1-21-8336/7 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Sander Pärtel juhtis alkoholijoobeseisundis 25.09.2020.a kell 00.16 X linnas X tn X juures mootorsõidukit Volvo V70 reg.märgiga XXX ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites otsa sõidutee keskel olevale ohutussaarele ja liiklusmärgile. Sander Pärtelil leiti tema verest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.10.2020.a. uuringuakti nr 643T kohaselt 25.09.2020 kell 00.50 võetud vereproovist etanooli 2,53 ±0,07 mg/g . Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis Sander Pärtel mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega Sander Pärtel, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, edastas 12.05.2021 kell 17.51 sotsiaalmeedia Viberi kaudu enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX oma x L. P. (P) telefoninumbrile XXX järgmised tapmise ja tervisekahjustuse tekitamise ähvardustega sõnumid: „Mul pohhui“ „Aga reedel ma selle peo rikun“ „Vägivaldselt“ „Veriselt“ „Ja ohvritega“ „Keegi suren“ „Sureb“ „Keegi satub haigla“ „Ja siis eks näha ole mis teistest saab“. L. P. on varasemalt korduvalt kogenud Sander Pärteli poolset vägivalda ning ähvardusi, mistõttu oli L. P-l alust karta oma elu ja tervise pärast. Samal päeval, so 12.05.2021 kella 22.30 paiku aadressil X asuva eramu hoovis võttis Sander Pärtel taskust välja noa, mida aknast nägi alaealine H. O., kellele taoline käitumine põhjustas hirmu. Seega Sander Pärtel, tahtliku teoga s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada Sander Pärtel KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista neli kuud vangistust. Süüdi tunnistada Sander Pärtel KarS §120 lg 1 järgi ning karistuseks mõista kuus kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Sander Pärtel ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 p-des 16 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Sander Pärtelit katseajal mitte tarvitama alkoholi. Kohustuse täitmise kontrollimiseks kohustub Sander Pärtel pärast kohtuotsuse jõustumist kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte harvem kui üks kord 4 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Uuringu vastuse kohustub Sander Pärtel esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Sander Pärtel ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. Pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Sander Pärtlit jätkama vastavalt raviskeemile psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimite võtmist. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kaitsja osalemist kohtuistungil süüdistav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendid – DVD-plaadid (kokku 3tk) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavatele selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Sander Pärtlilt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 344,28 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning sundraha 876 eurot, kokku 1234,28 eurot. Sander Pärtlil tasuda välja mõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kohustades teda tasuma igakuiselt 15.ndaks kuupäevaks 103 € ning viimasel kuul 101,28 €. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.