb aktsepteerida tagajärgi. Läbi viidud kohtueelset menetlust võrdleb T. Helstin nõiajahi, avaliku lintšimise ja Põhja-Korea kõrgete sõjaväeametnike hukkamisega, mida mingil põhjusel tehakse õhutõrje kahuritega Kohtu hinnangul ei sisalda toimik viiteid süüdistatava ebakohasele kohtlemisele. Kohus asus seisukohale, et seadus ja maksvusele pääsenud kohtupraktika võimaldab esialgu reageerida rikkumistele leebemalt ning individualiseerida karistusi viisil, mis põhjustab süüdimõistetule vähem kitsendusi. Kui aga inimene täidab kontrollnõudeid valikuliselt ja jätkab uute kuritegude toime panemist, muutub reaalne vangistus ainsaks võimalikuks alternatiiviks. Tartu Maakohtu 19. novembri 2021 otsuse peale esitas apellatsiooni T. Helstini kaitsja advokaat G.-J. Pello, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist T. Helstinile mõistetud karistuse osas ning taotleb selle kergendamist nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Taotledes T. Helstinile mõistetud karistuse kergendamist leiab kaitsja, et maakohus ei ole järginud karistuse mõistmise põhimõtteid, jättes arvesse võtmata karistuse mõistmisel kergendavad asjaolud ja isiku tervisliku seisundi. Kaitsja toob esile, et T. Helstini arvates on ärakantud karistus tema suhtes oma eesmärgi täitnud. Süüdistatav on olnud käesolevaks hetkeks vanglas ligi pool aastat, millisest tulenev mõju on temale loonud arusaama, et mis ta tegi valesti. Ta on aru saanud oma tegude keelatusest. Ka toob kaitsja esile asjaolu, et T. Helstin ei saa vangistuses vajalikku ravi. Süüdistatav leiab, et temale mõistetud karistus ei täida enam vajalikku eripreventiivset eesmärki, s.o isiku mõjutamine positiivses suunas, vaid on tingitud üldpreveniivsetest kaalutlustest, et ühiskonnale näidata, et joobes juhtimine on igati taunitav. Selline teguviis aga mõjutab isikut ennast vastupidises suunas. See tekitab isikus trotsi ja meelehärmi, samuti pettumist riigi õigussüsteemis. Oma tervisliku seisundi parandamiseks ei saa T. Helstin vanglas vastavat abi. Tal on vaja kohtuda erialaarstidega, psühhiaatritega. Kui aga isik peab reaalselt vangistuses viibima kaks aastat, siis sellisel juhul halveneb tema tervislik seisnud niivõrd, et tõenäoliselt ei ole isik võimeline temale mõistetud karistust täies ulatuses ära kandma. Selline aga ei saa olla karistuse mõistmise eesmärk.
T. Helstin tunnistab ja kahetseb oma tegu. Just vangistus andis talle sellele arusaamale jõudmiseks aluse. Seega on karistuse eesmärk reaalse vangistuse näol täidetud. Sellest tulenevalt on vajalik ja igati põhjendatud isikule mõistetud vangistuse vähendamine. Kaitsja arvates ei ole maakohus karistuse mõistmisel lähtunud niivõrd eripreventiivsetest, kuivõrd pigem ainult üldpreventiivsetest eesmärkidest. Kohus ei tohi lasta avalikkusel end mõjutada, see välistab ausa ja õiglase kohtupidamise. Kohtuotsus peab olema õiglane nii süüdimõistetule kui avalikkusele. Mõlemad peavad saama aru karistuse vajalikkusest ja mõistma, millise teo eest, milline karistus ohustab. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et T. Helstini kaitsja advokaat G.-J. Pello apellatsioon on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust ning T. Helstinile mõistetud karistus on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ja seda nii karistuse liigi kui ka määra osas. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus T. Helstini kaitsja advokaat G.-J. Pello apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.