Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 29. juuli 2021 määrus süüdimõistetu Indrek Piudunenile Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2020 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
süüdimõistetu Indrek Piudunen (isikukood 38408092759) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdimõistetu Indrek Piuduneni määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
2.Jätta Tartu Maakohtu 29. juuli 2021 määrus muutmata.
3.Jätta süüdimõistetu Indrek Piuduneni kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.
4.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdimõistetu Indrek Piudunenile määratud korras kaitse teostamise eest.
Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Indrek Piuduneni kanda. Süüdimõistetu Indrek Piudunenil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 06.01.2020 otsusega karistati Indrek Piuduneni KarS § 418 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 10 kuu vangistusega, millised vangistuses liideti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti I. Piudunenile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui I. Piudunen 2 aastas pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX. Kohtuotsus jõustus 22.01.2020.
2.13.11.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles I. Piudunenile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 17.12.2020 määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati I. Piudunen käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi) ning KarS § 75 lg 4 alusel kohustati I. Piuduneni alates määruse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel (mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord 3 kuu jooksul) tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kohtumäärus jõustus 05.01.2021.
3.19.07.2021 registreeriti järjekordne kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti pöörata I. Piuduneni karistus täitmisele. Maakohtu määrus
4.Tartu Maakohtu 29.07.2021 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele I. Piudunenile mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 aasta vangistust.
4.1.Esimese erakorralise ettekande arutamiseks peetud kohtuistungi järel andis kohus I. Piudunenile veel ühe võimaluse senise eluviisi muutmiseks, kuna süüdimõistetu tunnistas, et alkohol on tema jaoks tõsine probleem, millest ta soovib lahti saada. Süüdimõistetu oli valmis minema ravile. Kohus määras I. Piudunenile lisakohustustena ravile asumise ja vereanalüüside esitamise. Positiivsed muutused olid aga lühiajalised. Jätkusid nii registreerimiskohustuse rikkumised kui ka alkoholi tarvitamine. I. Piudunen ei täitnud 27.01.2021 kokkulepitud ajal registreerimiskohustust. Ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastati juba 05.02.2021, mil I. Piudunen viibis külas oma sõbral, kellele oli samuti kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeld. Kriminaalhooldusametnik rikkumistele hoiatuse või uue erakorralise ettekande koostamisega ei reageerinud, kuna 26.02.2021 käis I. Piudunen OÜ A-Kliinikus ning talle teostati pikatoimeline alkoholisõltuvusevastane ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. Lisaks esitas ta vereanalüüsi (tehtud 22.02.2021) CDT näitudest tõendamaks, et ta ei ole alkoholi kuritarvitanud.
4.2.04.06.2021 registreerimiskohustuse täitmisel esitas süüdimõistetu CDT näidud (vereanalüüs oli tehtud 31.05.2021 ehk nõutust nädal aega hiljem), millest oli näha, et näidud on tõusnud ning tulemuseks oli 1,6%, mis viitab ilmselgelt alkoholi tarvitamisele. Süüdimõistetu ise seda selgitada ei osanud. 28.06.2021 täitis I. Piudunen registreerimiskohustuse kokkulepitud ajast tunduvalt hiljem. Kohtumisel tuvastati alkoholijoove 0,456 mg/l. Süüdimõistetu tunnistas, et tarvitas eelmisel päeval koos sõbraga alkoholi. I. Piudunen ei täitnud ka 05.07.2021 ja 06.07.2021 registreerimiskohustust. Põhjuseks taas alkoholi tarvitamine. 04.07.2021 tarvitas ta sõbra juures alkoholi, rikkudes sellega alkoholi tarvitamise keeldu.
19.07.2021 ei ilmunud I. Piudunen registreerimiskohustust täitma. Ka sel korral oli põhjuseks alkoholi tarvitamine.
4.3.I. Piudunenile on korduvalt selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. I. Piuduneni suutmatus alkoholi tarvitamisest loobuda toob kaasa karistuse täitmisele pööramise. Süüdimõistetu senine käitumine näitab selgelt, et kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve, kontrollnõuded ja kohustused, mida tal täita tuli, ei ole olnud piisavad tema hoiakute muutmisel. I. Piudunen küll tunnistab alkoholiprobleemi, kuid tegelikult puudub tal soov alkoholi tarvitamisest loobuda. Seda ei ole piiranud ka hirm vangistuse võimaliku täitmisele pööramise ees, millele süüdimõistetu eelmisel kohtuistungil viitas. Vastupidi - pärast erakorralise ettekande esitamist on I. Piudunen süstemaatiliselt jätkanud alkoholi tarvitamist. Pärast alkoholismivastase süsti tegemist suutis ta alkoholist hoiduda vaid kolm kuud. Alkoholi tarvitamine takistab ka teiste käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmist.
4.4.Süüdimõistetu senise käitumise põhjal ei ole alust eeldada, et tema suhtumine ja käitumine võiksid edaspidi oluliselt muutuda. I. Piudunen tunnistas, et tema alkoholiprobleem on pikaaegne. Raviprotseduuri võttis ta ette alles siis, kui kohus vastavasisulise kohustuse määras, süüdimõistetu ise selle vajadust varem näinud ei ole. Probleem on tõsine ja seda karistuse täitmisele pööramine üksi ei lahenda, kui isikul endal vastav soov ja valmidus puudub. I. Piudunen ise selgitas kohtuistungil, et pärast karistuse ära andmist hakkab ta ilmselt taas alkoholi tarvitama. Süüdimõistetu on valmis pingutama vaid lühiajaliselt, et muuhulgas vältida talle ebamugavaid tagajärgi. Täiendavaid raviprotseduure alkoholiprobleemi lahendamiseks on võimalik tegelikult ette võtta ka pärast karistuse ära kandmist. Määruskaebused ja eelmenetlus ringkonnakohtus
5.Tartu Maakohtu 29.07.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Piuduneni kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning märgib kokkuvõtlikult järgmist. Positiivne on, et I. Piudunen ei ole katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Tema puhul on probleemiks saanud lisakohustuse mittekorrektne täitmine. Kuna süüdimõistetu rikkus mitmel korral alkoholi tarvitamise keeldu, siis see omakorda tõi kaasa ka registreerimiskohustuse rikkumise, kuna isik ei soovinud alkoholijoobes kriminaalhooldusametniku juurde ilmuda. Oma alkoholiprobleemi I. Piudunen tunnistab ja on väitnud, et see on pikaajaline. On püüdnud lahendada seda sel viisil, et 26.02.2021 käis A-Kliinikus, kus talle teostati pikatoimeline alkoholisõltuvusevastane ravi, mis ei luba 1 aasta vältel alkoholi tarvitada. Paraku raviprotseduur käitumises siiski muutust kaasa ei toonud. Süüdimõistetu on püüdnud, kuid kõiki ettevõtmisi on saatnud tagasilöögid. Vähemasti kogu asja juures on positiivne, et alkoholi tarvitamine ei ole igapäevane ja on ka pikki pause, kus ta on saanud ilma, et oleks rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Karistuse kandmine vanglas ei lahenda lõplikult tema alkoholist sõltuvust. Ta on ise väitnud, et ka pärast karistuse ärakandmist ilmselt jõuaks jälle samasse punkti. Kuna alkoholism kui haigus on väga raskesti välja ravitav ja see protsess on väga pikaajaline koos edusammude ja tagasilöökidega, siis kaitsja leiab, et võiks anda süüdimõistetule veel võimaluse. Kuna isiku suhtes pole varasemalt kohaldatud statsionaarset alkoholismivastast ravi, küll aga isik on ise nõus sellega, siis võiks proovida ta ravile saata. Kuna lisakohustusi on varasemalt määratud, siis on mõistlik pikendada katseaega. Isik on püüdnud ja on valmis edasi pingutama.
6.10.08.2021 registreeriti I. Piuduneni e-kiri, milles süüdimõistetu ei ole nõus maakohtu otsusega ja see on tal edasi kaevatud. Advokaat ei esitanud tema kaitseks ühtegi asjalikku argumenti. I. Piudunen toob välja, et tal on väike laps ja naine, ta on ametlikult tööl ja on ainuke pere toitja. Samuti on ta nõus minema vabatahtlikule viina ravile – aeg selleks 18. august.
I. Piudunen ei ole nõus oma kaitsjaga ning palub määrata kaitsjaks Marit Seesama tasuta riigi kaitse korras, tal on temaga räägitud ja asi arutatud.
7.Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrusega jäeti süüdimõistetu e-kirjana esitatud määruskaebus käiguta ning anti süüdimõistetule aega määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Käiguta jätmise määrus edastati I. Piuduneni e-posti aadressile [email protected].
8.Määruskaebuse puuduseid ei kõrvaldatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Süüdimõistetu määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna I. Piudunen ei kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puuduseid.
10.Kuna I. Piuduneni määruskaebus ei vastanud kaebusele seadusega kehtestatud nõuetele, jättis ringkonnakohus määruskaebuse käiguta ning andis süüdimõistetule aega kõrvaldada määruskaebuses esinevad puudused 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Süüdimõistetu määruse kättesaamist ei kinnitanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu ka määrav. Ringkonnakohus saatis I. Piudunenile 19.08.2021 käiguta jätmise määruse tema e-posti aadressile [email protected] 19.08.2021. I. Piudunen ei ole käesoleva ajani määruskaebuses puudusi kõrvaldanud. Kuigi I. Piudunen ei kinnitanud määruse kättesaamist, on tegemist tema poolt kasutatava e-posti aadressiga, millelt tema ise kohtuga ühendust võttis. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et Riigikohtu 12.06.2020 määruse kriminaalasjas nr 1-19-8852 punkti 25 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohaldatav analoogia korras kutse kättetoimetamise kord. Sama punkti järgi on KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (RKKKm asjas nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. Seega eeldab ringkonnakohus, et I. Piudunen on määruse kätte saanud 19.08.2021. KrMS § 326 lg 2 p 4 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellant ei ole tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist. KrMS § 390 lg 1 järgi kohaldatakse sama sätet ka määruskaebuse korral. Kuna I. Piudunen ei kõrvaldanud esitatud määruskaebuses puudusi, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I. Piuduneni karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud nõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ei ole nõuetekohaselt allunud alkoholi tarvitamise keelule ning registreerimiskohustusele. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud nõudeid ja kohustust. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nõudeid ja kohustusi rikkus, andes seejuures üksnes mittepõhjendatuid seisukohti. Esitatud määruskaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldusi. Süüdimõistetu soovib uut võimalust, kuid ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul võimalused ammendunud. Isik ei saa aru kriminaalhooldusest ega selle mõttest. Olles kriminaalhooldusel peab süüdimõistetu ise tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita ja seda karistuse algusest kuni selle lõpuni. I. Piudunen tunneb huvi kriminaalhoolduse vastu alles siis, kui tekib oht, et
tal tuleb karistust edasi kanda vangistuses. Ilmselt lähtuvalt sellest põhjusest on avaldanud süüdimõistetu nüüd ka soovi asuda ravile ja väidetavalt pöördub vabatahtlikult ravile. Tõendeid selles osas esitatud ei ole. Lähtuvalt sellest ja arvestades, et süüdimõistetu ei ole varasemalt näinud vajadust muutuda, puudub alus uskuda, et ta oleks selleks võimeline ka käesoleval ajal. I. Piudunen jagab üksnes paljasõnalisi lubadusi, teades ka ise, et ta ei ole võimeline nõudeid ja kohustusi täitma. I. Piudunenil olid ka varasemalt lähedased, kes vajasid teda, kuid see ei ole mõjutanud süüdimõistetut nõuetekohaselt käituma ning täitma talle pandud kohustusi ja nõudeid. See, et süüdimõistetu ei ole toime pannud uut kuritegu, ei ole argument, miks jätta karistus täitmisele pööramata.
12.Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks ühe lihtsakoelise rikkumisega, kuid süüdimõistetu ei ole läbivalt kogu kriminaalhoolduse aja olnud huvitatud nõuete ja kohustuste täitmisest. Ei ole vähetähtis, et süüdimõistetut ei ole mõjutanud ka see, et talle on määratud lisakohustus esimese erakorralise ettekande menetlemise tulemusena. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne ning katseaja pikendamine käesolevalt enam aktuaalne ei ole.
13.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 30 minutit, mille eest taotleb tasu summas 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
14.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 29. juuli 2021 määrus tuleb jätta muutmata, süüdimõistetu määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/
Ingeri Tamm
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.