Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-19-7566
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu Andres Linnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Prokurör
Abiprokurör Ingmar Laas (istungil ei osalenud)
Süüdimõistetu
Andres Linnas isikukood 36102196514; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg
28. oktoober 2021
Vabastada Andres Linnas Tartu Maakohtu 24.09.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.09.2022. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Andres Linnas katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal kohustada Andres Linnast täitma KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 2 vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7) mitte tarvitada alkoholi; 8) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Andres Linnase katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Andres Linnas vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 24.09.2019 otsusega tunnistati Andres Linnas süüdi KarS §-de 423-1 ja 424 lg 2 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning A. Linnasele mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 10.10.2019. Käesoleval ajal kannab A. Linnas karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 22.09.2019 ja lõpp 19.09.2022. Tartu Maakohus oma 30.03.2021 määrusega ( jõustus 22.04.2021) jättis Andres Linnase vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus määras Andres Linnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse uuesti arutamise tähtajaks 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 14.10.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule A. Linnase isikliku toimiku otsustamaks uuesti A. Linnase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab A. Linnase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Linnas soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Andres Linnase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused A. Linnas on toime pannud teise astme kuriteod. Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud
2(5)
elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu A. Linnas on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka Tartu Maakohtu 30.03.2021 määruses ettenähtud tähtaeg. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Linnas tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Linnas vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud majandustöödel ning täitnud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav osales vangla majandustöödel 01.07.-31.08.2020 ning 8.01.2021-28.02.2021, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 26.06.2020-10.07.2020. 20.07.2021 viidi läbi kinnistav vestlus sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“. A. Linnasel on põhiharidus ning ta on läbinud enda jaoks vajalikke koolitusi. Kinnipeetav on töötanud nii ametlikult kui ka teinud juhutöid. Lisaks juhutöödele sai A. Linnas enne vangistust vallalt toetusi. Vabanemise korral on A. Linnasel võimalik taotleda töövõime hindamist. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxxxxxxxxx ja väidetavalt nende xxxxxxxxxx (rahvastikuregistris ei ole xxxxxxxxxxxxxxxx). Vabanemisel on A. Linnasel võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammis osalemine, püsiv elukoht, tahe töötada iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tartu Vangla iseloomustuses on märgitud, et A. Linnast on 8-l korral kriminaalkorras karistatud, nendest kehtivaid karistusi on kaks. Karistusregistri 28.10.2021 teatise kohaselt on A. Linnasel käesoleval ajal tõepoolest 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 14.09.2017 otsusega on A. Linnast karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva) KarS § 74 sätete alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud. Otsus jõustus 30.09.2017. Kuna A. Linnas pani katseajal toime uued liiklusalased kuriteod, siis käesoleval ajal kannab A. Linnas Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 24.09.2019 otsusega mõistetud liitkaristust s.o 2 aasta 11 kuu 28 päeva pikkust vangistust. Karistusregistri teatisest nähtub samuti, et A. Linnasel on kehtiv väärteokaristus muuhulgas sõiduki juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest, mille eest mõisteti
3(5)
karistuseks arest (otsus tehtud 30.10.2019, jõustunud 15.11.2019). Arest on käesoleva ajani kandmata. Süüdimõistetu isiklikust toimikust olevast Tartu Maakohtu 30.10.2019 kohtuotsusest nähtub, et kohus on kohustanud A. Linnast aresti kandma peale vanglast vabanemist. Eeltoodust nähtub, et A. Linnas on viimase 4 aasta jooksul juhtinud korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ning samuti on ta juhtinud mootorsõidukit süstemaatiliselt juhtimisõiguseta. Tartu Maakohtu 14.09.2017 otsusega A. Linnasele mõistetud tingimisi vangistus ühes käitumiskontrollile allutamisega ei täitnud oma eesmärki ning ei hoidnud süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest eemale. Lisaks joobes juhtimisele on A. Linnase poolt toime pandud liiklusalaste süütegude hulka lisandunud süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine (toime pandud 28.07.2017, 25.07.2019, 22.09.2019). A. Linnas pani uued liiklussüüteod toime katseajal, mis tähendab seda, et teda ei heidutanud uute kuritegude toimepanemisest eemale oht sattuda pikemaks ajaks vanglasse karistust kandma. A. Linnase kuritegelikku käitumist soodustab alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Linnas alkoholi liigtarvitaja juba aastaid. Et ta aeg-ajalt alkoholi tarvitab, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Ent süüdimõistetu on seisukohal, et alkoholiga ta ei liialda. Korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest, katseajal korduvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumine alkoholi tarvitamise tõttu annab kohtule alust arvata, et süüdimõistetu kaldub alkoholiga liialdama. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu valguses on alust kahelda, et ta on selle probleemi olemasolu endale piisavalt teadvustanud. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi andmetel teada, et süüdimõistetu rikkus katseajal kolmel korral alkoholi liigtarvitamise tõttu registreerimiskohustust, mistõttu Tartu Maakohtu 21.06.2019 määrusega (jõustus 18.07.2019) määrati A. Linnasele lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. A. Linnas aga jätkas alkoholi tarvitamist, rikkudes alkoholitarvitamise keeldu kahel korral, mistõttu kriminaalhooldusosakond esitas 16.09.2019 uue erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks. Kuna A. Linnas pani 22.09.2019 toime ka uued kuriteod, pöörati Tartu Maakohtu 24.09.2019 otsusega A. Linnasele 14.09.2017 otsusega mõistetud vangistus täitmisele. Kuna A. Linnasel on kalduvus alkoholi kuritarvitada, esineb kohtu arvates ka käesoleval ajal A. Linnasel väga suur risk alkoholi liigtarvitamise jätkumiseks vabaduses ning see asjaolu suurendab uute süütegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt. Kuna A. Linnas ei suutnud katseajal alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada ega ole selle probleemi olemasolu endale piisavalt teadvustanud käesoleva ajani, ei ole kohus veendunud, et vangistuses oleks süüdimõistetu suhtumine alkoholi tarvitamisse kardinaalselt muutunud. Seda vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kohtu hinnangul pole välistatud, et A. Linnas vabaduses võib hakata uuesti alkoholi kuritarvitamise tõttu katseaja tingimusi rikkuma – selliseks järelduseks annab eelkõige alust süüdimõistetu varasem käitumine. Korduv karistatus ja kalduvus alkoholiga liialdada iseloomustab süüdimõistetut negatiivselt ja räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu. Kaaludes A. Linnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammis osalemine, kindla elukoha, töötahte olemasolu) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), kaaluvad kohtu arvates käesolevaks ajaks positiivsed asjaolud üles negatiivsed. A. Linnas on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi üle 2 aasta. Tegemist on tema esmakordse vangistusega. Kuigi süüdimõistetu istungil avaldatu kohaselt on ta ka varem vangistust kandnud ( 80-ndatel aastatel) ei võta kohus seda arvesse käesoleva asja
4(5)
lahendamisel. Arvestades A. Linnase käitumist vangistuses, leiab kohus, et käesolev vangistus on piisav, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegusid toimepanemast. Süüdimõistetu on ära kandnud suurema osa talle mõistetud karistusest ning teinud sellest vajalikud järeldused. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi ning edaspidi elada seaduskuulekalt. Seega on põhjendatud anda A Linnasele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik õiguskuulekalt. Ülejäänud karistusaja käitumiskontrollile allumine on tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allumine tagab piisava kontrolli A. Linnase edasise käitumise üle. Positiivne käitumine vangistuse ajal annab alust loota, et A. Linnas suudab hoiduda rikkumiste toimepanemisest vabaduses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida tema katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Andres Linnasele määrata katseaeg kuni 19.09.2022. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna A. Linnase kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine, peab kohus vajalikuks uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel süüdimõistetule kohustuse alkoholi mitte tarvitada. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, süüdimõistetu oleks hõivatud ega jääks aega alkoholi tarvitamisele, peab kohus otstarbekaks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata talle ka kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.