1-21-2631/21 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

8.Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule J. L. ja tema esindajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Nikolay Lapkinit (Lapkin) süüdistatakse selles, et tema 01.12.2020. a kella 16:00 ajal X linnas X tänaval, suunaga X maantee poole, juhtis sõiduautot BMW X1 XDRIVE 20I registreerimismärgiga XXX ning X juures reguleerimata ülekäigurajal, andmata teed jalakäijale, sõitis otsa ülekäigurada ületavale J. L-ile. Enne reguleerimata ülekäigurajale lähenemist ei olnud Nikolay Lapkin piisavalt ettevaatlik, tähelepanelik ega vähendanud vajalikul määral sõidukiirust, vaatamata sellele, et vastutuleva sõiduki tuled tema nähtavust pimestasid ja et anda teed sõiduteed ületavale jalakäijale. Nikolay Lapkin, mootorsõidukijuhina, põhjustas liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest J. L-ile eluohtlikud tervisekahjustused: põrna hulgirebendid (III-IV astme vigastused) koos verikõhuga, peapõrutus koos ajuvapustuse ja koldelise ämblikuvõrkestaaluse verevalumiga paremal pool kiirupiirkonnas ning verevalumi ja tursega (muhuga) paremal pool pealael, parema sääreluu murd (keskmise pekse liigesesisene murd), kõhumäärme verevalumid, nahaalune verevalum parema küünarliigese piirkonnas ning kaela ja jäsemete põrutus. Tervisekahjustused on eluohtlikud ning põhjustavad tervisehäire kestusega üle 4 kuu. Sõiduautot juhtides rikkus Nikolay Lapkin sõidukijuhina ettevaatamatusest liiklus- ja käitusnõudeid: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; LS § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat; LS § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või

astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega Nikolay Lapkin, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Nikolay Lapkin süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks seitse kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Nikolay Lapkin ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Käesolevas kriminaalasjas on kohus menetlusse võtnud kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 180 eurot ning mittevaralise kahju nõudes summas 3000 eurot. 01.09.2021.a esitas kannatanu esindaja kohtule tsiviilhagist loobumise avalduse, sest süüdistatav on kannatanule hüvitanud nii varalise kui mittevaralise kahju. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Samas paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuna J. L. on esitanud hagist loobumise avalduse, leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetada tsiviilhagi menetlus. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb