Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2021.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-21-8857 (19267000924)
Kohtunik
Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Anneli Kaljula
Tõlk
S.L
Prokurör
Vanemprokurör Maarja Germann
Kriminaalasi
X.I süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
X.I EluTõkend: päev, so 26.10.2019 Kaitsja nimi:
kahtlustatavana kinni peetud 1 J.P (lepinguline kaitsja)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada X.I KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 10.10.2019.a mõistetud kandmata karistuse, so 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa )päeva vangistuse võrra, ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev (26.10.2019). Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 447 (neljasaja neljakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on X.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
1 (4)
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2 (4)
X.I-d (X.I) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 10.10.2019.a otsusega nr 1-19-6390 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, so mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, omades seega kehtivat karistust, juhtis uuesti tahtlikult 26.10.2019 kella 01:19 paiku Pärnu linnas, 5 juures mootorsõidukit , millisega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse ning olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0012, oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,07 mg/l kohta. Sellise käitumisega rikkus X.I liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg-t 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega X.I, tahtliku teoga s.o korduvalt mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul X.I süüdi tunnistamist ning karistamist 10 (kümme) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu poolt 10.10.2019.a mõistetud kandmata karistuse so 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, seega mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 (kaks) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev (26.10.2019). Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 2 (kaks) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 447 (nelisada nelikümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on X.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2). KarS § 75 lg 1 p 4 ja 6 puhul on kohtuotsuse jõustumisel ja täitmisel Hollandis territooriumiks Holland. KarS § 424 lg 4 ja § 50 lg 3 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.
3 (4)
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 876 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 54 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 32,40 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.