Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg
3. november 2021 (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-20-6452
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas
Kriminaalasi
Juri Suslanov süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, üldmenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. juuli 2021 otsus
Apellant Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Teised menetluse pooled Süüdistatav Juri Suslanov, isikukood: 35704020286, emakeel vene keel, elukoht XXX, töövõimetuspensionär, kahtlustatavana kinni peetud 26.05.2020, tõkend vahistamine kohaldatud 28.05.2020 Kaitsja Robert Sprengk Prokuratuur esindaja ringkonnaprokurör Marge Voogma
kasuks välja. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus
kestis kõigest 5 sekundit, nähtub ka korteriühistu Tapa, XXX videokaamera salvestiselt. Lisaks sellele kinnitas tunnistaja V.K. , et 26.05.2020 enne lõunat nägi ta J. Suslanovit kaupluses. Seega on J. Suslanovi ütlused selles osas, et ta 26.05.2020 ei käinud kordagi õues, st ei lahkunud kordagi oma korterist ebausaldusväärsed ja neile ei saa kohus tugineda. 3.3 L.T. i ütlustes, et teda lõi noaga J. Suslanov, olles temalt eelnevalt küsinud suitsu, kuid võis küsida ka odekolonni, ei olnud kohtul põhjust kahelda. L.T. il ei ole mingit põhjust anda J. Suslanovit alusetult süüstavaid ütlusi. Tuvastatud ei ole ka nendevahelist vaenu. 3.4 Seda, et teda lõi noaga just J. Suslanov, avaldas L.T. koheselt tunnistajatele V.K. le ja M.M. ile. V.K. väitel oli J. Suslanov tahtnud L.T. i käest saada sigarette, viimane vastas, et tal ei ole, mispeale J. Suslanov lõi L.T. i noaga kõhtu. Kiirabitöötajast tunnistaja M.M. i sõnul avaldas kannatanu talle, et teda löödi noaga, ta sai ühe löögi ja lööjaks oli teise korruse naabrimees. 3.5 Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et J. Suslanov lõi süüdistuses tähendatud ajal ja kohas L.T. i kolmel korral noaga ülakeha piirkonda, millest kaks lööki tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök kõhupiirkonda, põhjustades L.T. ile eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav ülakõhu keskosas koos sisemise rindkerearteri lõpposa vigastuse ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht, samuti pindmised torke-lõikehaavad mõlemal rinnanäärmel. 3.6 Kolmest noalöögist kahe puhul hoidis raske tagajärje ära löökide sattumine keha piirkonda, mida kattis paksust materjalist hommikumantel. Sellega on seletatav ka asjaolu, et kannatanu neid noalööke ei tundnud, vaid arvas, et teda löödi ainult ühel korral. Hommikumantlil ja kleidil tuvastati noaaugud, mis on vastavuses löökidega rindade piirkonda. Kolmas noalöök, mis põhjustas kõige raskema tagajärje, s.o eluohtliku tervisekahjustuse, sattus riietega katmata kehapiirkonda, sest hommikumantlil ja kleidil ei tuvastatud noaauke, mis oleksid vastavuses löögiga kõhupiirkonda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu seletatav sellega, et noaga lüüa saamise momendil ei olnud kannatanul kleidi tõmbelukk siiski lõpuni kinni tõmmatud ja hommikumantli hõlmad ei olnud korralikult teineteise peal, sest hommikumantli vöö oli lõdvenenud ja vahe oli sisse tekkinud, mis võimaldas löögi sooritamist riideid lõhkumata. 3.7 Kannatanu tundis ära J. Suslanovilt kinnipidamisel ära võetud punase peaga taskunoa kui väiksema noa, mida J. Suslanov hoidis vasakus käes. Paremas käes oli J. Suslanovil suur pussnuga, millega J. Suslanov lõi. 3.8 Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanut oleks noaga löönud keegi teine, samuti ei ole eluliselt usutav, et keegi teine veel enne J. Suslanovit lõi kannatanut noaga. Nimetatud seisukohta ei väära asjaolu, et suurt pussnuga ei leitud. Samuti ei väära seda asjaolu, et kannatanu elutoa põrandalt leiti verd, ehkki kannatanu väitis, et ta käis ainult köögis. Kannatanule tuli naabri noarünnak ootamatult ja ta oli selle tagajärjel šokis, mistõttu ei pruugi ta kõike mäletada. Nii ei mäletanud kannatanu ütlusi andes algul sedagi, et tal oli hommikumantli all kleit, vaid ütles, et tal oli hommikumantli all väike T-särk. Kiirabitöötajatega rääkimist on kannatanu eitanud, samas tunnistaja M.M. i ütlustest nähtub, et nad suhtlesid kannatanuga. 3.9 L.T. i ütlustest nähtub, et pärast noalööki ei tahtnud J. Suslanov teda endast mööda lasta, kuid tänu sellele, et tal õnnestus köögist laua pealt suitsupakk haarata ja see J. Suslanovi suunas
visata, sai ta J. Suslanovist mööduda, et korterist väljuda. Pärast kannatanu korduvat järjestikust jõulist noaga löömist ülakeha ja kõhu piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud J. Suslanov mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Tema ei kõrvaldanud ohtu kannatanu elule, vaid tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma hoidis ära kannatanu enda kiire tegutsemine ja õigeaegne arstiabi. Politsei saabudes istus J. Suslanov rahulikult oma korteris ja teda ei huvitanud see, mis sai kannatanust edasi, ehkki ta nägi kannatanu kõhust verd purskamas. Seega ta nägi, et lõi oma teoga kannatanule sisemiste vigastuste tekkimise ohu, mille realiseerumist ega edasist kulgu ta ei kontrollinud. Eeltoodu näitab, et J. Suslanov tegutses kannatanu surma saabumise osas vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. J. Suslanovi tegu on väliselt niivõrd ohtlik tegu, et keskmise elukogemuse pinnalt tuleb jaatada mitte üksnes eluohtliku tervisekahjustuse, vaid surma saabumise võimalust. 3.10 KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. J. Suslanovi poolt toimepandu on kohtueelses menetluses õigesti KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, s.o teise isiku (kannatanu) tapmist, kuid see jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel.
noahaav ülakõhu keskosas (nimetatud noahaav oli eluohtlik). Samas kannatanul seljas olnud riietel on ainult kaks noalöökidele vastavat auku ja need vastavad ainult rindade piirkonnas olevatele noaaukudele. Ülakõhu keskosas olevale noahaavale vastavat noalöögi auku ei ole kannatanul seljas olnud kleidil ega hommikumantlil. 5.4 Maakohus leidis, et ülakeha piirkonda tabanud noalöögile vastava noaaugu puudumine kannatanu kleidil ja hommikumantlil on seletatav sellega, et noaga lüüa saamise momendil ei olnud kannatanul kleidi tõmbelukk siiski lõpuni kinni tõmmatud ja hommikumantli hõlmad ei olnud korralikult teineteise peal, sest hommikumantli vöö oli lõdvenenud ja vahe oli sisse tekkinud, mis võimaldas löögi sooritamist riideid lõhkumata. Apellandi arvates on kohtu vastav seisukoht oletuslik. Vastupidi, kannatanu ja tunnistaja M.M. (kiirabitöötaja) ütlustest saab järeldada, et hõlmad ja tõmblukk olid kinni. 5.5 Apellandi arvates juhul, kui süüdistatav oleks löönud kannatanut noaga ülakõhu keskossa, oleks nuga pidanud läbima ka hommikumantli ja kleidi. Apellandi arvates on kannatanu osaliselt või täies ulatuses andnud valeütlusi isiku kohta, kes teda noaga tegelikult lõi. Apellandi arvates kannatanu varjab kedagi ja on asetanud süü süüdistatavale, keda ta teadis kui alkoholilembelist isikut ja kelle peale on süüd lihtne veeretada. Apellant on seisukohal, et kannatanu vigastused rindade piirkonnas ja ülakõhu keskosas on tekitatud erinevatel aegadel (ajavahe võimaldas vähemalt riiete vahetamist). Võimalik on ja esineb kahtlus, et noahaava ülakõhu keskosas lõi keegi teine ning seda isikut on varjatud. 5.6 Apellant on seisukohal, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaudsete tunnistajate ütlused põhinesid kannatanult kuuldul. Kuna kannatanu varjab tegelikku noaga löönud isikut või vähemalt teda noaga kõhtu löönud isikut, ei ole tunnistajad kuulnud kannatanult tõde. Kannatanu moonutas tõde ja tunnistaja V.K. ja M.M. i ütlused ei ole KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt lubatavad tõendid selles osas, mida nad kannatanult kuulsid noaga lööja isiku osas. 5.7 Apellant on seisukohal, et süüdistatav tuleb seetõttu õigeks mõista KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. 5.8 Kui lugeda tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut noaga ainult kaks korda rindade piirkonda, siis tuleb KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Rindade piirkonnas olevad noahaavad olid pindmised.
tekitatud ühel ajal ning ühe ja sama isiku poolt. Teistsuguseks arvamuseks ei anna põhjust ka asjaolu, et L.T. i hommikumantlil ja kleidil tuvastati kaks auku rinna piirkonnas. Hommikumantlil ja kleidil olevad augud vastavad L.T. il rinnapiirkonna noahaavadega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kolmas - kõige raskema tagajärjega noalöök sattus ilmselgelt kohta, mis ei olnud sellel hetkel nimetatud riietega kaetud. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et arvestades asjaolusid, pole vähimadki põhjust arvata, et mõni muu isik tekitas L.T. ile noavigastused.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.