Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära, s.o summas 600 (kuussada) eurot ning tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

Samuti tema, viibides 08.09.2021 kella 13:22 paiku Saue linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaali riiulilt ühe 0,7-liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, millega tekitas xxx-le varalist kahju summas 8,99 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, viibides 09.09.2021 kella 11:59 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaali riiulilt ühe 0,7-liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, millega tekitas xxx-le varalist kahju summas 8,99 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning viibides 10.09.2021 kella 10:02 paiku xxx linnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses ja tegutsedes avalikult, kuid vägivalda kasutama, võttis müügisaali riiulilt ühe 0,7-liitrise pudeli viina Hlibny Dar maksumusega 8,99 eurot ja ühe mahla „Mandariini Nektar Aura 1,0L“ maksumusega 0,99 eurot ning kuna tema poole pöördus kaupluse töötaja, et süüdistatav kinni pidada, jooksis kaupluse välisukse poole, hoides käes kaupa, mille eest jättis tahtlikult maksmata. Vargus jäi aga X.W ’i tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna isik oli kinni peetud kaupluse töötajate poolt. Oma tegevusega tekitas X.W xxx-le varalist kahju summas 0,99 eurot, kuna tagastatud mahlapakk oli vigastatud. Seega pani X.W oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalla kasutamata, ning süstemaatiliselt, ehk KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Meesterahvas võttis riiulitelt 1 pudeli alkoholi Hlibny Dar 0,7L, vää rtusega 8,99 eurot ja Aura mandariini mahla 1L, väärtusega 0,99 eurot. Isik väljus kaubaga kassade piirist kell 10:02 ning tunnistaja pidas ta välisukse juures kinni kell 10:02. Alkoholi pudel on kauplusele rikkumata kujul tagastatud, mahlapakk oli rikutud ja kahju kauplusele 0,99 eurot. Sama välimusega isik käis samuti xxx kell 08.09.2021 kell 11:59 ja 09.09.2021 kell 13:22, mõlemal korral võttis ühe pudeli alkoholi Hlibny Dar 0,7L, väärtusega 8,99 eurot ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Nimetatud kuupäevadel kaupa kauplusele ei tagastatud. Kõikidest kuupäevadest on olemas videosalvestused (tl 4-7). Tunnistaja selgitas lisaks 30.09.2021 antud ütlustes, et 10.09.2021 üritas meesterahvas viina eest maksta iseteeninduskassades, kuid enne 10:00 on alkoholimüük keelatud. Enne seda kui üritas maksta, vaatas juurviljaosakonna poole, mis on väljapääsu kõrval, kuid seal oli tunnistaja ja arvab, et seetõttu ei julgenud meesterahvas varastada. Kui meesterahvas oli lisaks ka mahla võtnud ning uuesti kassade juurde läinud, astus tunnistaja tema juurde ning palus tal temaga kaasa tulla, et vestelda. Meesterahvas läks tunnistajaga tema kabinetti kaasa, pani viina ja mahla lauale, kui töö taja T K väljus kabinetist, et turvatöötaja kutsuda. Töötajad juba ootasid seda meest, sest olid tähele pannud, et ta käib igapäev kaupluses varastamas. Siis aga võttis meesterahvas laualt viina ja mahla ning pani jooksu väljapääsu poole. Selle peale tunnistaja karjus T, et ta väljapääsu blokeeriks, mida ta tegi ja pidas mehe kinni. Meesterahvas üritas põgeneda ja osutada vastupanu, kuid vägivalda ei kasutanud. Nad võtsid meesterahva käest viina ja mahlapaki ära. Kui tunnistaja palus töötajatel ostjad välja lasta varuväljapääsu kaudu, kuulis seda ka meesterahvas, kes üritas ka samas suunas jooksta, kuid ta peeti uuesti kinni. Meesterahvas kedagi ei löönud ja kellelegi ei ole füüsilist valu põhjustatud. Viin on kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Nektar mandariini Aura, väärtusega 0,99 eurot, pakend oli saanud vigastada ja ei olnud müügiks kõlblik, mille osas taheti esitada tsiviilhagi, kuid 29.09.2021 tuli kauplusesse varguse toime pannud meesterahvas, kes maksis mahla eest ja mahl väljastati talle. Meesterahva vastu rohkem pretensioone seoses 10.09.2021 vargusega ei ole. Sama meesterahvas käis nende kaupluses 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 ning iga kord varastas viina Hlibny Dar 0,7L, väärtusega 8,99 eurot. Tunnistaja on kindel, et see on see sama meesterahvas, isegi samad riided olid tal seljas (tl 50-53). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti X.W kahtlustatavana kinni 10.09.2021 kell 11:52 aadressil xxx ja teda kahtlustati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on aasta jooksul vähemalt kahel korral toime pannud samalaadse süüteo, 10.09.2021 kell 10:02 paiku xxx võttis kaupa summas 9,98 eurot (tl 8-10). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati X.W-l 10.09.2021 kell 11:28 Alco Quant+, nr A418899 indikaatorvahendit kasutades joove 1,81 mg/l (tl 12). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas X.W , et käis 08.09.2021 ja 09.09.2021 aadressil xxx asuvas xxx kaupluses varguse eesmärgil, soovis viina varastada, kuna raha puudus. Võttis mõlemal juhul ühe pudeli ja lahkus poest kauba eest maksmata. 10.09.2021 hommikul käis samas kaupluses, kuid varguse eesmärki polnud, tahtis osta viina ja mahla. Võttis kauba ja suundus kassasse, kui kell 09:58 ei saanud müüja veel alkoholi müüa ja ütles, et ta ootaks. Siis tuli juhataja, kes kutsus ta oma kabinetti, kus näitas 08.09.2021 ja 09.09.2021 varguste kohta videosalvestusi ning ütles, et kutsub politsei. Kahtlustatav tahtis põgeneda, jooksis ukse poole, viin ja mahl käes. Juhataja pani uksed kinni ning kahtlustatav peeti kinni, kohale kutsuti politsei, kes viis kahtlustatava arestimajja. Selgitas, et 08.09.2021 ja 09.09.2021 tarbis alkoholi, 10.09.2021 oli muidugi purjus. 10.09.2021 ei tahtnud ta midagi varastada, soovis osta, kuid ta ei saanud seda teha ning selle kuupäeva teo osas ei tunnista süüd varguse toimepanemises (tl 13-16). 29.09.2021 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis X.W tunnistab kahtlustuse järgi toimepandud kuritegusid, jääb varem antud ütluste juurde ja ütleb, et tal ei olnud 10.09.2021 alguses eesmärki midagi varastada, kuid kui sai aru, et teda tahetakse kinni pidada, pani kauplusest jooksu kaup käes. Sel hetkel ei mõelnud kaubast, tahtis lihtsalt põgeneda, kuid kaupluse töötaja blokeeris ukse ja ta peeti kinni. 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 tunnistab, et varastas viina enda tarbeks ja jõi selle ära. Va rastas, kuna raha ei olnud ja tarbis iga päev viina. Hetkel sellega lõpetas, kuna

leidis Töötukassa kaudu endale töö, kuid selle tööga seoses tuleb tal xxx käia, ootab, et antud menetluses otsus tuleks. Kahetseb tehtut (tl 32-34). 29.09.2021 X.W kahtlustatavana antud ütluste lisaks on turvakaamerate väljatrükid kuupäevadest 07.09.2021, 08.09.2021, 09.09.2021 ja 10.09.2021, kus X.W kinnitab oma allkirjaga, et piltidel olevaks isikuks on tema (tl 35-38). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud videosalvestusi 07.09.2021, 08.09.2021, 09.09.2021 ja 10.09.2021 varguse episoodide kohta aadressil xxx asuva kaupluse turvakaameratest. Vaatlusest tulenevalt 07.09.2021 kell 20:11 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas, umbes 50-60 aastane, keskmist kasvu, ovaalse näoga, hallide lühikeste juustega, seljas pruun jope, must särk, jalas sinist värvi teksad ja mustad jalatsid. Meesterahvas suundub alkoholi osakonda, kus võtab kell 21:11:21 riiulilt suurema läbipaistva pudeli, paneb selle teksapükste tagataskusse ning lahkub kell 21:11:38 kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti 08.09.2021 kell 13:22 siseneb kaupluse müügisaali sama kirjeldusega mees, kellel on seekord peas ka päikeseprillid ning õlal musta värvi suurem õlakott. Meesterahvas suundub alkoholi osakonda, kus kell 13:22:26 võtab riiuli pealt suurema läbipaistva vedelikuga pudeli, üritab seda endale teksade tagataskusse panna, lahkub kauplusest kell 13:22:44 pudel käes, mille eest ta maksnud ei ole. Samuti 09.09.2021 kell 11:59 siseneb kauplusesse sama kirjeldusega meesterahvas, samade riietega ning päikeseprillide ja õlakotiga. Alkoholiosakonnast võtab kell 11:59:40 riiuli pealt suurema läbipaistva vedelikuga pudeli ning lahkub kauplusest kell 11:59:55 pudel käes, jättes kauba ees maksmata. Ka 10.09.2021 kell 09:56 siseneb kauplusesse sama kirjeldusega meesterahvas, võtab alkoholiosakonnast kell 09:57:30 riiuli pealt suurema läbipaistva vedelikuga pudeli, suundub iseteeninduskassasse, kus edutult lööb kauba triipkoodi läbi, tema juurde tuleb kaupluse töötaja, kes talle midagi ütleb ja meesterahvas annab pudeli tema kätte. Seejärel meesterahvas liigub jookide osakonda, kus võtab riiuli pealt kollast värvi pakendi ja suundub kassade poole. Meesterahva juurde astub kaupluse töötaja, kes suunab ta müügisaali poole ja liiguvad koos ametiruumide poole. Meesterahvas pani jooksu kaupluse väljapääsu poole, pudel ja kollane pakend käes. Kaupluse töötaja blokeerib ukse, mille ees ootab meesterahvast, kes kaup käes jookseb ukse poole. Töötaja peab meesterahva kinni, tuleb veel töötajaid, võtavad meesterahvalt pudeli ja kollase pakendi. Meesterahvas üritab veel müügisaali põgeneda, ta viiakse kassade juurde tagasi (tl 3949). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx avaldustest nähtub, on kahtlustatavaks isik, kes 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 xxx kauplusest varastas kõigil päevadel ühe 0,7 liitrise pudeli viina Hlibny Dar, kokku kolm pudelit maksumusega 26,97 eurot. Samuti tema 10.09.2021 xxx kauplusest proovis varastada ühe 0,7 liitrise pudeli viina Hlibny Dar, maksumusega 8,99 eurot, ja ühe mahla „Mandariini Nektar Aura 1,0L“ maksumusega 0,99 eurot, vargus jäi aga X.W tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna isik oli kinni peetud kaupluse töötajate poolt. Tunnistaja I K ütlusest nähtuvalt olid töötajad märganud, et üks mees käib neil iga päev varastamas ja kui nad teda taas 10.09.2021 kaupluses nägid, soovisid nad ta kinni pidada ja politsei kutsuda, mille peale meesterahvas proovis poest viinapudeli ja mahla pakiga põgeneda, kuid kaupluse töötajatel õnnestus isik kinni pidada. Politsei 10.09.2021 koostatud isiku kahtlustavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli kinni peetud isikuks X.W (tl 811). Ka süüdistatav ise tunnistas alkoholipudelite vargust 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 kuupäevadel, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Süüdistatav aga ei tunnista süüd 10.09.2021 varguse toimepanemises ning ütleb, et tal ei olnud tahtlust midagi varastada, vaid soovis osta. Turvakaamera salvestistelt aga selgelt nähtub, kuidas süüdistatav üritab poest põgeneda, käes kaup, mille eest ta ei olnud tasunud. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav

ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus alkoholipudelite äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt läks ta 07.09.2021, 08.09.2021 ja 09.09.2021 kauplusesse eesmärgiga viina varastada, kuna tal raha ei olnud ja jõi iga päev viina, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistatav pööras võõra vallasasja enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. 10.09.2021 teo osas süüdistatav aga süüd ei tunnistanud ja leidis, et tal ei olnud sel korral eesmärki viina varastada, vaid tahtis seda osta. Kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav aga süüd täies ulatuses. Kriminaalasja tõenditest küll nähtub, et süüdistatav proovis kell 09:58 viina iseteeninduskassast osta, kuid ta ei saanud seda teha, kuivõrd enne 10:00 on alkoholi müük keelatud. Kui aga tunnistaja I K süüdistatavaga enda kabinetti läks ja teatas, et kutsub politsei, võttis süüdistatav laua peale pandud viina pudeli ja mahla paki, misjärel üritas koos kaubaga kauplusest põgeneda, jõudis kaupluse välisukseni, kuid kaupluse töötajad pidasid ta kinni. Ebaseadusliku omastamise eesmärgile viitab otseselt süüdistatava püüd kauplusest põgeneda koos kaubaga, tehes seda avalikult, tunnistaja ja teiste kaupluse töötajate nähes ja süüdistatav pidi aru saama, et kaupluse töötaja nii näeb tema tegevust kui ka saab aru sellest, et süüdistatav püüab ebaseaduslikku valdust võõra vallasasja üle säilitada ning koos kaubaga kauplusest kauba eest maksmata lahkuda, millega realiseeris süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 5 sätestatud süüteokoosseisu, s.o varguse toimepanemise avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine ja 10.09.2021 episoodis ka avalikult. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on X.W toime pannud neli vargust, kusjuures viimane neist jäi katse staadiumisse. Samas on tegemist olukorraga, kus kolm esimest vargust on lõpule viidud, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud sama kvalifikatsiooniga süüteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et X.W pani toime neli varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 07.09.2021 kuni 10.09.2021. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud faktilises mõttes ja kohus leiab, et X.W-le inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega pani X.W oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest nähtuvalt on X.W-l 1 kehtiv kriminaalkaristus ja teda on karistatud KarS § 200 lg 2 p 8 ja KarS 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (tl 20). Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusest nr 1-16-9528 nähtuvalt karistati X.W KarS § 200 lg 2 p 8 ja KarS 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat, 3 kuud ja 27 päeva, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osas, s.o 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva, jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga. Sellest nähtuvalt on käesolevas kriminaalmenetluses tõendamisesemeks olevad kuriteod toime pandud katseajal (tl 21-24). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli X.W 2020. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 4871 eurot (tl 25) ning vastavalt süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisele oli 2020. aastal tema keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste lahutamist 8,98 eurot (tl 26). Swedbank AS 08.12.2021 maksekorraldusest nähtub, et X.W on kannatanule xxx vabatahtlikult hüvitanud kahju summas 26,97 eurot (tl 65). Samuti tasus X.W rikutud mahlapaki ees summas 0,99 eurot (tl 54).

arutamisel ning kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Kahetsuse siiruses ei ole kohtul alust kahelda, kuivõrd süüdistatav on kannatanule tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud täies ulatuses. Kahjustatud mahlapaki eest tasus ta kaupluses ning pärast tsiviilhagi esitamist tasus ka selle nõude summa täies ulatuses. Seega on tuvastatud kahe kergendava asjaolu esinemine KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 mõttes. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid, süütegude toimepanemist lühikese ajavahemiku jooksul, viimase süüteo jäämist katse staadiumisse ja kergendavate asjaolu esinemist, siis on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Puutuvalt rahalise karistuse päevamäära suurusesse peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 44 lg 1 sätetele arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise sissetuleku alusel ning arvestatud päevamäär ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 10 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatava 2020. aasta sissetulek pärast tulumaksuga maksustatavate väljamaksete mahaarvamist 4871 eurot ja keskmiseks päevasissetulekuks seega 8, 98 eurot (tl 25-26). Seega on keskmine sissetulek alla miinimumpäevamäära, mistõttu tuleb kohaldada miinimumpäevamäära, s.o 10 eurot päevamäär. Arvestades süüdistatava oluliselt alla keskmise süüd, kergendavate asjaolude olemasolu, süütegude toimepanemise asjaolusid ja põhjusi peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Liitkaristus Harju Maakohtu 13.12.2016 otsusega on süüdistatavat karistatud KarS § 200 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat, 3 kuud ja 27 päeva, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osas, s.o 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva, jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga. Katseaeg kestis kuni 12.12.2021. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav seega toime ajal, mil tal kestis veel katseaeg. KarS § 73 lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule, ehk kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistataval on väidetavalt sissetulek, siis saab süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust. Lisaks sellele, juhul, kui süüdistatavat karistada vangistusega, olgugi, et süü suurusest tulenevalt lühiajalise vangistusega, tuleks eelmise otsusega mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Kohus leiab, et vangistuse mõistmine ja sellele järgnevalt eelmise vangistuse täitmisele pööramine ei oleks otstarbekas, kuivõrd võtaks süüdistatavalt ära võimaluse oma elu korda seada. Kriminaalasjast saab järeldada, et süüdistatava lühiajaline süsteemne õigusvastane käitumine oli ajutine ja tingitud ajutisest muutusest süüdistatava elus, mistõttu pikaajalise liitkaristuse ärakandmine oleks tõsiseks takistuseks süüdistatava resotsialiseerumisel pärast vangistuse ärakandmist. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust ning jätta KarS § 73 lg 5 alusel ka eelmise otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, andes süüdistatavale võimaluse edaspidi käituda õiguskuulekalt ja hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Seejuures sätestavad KarS § 64 lg 2 ja § 73 lg 5 ls 2 üheselt, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et juhul, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, tuleb siiski karistused liita, kuid KarS § 73 lg 5 kohaselt võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata vangistus tuleb jätta täitmisele vastavalt eelmises otsuses märgitud tingimustele ning käesoleva otsusega mõistetav rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt. Arvestades asjaoluga, et süüdistataval tuleb konkureeriva rahalise kohustusena tasuda ka menetluskulud ja süüdistatava tunnitasu on süüdistatava enda sõnade kohaselt 6, 50 eurot, peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava taotlusega määrata rahatrahvi tasumine ositi 1 aasta jooksul ning määrab rahalise karistuse tasumise KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi igakuiste võrdsete osadena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.