Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-21-8628

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 27.02.2020 KarS § 213 alusel X.Xa ja X.Xi suhtes selles, et pärast X X surma 11.01.2020 on ajavahemikul 11. – 12.01.2020, kasutades X X SEB pangakaarti tasutud ostude eest erinevates kauplustes ja võetud sularaha välja erinevatest pangaautomaatidest, tekitades varalist kahju summas 610,40 eurot. Samuti on ajavahemikul 12. – 14.01.2020 surnud X X nimele väljastatud SEB pangakaardiga teostatud makseid summas 514,70 eurot ning võetud arveldusarvelt välja 600 eurot, millele lisandus teenustasu kontosaldo vaatamise ja sularaha väljavõtmise eest 17,80 eurot, millega tekitatud kahju kokku summas 1132,50 eurot. Kriminaalasjas esitati kahtlustus X.Xle ning X.Xile. Kannatanu X X on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 610,40 eurot X.Xa vastu ning summas 1132,50 eurot solidaarselt X.Xa ja X.Xi vastu. 15.07.2021 lõpetati kriminaalmenetlus kahtlustatava X.Xi (X.X) osas KrMS § 202 lg 1 ja 7 alusel ning X.Xit kohustati mh hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 882,50 eurot (hagi summas 1132,50 eurot, millest 250 eurot oli X. X juba tasunud).

1-21-8628 X.Xat kahtlustatakse KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema võttis pärast x X X surma 11.01.2020 kella 04.00 paiku, X X nimele väljastatud SEB pangakaardi, mille pin-koodi süüdistatav juba eelnevalt teadis, ning ajavahemikul 11.01.2020 kell 07.09 kuni 12.01.2020 kell 10.59 pani varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel toime teisele isikule varalise kahju tekitamise. Nimetatud pangakaardiga võttis süüdistatav arveldusarvelt välja 600 eurot X Xle kuuluvat sularaha: 11.01.2020 kell 07.09 väljamakse summas 300 eurot Rüütli SEB sularahaautomaadist; 12.01.2020 kell 00.32 väljamakse summas 300 eurot Rüütli SEB sularahaautomaadist, sisestades sularahaautomaadis ebaseaduslikult pin-koodi varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti teostas süüdistatav ajavahemikul 11.01.2020 kell 07:09 kuni 12.01.2020 kell 10:59 makseid summas 10,40 eurot: 12.01.2020 kell 10.57 summas 5,20 eurot X; 12.01.2020 kell 10.59 summas 5,20 eurot X, sisestades makseterminalis ebaseaduslikult pin-koodi varalise kasu saamise eesmärgil. Seega tekitas X.X X X pärijale X Xle varalise kahju kokku summas 610,40 eurot. Samuti tema 12.01.2020 Pärnu linnas X 5xx enda elukohas varalise kasu saamise eesmärgil kihutas X.Xit toime panema arvutikelmust. Nimelt kihutas X.X X.Xit X X nimele väljastatud SEB pangakaardiga sooritama makseid ja võtma arveldusarvelt välja sularaha ning aitas selle toimepanemisele tahtlikult aineliselt kaasa, andes X.Xile X X nimele väljastatud SEB pangakaardi koos pin-koodidega. X.Xa kihutava ja kaasaaitava tegevuse tulemusena teostas X.X X X nimele väljastatud SEB pangakaardiga ajavahemikul 12.01.2020 kell 19.43 kuni 14.01.2020 kell 00.03 makseid summas 514,70 eurot ning võttis arveldusarvelt välja 600 eurot X Xle kuuluvat sularaha, millele lisandus teenustasu kontosaldo vaatamise ja sularaha väljavõtmise eest 17,80 eurot. X.X sisestas makseterminalis ja sularahaautomaadis ebaseaduslikult pin-koodi varalise kasu saamise eesmärgil, millega tekitas X X pärijale X Xle varalise kahju kokku summas 1132,50 eurot. X.X andis X X arvelduskontolt sularahana väljavõetud 600 eurot X.Xale. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. Lääne ringkonnaprokuratuur esitas 16.12.2021 kohtule taotluse X.X suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt, tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna kohustuse määratud tähtajaks. Kohustusteks võib KrMS § 202 lg 2 järgi olla mh menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse, teha üldkasulikku tööd või läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm

1-21-8628

Karistusregistri andmetel ei ole X.Xt varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on ilmne, et kuritegude toimepanemine ei ole tema elustiiliks. Samuti ei ole X.Xal kehtivaid väärteokaristusi. Ka karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes X.Xa käitumises puuduvad. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb veel arvesse võtta, et X.X on oma tegu tunnistanud ja selle kohta ütlusi andnud. Samuti tuleb arvestada X.Xa raske isikliku olukorraga. Nimelt tuleneb kahtlustatava ütlustest, et x surma järgselt oli X.X endast väljas, tarvitas alkoholi ning muretses ka majanduslikus mõttes üksi hakkama saamise üle, mistõttu tundis ta tol hetkel moraalset õigust Xi raha kasutada. Käesolevaks hetkeks on X.X oma tegude õigusvastasusest aru saanud ning nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodide puhul suur. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Prokurör leiab, et X.Xa allutamine kriminaalmenetlusele alates 10.09.2020 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisest on olnud piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti kannavad X.Xa suhtes eripreventiivset eesmärki kriminaalasja lõpetamisel temale määratavad kohustused, s.o kohustus hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 1051,90 eurot ja kohustus hüvitada menetluskulud summas 260,40 eurot. Prokurör märgib, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle aasta ning X.Xt ei ole pärast seda ühtegi korda kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Seega kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Eeltoodust lähtuvalt leiab prokurör, et X.X osas on võimalik menetlus lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu. Kuivõrd X.X on osalise töövõimega ning madala sissetulekuga, on prokuröri hinnangul otstarbekas määrata kahtlustatavale kohustuseks hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 1051,90 eurot ja menetluskulud summas 260,40 eurot, millest 100 jätta riigi kanda, ehk kohustusena määrata hüvitada menetluskulud summas 160,40 eurot ning lähtudes toimepandud teo asjaoludest, süü suurusest ja isiku varalisest seisundist, jätta määramata temale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades, et isiku igakuine sissetulek jääb x euro kanti, on eelnimetatud kohustused koos kriminaalmenetlusele allutamisega prokuröri arvates piisavad X.X poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Kahtlustatavale X.X on selgitatud KrMS § 202 lõpetamise aluseid, tingimusi ning kaasnevaid tagajärgi ning isik on andnud nõusoleku käesoleva kriminaalasja lõpetamise taotluse esitamiseks kohtule. X.X on väljendanud valmisolekut kohustusena hüvitada kannatanule tekitatud kahju ning menetluskulud. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks X.X suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel KrMS § 202 sätteid kohaldades.

1-21-8628

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, siis uuendatakse kriminaalasjas menetlust KrMS § 202 lg 6 alusel. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, abiprokurör taotleb:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. KarS § 213 lg 2 p 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kahtlustus esitatud süüdistuses on põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kahtlustatava süü ei ole suur, ta on tegu tunnistanud, ütlusi andnud ning mh nähtub, et ta pani teo toime seoses ootamatu raske isikliku olukorraga. Nimelt tuleneb kahtlustatava ütlustest, et x surma järgselt oli ta endast väljas, tarvitas alkoholi ning muretses ka majanduslikus mõttes üksi hakkama saamise üle, mistõttu tundis ta tol hetkel moraalset õigust X raha kasutada. Samal ajal on käesolevaks hetkeks kahtlustatav oma tegude õigusvastasusest aru saanud ning nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Maakohus leiab, et prokuröri poolt väljatoodud asjaolud on olulised ja neid tuleb kaalutlustes arvesse võtta. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.

1-21-8628

Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Karistusregistri andmetel ei ole X.Xt varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on ilmne, et kuritegude toimepanemine ei ole tema elustiiliks. Samuti ei ole X.Xl kehtivaid väärteokaristusi, seega esineb tema puhul positiivne eripreventsioon. Antud juhul on tegemist kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas ning käesolevas asjas saab eelnevat jaatada. Seejuures kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle aasta ning X.Xt ei ole pärast seda ühtegi korda kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes teadaolevalt hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Seega kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ka selles, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X.X allutamine kriminaalmenetlusele alates 10.09.2020 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisest on olnud piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti kannavad X.X suhtes eripreventiivset eesmärki kriminaalasja lõpetamisel temale määratavad kohustused, s.o kohustus hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas ja kohustus hüvitada menetluskulud. Kuivõrd X.X on osalise töövõimega ning madala sissetulekuga (mis veel enam toetab asjaolu, et ka kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus iseenesest täidab tema puhul eripreventiivset eesmärki), nõustub kohus prokuröriga, et kahtlustatavale tuleb määrata kohustuseks hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 1051,90 eurot ja menetluskulud summas 260,40 eurot, millest 100 jätta riigi kanda, ehk kohustusena määrata hüvitada menetluskulud summas 160,40 eurot ning lähtudes toimepandud teo asjaoludest, süü suurusest ja isiku varalisest seisundist, jätta määramata temale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades, et isiku igakuine sissetulek jääb x euro kanti, on eelnimetatud kohustused koos kriminaalmenetlusele allutamisega piisavad X.X poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – tasuda menetluskulud ning hüvitada kannatanule tekitatud kahju, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks X.X suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid – pakenditees nr 1, 2, 3 olevad DVDplaadid, tuleb jätta kriminaalasja toimiku juurde ning pakendis nr 4 olev karp kõrvarõngastega tuleb tsiviilhagi hüvitamisel tagastada X.Xle. Juhindudes KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 lõpetab kohus X.X suhtes kriminaalasja nr 20267000192 menetluse. X.Xle määratud kohustuste täitmise lõpptähtajaks määrab kohus 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest, s.o 16.06.2022.

1-21-8628

Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Tõkendit ei ole kohaldatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.