Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

3.2 Kannatanu T.R. on 16.07.2021. a esitanud tsiviilhagi. Selle kohaselt on süüdistatav U.J tekitanud kannatanule valu, hingelisi üleelamisi, unehäireid jms. Samuti tundis kannatanu ennast süüdistatava tegevuse tulemusena alaväärsena ning ei julgenud mitu nädalat inimestega suhelda, lisaks sellele ei suutnud ta mingil ajaperioodil üldse maalida. Hagiavaldusest nähtuvalt plaanis T.R. minna augustis psühhiaatri juurde. Hagile on lisatud perearsti doktor V.Z. tõend, mille kohaselt esinevad patsiendil terviseprobleemid seoses krooniliste haigustega ning käesoleval aastal on patsient korduvalt viibinud haiglaravil. Ühtki viidet sellele, et patsiendil esineksid mingisugused psühholoogilised läbielamised või psühhosomaatilised vaevused, tõendilt ei nähtu. 3.3 Kohtuistungil avaldas T.R. , et ta peab vajalikuks esitada veel tõendeid. Kohtu hinnangul need võimalikult esitatavad tõendid asja lahendamisel tähtsust ei oma, sealhulgas ei ole need vajalikud tsiviilhagi lahendamiseks. Kohtu arvates helisalvestis T.R. ja U.J vahelisest jutuajamisest mai lõpus, kus U.J tunnistas toimunut, ei tõendaks kuriteoepisoodide faktilisi asjaolusid. Helifail iseloomustaks ilmselt süüdistatava ja kannatanu omavahelist suhtlust ja üldist läbisaamist. 3.4 T.R. soovis esitada oma tervisega seotud dokumente viimase poole aasta kohta. Tal on olemas üks haigla epikriis seoses vererõhuga. Kannatanul on väidetavalt olnud kogu aeg liiga madal vererõhk, kuid nüüd viimastel kuudel on see hoopis liiga kõrge. Kannatanu positsioonilt vaadates on tema vererõhu muutused tekitanud U.J käitumine ja ta sooviks täiendavalt tõendada esitatud tsiviilhagi. Sellegipoolest ei saaks kohus isegi juhul, kui sellised tõendid esitatud oleksid, taolist seost süüdistatava käitumise ja kannatanu terviseprobleemide vahel tõendatuks pidada. Kannatanu perearsti poolt väljastatud tõendi kohaselt on tal mitmeid terviseprobleeme ja kroonilisi haigusi, ta on 2021. aastal vajanud korduvalt kiirabi ja on viibinud korduvalt haiglaravil (sh jaanuaris, mis on enne esimest kuriteoepisoodi). Kohtu arvates ei tõenda taotletavad tõendid, et võimalikud terviseseisundid kannatanul on tingitud nimelt süüdistatava käitumisest. Kohtu arvates ei ole kannatanu poolt esitatavad dokumendid asja lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega. Menetlusökonoomia ning mõistlikult kiire ja efektiivse kohtupidamise põhimõtetest lähtudes oleks põhjendamatu jätkata kriminaalasja arutamist üldmenetluses, et kannatanu saaks võimaluse esitada väheolulisi või isegi asjassepuutumatuid tõendeid, mis kohtu otsustust ei muudaks.

4.4 Sündmust nägi vahetult pealt tunnistaja M.K. , kes selgitas, et ta nägi, kuidas U.J võttis T.R. l rinna kohalt pluusist kinni. Tunnistaja ei mäleta, kas kinni võtmine toimus ühe või kahe käega. Mingit sellist vägivalda ei olnud, et T.R. oleks viga saanud ja tunnistaja ei näinud ka vajadust politseid kutsuda. Kägistamisest ei ole tunnistaja midagi rääkinud. 4.5 Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et tunnistaja seda ei näinud, sest ta viibis ise sündmuse juures süüdistatava ja kannatanu kõrval ning lahutas nad ära. Samuti ei esine ühtki asjaolu arvamaks, et M.K. annab sündmuse kohta valeütlusi. 4.6 Vahetult pärast sündmust helistas T.R. Häirekeskusesse ja palus saata politsei. Kõnesalvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt küsiti kannatanult, kas ta vajab ka kiirabi, millele kannatanu vastas eitavalt. Kirjeldades toimunut, on T.R. avaldanud üldsõnaliselt, et teda rünnati ja rünne toimus kätega. Järelikult ei tõenda kõnesalvestise vaatlusprotokoll, millist vägivalda kannatanu suhtes kasutati või mida talle täpselt tehti. 4.7 Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka T.R. poolt tehtud ja 15.03.2021. a uurijale edastatud fotod ja videod (CD-plaat), millest nähtub punetus kannatanu kaelal. Sellega on küll tõendatud, et kannatanu kaelal punetus esines, kuid sellest ei saa järeldada, et punetus tekkis süüdistatava tegevuse tagajärjel. 4.8 Arvestades U.J ja tunnistaja M.K. i ütlusi, mille kohaselt kägistamist ei toimunud, ning Häirekeskuse helisalvestise vaatlusprotokolli, mille kohaselt ei ole kannatanu soovinud kiirabi, ei saa fotode ja videotega pidada tõendatuks, et punetus kannatanu kaelal on tekkinud U.J tegevuse tulemusena. Fotod ja videod, mis on tehtud pärast kuriteosündmust iseseisvalt kannatanu poolt, haakuvad üksnes kannatanu enda ütlustega väidetava kägistamise kohta. Järelikult ei tõenda foto- ja videosalvestised U.J süüd KarS § 121 lg 1 järgi. 4.9 U.J ja tunnistaja M.K. i ütluste põhjal saab järeldada, et süüdistatav võttis kannatanul rinnust pluusist kinni, kuid ei kägistanud teda. T.R. vastupidised ütlused, mille kohaselt teda 2-3 sekundit kägistati, ei lükka eeltoodud järeldust ümber. Asjaolu, et kannatanu keeldus kiirabist, viitab sellele, et ka kannatanu enda hinnangul ta viga ei saanud. Järelikult kannatanule tervisekahjustust ei tekitatud. 4.10 Seega luges kohus tõendatuks üksnes rinnust haaramise. Valu tekkimist tõendatuks kohus ei pidanud. Tegemist oli väheintensiivse füüsilise kontaktiga, millega põhjustati kannatanule ebamugavusi, kuid mis ei täida KarS § 121 lg 1 objektiivset koosseisu. Seega tuleb tema tegu tulenevalt KrMS § 268 lg-st 6 ümber kvalifitseerida KarS § 120 lg 1 järgi.

võimalusi ähvarduse täideviimiseks suurendab seegi, et T.R. on liikumispuudega, mistõttu on tal ilmselgelt raskendatud ennast kaitsta või põgeneda. 5.2 06.04.2021. a episoodi tõendavad T.R. ütlused, mille kohaselt ähvardas U.J teda sotsiaalmaja köögis tapmisega. T.R. ka lindistas seda vahejuhtumit ja edastas salvestise uurijale. Salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et U.J tegi T.R. le etteheiteid WC koristamata jätmise pärast ning kasutas vestluse käigus väljendeid “Lõuga ei taha selle eest saada ve?“ ja „Savi on siis, kui ma su sita ära tapan ja kogu lugu nahhui“. T.R. ei algatanud sõnalist konflikti ega provotseerinud U.J-i. Süüdistatav möönis, et ta võis vihahoos T.R. le midagi öelda, kuid päriselt ei olnud tal kavas kannatanule viga teha või teda tappa. Arvestades lisaks kannatanu tervislikule olukorrale ja füüsilisele allajäämisele sedagi, et tema ja süüdistatava vahel oli umbes kuu aega varem esinenud konflikt, tuleb U.J ähvardusi pidada tõsiseltvõetavaks. Tegemist ei olnud kahepoolse tulise vaidluse käigus väljaöelduga, mida võiks ehk pidada ärplemiseks. Süüdistatava väide, et tal ei olnud päriselt plaanis kannatanule midagi teha, ei tähenda, et tema ähvardus ei olnud kannatanu jaoks tõsiseltvõetav. 5.3 10.05.2021. a episoodi tõendavad T.R. ütlused, mille kohaselt ähvardas U.J teda Jõgeva linnas endise SEB panga kontori juures, öeldes, et kui nad sotsiaalmajas kokku puutuvad, lööb U.J kannatanu kindlasti maha. Seejuures vehkis U.J rusikatega. Sündmust nägi pealt T.R. abiline U.T. , kelle sõnul tegi U.J kätega õhus löömisliigutusi ja rääkis midagi sellest, et klaarib arved sotsiaalmajas. Tunnistaja sai aru, et U.J tahab T.R. le peksa anda. Tunnistaja ise mingisugust ohtu ei tajunud ja võttis toimunut kui joobes isiku käitumist, kuid möönab, et T.R. võis tunda teisiti. Süüdistatav on ülekuulamisel tunnistanud, et vestlus toimus ning kuigi ta on sõnades lubanud kannatanule haiget teha, siis ta päriselt seda ei teeks. Maakohus luges sellegi ähvardamise episoodi tõendatuks eelnevalt välja toodud tõenditega. Siinkohal arvestas kohus samuti T.R. tervislikku seisundit ning süüdistatava ja kannatanu vahel varasemalt aset leidnud konflikte, mis kohtu arvates mõjutavad U.J ähvarduse tõsiseltvõetavust. Ähvarduste tõsiseltvõetavust suurendab seegi, et U.J tegi kannatanu suunas löömisliigutusi ja kirjeldas oma soovi klaarida arved sotsiaalmajas, kus kannatanu ja süüdistatav pidid varem või hiljem kokku puutuma. 5.4 U.J on ähvardamise kõigis kolmes episoodis pannud toime otsese tahtlusega. Kriminaalasja materjalid ei anna alust arvata, et U.J oleks kannatanu ähvardamist planeerinud ja pannud teod toime kavatsetult. Süüdistatav kasutas ära sobivaid olukordi, et T.R. t paika panna ja talle halvasti öelda. Sealjuures pidi süüdistatav aru saama, et ta oma väljaütlemiste ja käitumisega teist inimest ähvardab. U.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi.

U.J on kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on tal kuus kehtivat karistust aastatest 2010 ja 2011. Karistusandmete põhjal pidas kohus U.J-i üldiselt seaduskuulekaks isikuks. 6.2 Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud mõista U.J-ile karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna kohus on kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muutnud ühes kuriteoepisoodis kuriteo kvalifikatsiooni ja tunnistab U.J KarS § 120 lg 1 järgi süüdi kolmes episoodis, määras kohus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. Karistust vähendati lühimenetluse sätete kohaselt kolmandiku võrra. 6.3 Kohus ei pidanud vajalikuks allutada U.J käitumiskontrollile ja vabastada ta karistusest tingimisi KarS § 74 lg 1 alusel. Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, kelle puhul ei ole ka alust arvata, et ta vajaks edaspidiseks seaduskuulekaks toimetulekuks kriminaalhooldaja abi. U.J-il on olemas elukoht, ta teenib endale juhutöödega sissetulekut ning asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et temast tuleneksid sellised kuriteoriskid, mida peaks maandama kriminaalhooldusega. Kohus vabastas U.J karistusest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel üheaastase katseajaga.

Kui ringkonnakohus teeb otsuse, siis taotleb apellant, olenemata lahendi tulemusest, et kohus tulenevalt TsMS § 462 lg 2 märgiks jõustunud kohtuotsuses kaebuse esitaja nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustaks T.R. isikuandmeid (isikukood, sünniaeg, aadress jne). 8.1 Tartu Maakohus rikkus oluliselt nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa vale kohtuotsuse. Maakohtu otsus pole selgelt jälgitav, sest pole aru saada, millistele tõenditele tuginedes kohus otsuse tegi, maakohtu otsus on vastuoluline. Samuti rikkus kohus oluliselt tõendite igakülgse hindamise, ühtlase kohtupraktika, ühtlase õiguse kohaldamise printsiipi. Maakohus polnud valmis lõppotsuse tegemiseks, sest toimiku materjalid polnud piisavad. Samuti rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme sellega, et asus eksperdi rolli ning hakkas hindama 10.03.2021 toimunud episoodi tehiolusid, kuigi kohtul puudusid selleks teadmised, kogemused jne. 8.2 Süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi. 8.2.1 Maakohus leidis valesti, et kriminaaltoimikus olevate tõenditega ei ole tõendatud, et T.R. l tekkis U.J tegevuse tagajärjel tervisekahjustus või süüdistatav põhjustas kannatanule valu. Tunnistaja M.K. ei saanudki sündmust näha, sest kannatanu ja tunnistaja vahel oli U.J . Tunnistaja seisis U.J selja taga ja kuna viimane on pikem ja keskmisest inimesest laiem, siis oli tunnistaja vaateväli piiratud. Tunnistaja nägi, et U.J raputas kannatanut riietest vaid seetõttu, et raputamine toimus vähemalt kuni 10 sekundit ja laia ulatusega vasakult paremale. Isegi kui ei leia tuvastamist, et U.J kägistas kannatanut kaelast, siis ei saa pidada kannatanu raputamist lihtsa ebamuguvustunde tekitamiseks. Kannatanule tundub loogiline, et tunnistaja ei saanud kägistamist näha, kuid samas, kui nägigi, siis valetas, kaitstes U.J-i . U.J rünnakud kannatanu suhtes olid toime pandud tunnistaja õhutamisel või tema heakskiidul. 8.2.2 Kohtu järeldus sellest, et kannatanu ei vajanud kiirabi, pisendab U.J rünnet ning on vale tõlgendus. 10.03.2021 sündmus polnud eluohtlik, mistõttu ta ei soovinud kiirabi. Küll aga ei tähenda see seda, et kannatanu ei tundnud U.J ründe tõttu valu, kannatusi ja talle ei tekitatud tervisekahjustust. Nagu videode metaandmetest nähtub, siis said need tehtud 10.03. 2021 kohe peale politsei kutsumist, fotod tegi kannatanu politseiuurija palvel järgmisel päeval, kui politseiuurija oli kannatanule helistanud ja seda palunud. 8.2.3 Kohus asus eksperdi rolli ja hakkas hindama faktilisi asjaolusid ning sellest tulenevat kannatanu valutunnetust, kuigi kohtul endal puuduvad sellise eksperthinnangu andmiseks teadmised, kogemused jne. 8.2.4 Mis puutub U.J tahtlusesse, siis see on üheselt tõendatav U.J enda ütlustega, et ta sai vihaseks ja ründas eesmärgiga kannatanut karistada.

8.3 Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi. 8.3.1 Maakohus tuvastas otsuses õigesti faktilised asjaolud, et U.J tõepoolest ähvardas kannatanut kolmes episoodis. Kohus tuvastas õigesti, et kannatanul oli põhjust hirmu tunda süüdistatava varasemate tegude pärast ning oma tervisliku seisundi tõttu.

8.3.2 Samas ei ole apellant nõus maakohtu järeldusega otsuse punktis 30: „Kriminaalasja materjalid ei anna alust arvata, et U.J oleks kannatanu ähvardamist planeerinud ja pannud teod toime kavatsetult. Pigem kasutas süüdistatav ära sobivaid olukordi, et T.R. t paika panna ja talle halvasti öelda. Sealjuures pidi süüdistatav aru saama, et ta oma väljaütlemiste ja käitumisega teist inimest ähvardab.” Kohtus leidsid menetlemist ainult need episoodid, mida kannatanu suutis tõendada. Tegelikkuses ähvardas U.J kannatanut vähemalt 15 korral, tema tegevus oli pikaajaline (veebruarist maikuu lõpuni), süstemaatiline jne, mitte lühiajaline nagu kohus leidis. 8.3.3 Apellant ei ole nõus maakohtu otsuse punktis 34 märgituga, mille kohaselt hindas kohus U.J süü keskmisest väiksemaks. Kohus selgitab, et osapoolte vahel olid olmekonfliktid, mis lihtsalt eskaleerusid. Tõenditest aga nähtub, et osapoolte vahel mingeid olmekonflikte polnud. Konfliktid olid ainult U.J-il. 8.3.4 Kohtu seisukoht selles, et U.J ei tekitatud kannatanule raskeid tagajärgi, on vastuolus tõenditega, ei haaku faktiliste asjaoludega ning pole sel põhjusel õige. PPA uurija organiseeris kannatanule psühholoogilise nõustamise, kannatanu kontakt toimus psühholoog M.P. iga esimest korda juba 01.04.2021, järgnesid veel viis vestlust. Samuti toimusid kohtumised, kus M.P. tuli kannatanule koju nõustamisteenust osutama. Samuti pöördus kannatanu otsekohe psühhiaatri poole, kuid tema juurde pääses kannatanu alles 25.08.2021. Psühhiaater kirjutas kannatanule välja unerohud, antidepressandid ja rahustid, et kannatanu psüühiline tervis korda saada. 8.3.5 Kannatanu arvates raskendab U.J teguviisi seegi, et ta pole oma tegude tagajärgi endale tunnistanud.

10.1 Maakohtu poolt väljamõistmata jäänud mittevaralise kahju hüvitise otsus on põhjendamata ja ebaõiglane. Tõendid kinnitavad, et süüdistatav põhjustas kannatanule pikaajalise psüühilise tervisekahjustuse (uneprobleemid, melanhoolia, paanika- ja ärevushäired, millede raviks kasutab kannatanu unerohtu, antidepressante ja rahusteid), mis kestab seniajani, seega on ulatunud kahjustus juba ligikaudu 9 kuuni, sest ravi kestab veel. 10.2 U.J kirjeldas maakohtus oma majanduslikku seisundit, et ta käib kaugel tööl – „mustalt” – ning selle tõttu ei saa talle kohaldada kriminaalhooldust, mis tähendab seda, et süüdistataval on tegelikult raha, millega hüvitisi ja teisigi nõudmisi tasuda. U.J pani toime süüteod eesmärgiga kannatanut karistada. U.J pani toime süüteod kannatanu suhtes, kes on sügava vaimse puude ja sügava liikumispuudega isik, liigub ratastoolis ja pole võimeline ennast mistahes isiku rünnakute vastu kaitsma. Kannatanul on rünnakutest pikaajaline psüühiline tervisekahjustus. 10.3 Kannatanu rõhutab, et U.J ja sotsiaaltöötaja M.K. i süüdistused kannatanu suunas näiteks nn puhtusega seoses pole asjakohased, sest kannatanule on vallavalitsuse poolt määratud koduhooldustöötaja, kes peab teda abistama koristamise ja kõige muuga 6 tundi nädalas. Kannatanult ei saagi tema tervislikust seisundist lähtuvalt üldse koristamist nõuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

läbivaatamisel eksinud menetlusõiguse normide vastu, kohtuotsus on põhjendatud ning kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav. Asjaolu, et kaebaja kohtu seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumist maakohtu poolt.

vajab kiirabi, vastas T.R. eitavalt. Maakohus järeldas, et sellegi tõendi alusel ei saa tuge väide, et T.R. t kägistati, sest ta on asjaoludest rääkides jäänud üldsõnaliseks. Ringkonnakohus nõustub siingi maakohtuga.

tõendist pole näha sedagi, et T.R. oleks arsti poole pöördunud unehäirete, ärevuse, paanikahoogude vms tõttu. Eeltoodud põhjustel on maakohus haginõude rahuldamata jätnud põhjendatult. Sõimu eest hüvitist kriminaalmenetluses välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.