Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-21-5140

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Janno Naissaart süüdistatakse selles, et tema ähvardas x.x.x kella 16:50 ajal telefoni teel xx xx, öeldes, et laseb XX jõhkralt vastu hambaid anda, kui XX koju tuleb. X X oli põhjust tunda reaalset hirmu enda elu ja tervise pärast, kuna tal oli eelneval õhtul, x.x.x Janno Naissaarega konflikt, samuti kuna Janno Naissaar oli varem kehaliselt väärkohelnud X X ning Janno Naissaar lävis kannatanule teadaolevalt kunagiste vangidega ja kuritarvitas alkoholi. Seega Janno Naissaar, teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, pani tahtlikult toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J. Naissaare suhtes lõpetati kriminaalmenetlus Pärnu Maakohtu 25.06.2020 määrusega KrMS § 202 alusel, kohustades J. Naissaart tasuma riigituludesse 300 eurot ning hüvitama menetluskulud summas 226,80 eurot hiljemalt 25.12.2020. J. Naissaar temale määratud kohustusi ei täitnud ega selgitanud ka mittetäitmise põhjusi. 02.06.2021 rahuldas Pärnu Maakohus Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse ning uuendas kriminaalmenetluse J. Naissaare suhtes KarS § 120 lg 1 järgi ning tagastas kriminaalasja toimiku menetluse jätkamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuurile. 21.07.2021 esitas prokurör kohtule süüdistusakti ja toimiku käskmenetluses. Vastavalt prokuröri poolt kohtule 17.08.2021 edastatud materjalidele toimetati süüdistusakt kaitsjale avaliku e-toimiku vahendusel kätte 22.07.2021 ning süüdistatavale tähitud kirjaga 02.08.2021.Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Seega tuleb J. Naissaar süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni üheaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo olemusest ja asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. J. Naissaare teo toimepanemisele eelneva aasta

1-21-5140 keskmise päevasissetuleku suurus jäi alla 10 euro, mis tähendab, et rahalise karistuse päevamäära arvestamise aluseks tuleb võtta seaduses sätestatud miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 4 – süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Samas leiab kohus, et arvestades asjaolu, et KarS §-s 120 sätestatud kuritegu on võimalik toime panna ka raskemal viisil – näiteks tapmisega ähvardades, ähvardades kannatanut mitte telefoni vahendusel, vaid vahetult temaga koos viibides, milline olukord oleks kindlasti enim kannatanu turvatunnet riivav, sest see loob suurema võimaluse ka ähvarduse koheseks täideviimiseks, tuleb karistust individualiseerida selliselt, et karistus siiski koos kõigi asjaolude arvestamisega ei ületaks keskmist sanktsiooni karistusraami järgi ning jääks karistusraamide esimesse kolmandikku. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks J. Naissaare süüdi tunnistamist KarS § 120 lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära, s.o 500 eurot. Maakohus on seisukohal, et toimiku materjalid võimaldavad luua pildi keerulistest perekondlikest suhetest J. Naissaare, x ja x vahel. Keerulistele peresuhetele viitab ka näiteks asjaolu, et J. Naissaarel on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning selles asjas oli kannatanuks X. X, kes on xxx. Siiski on võimalik järeldada ka seda, et 2018. aastal mõistetud tingimisi vangistus eripreventiivset eesmärki sellisel viisil täitnud ei ole, xxx. Maakohus leiab, et kuivõrd süüdistusakti kohaselt omab J. Naissaar töökohta, võib rahaline karistus eripreventiivset eesmärki isegi enam teenida, sundides isikut oma hoiakuid muutma, sh sundima isikut käituma ühiskonnas kehtivate normidega kooskõlas ja enda emotsioone ka kontrollima. Rahalisel karistusel töökohta omava isiku jaoks on selge mõju, kuivõrd igakuine kätte jääv töötasu mingiks perioodiks sisuliselt väheneb. Seetõttu kohus nõustub prokuratuuriga karistusettepaneku osas. Karistuse kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et J. Naissaar pani käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud teo toime katseajal, mis tähendab, et KarS § 74 lg 6 alusel tuleb mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu 14.08.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-184927. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 2 kohaselt tuleb käesolevas kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus viia täide iseseisvalt ning 14.08.2018 karistuse osas on põhjendatud jätta see täitmisele pööramata. Maakohus nõustub prokuröriga ka selles, et põhjendatud on võimaldada J. Naissaarel rahalise karistuse tasumine osadena 10 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. J. Naissaarelt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses

1-21-5140 menetluses osalemise eest summas 226,80 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, kokku 1102,80 eurot. Kuivõrd käesoleva kohtuotsusega karistati J. Naissaart rahalise karistusega, mille tasumine ajatati, on põhjendatud ka menetluskulude ositi tasumine 10 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.