lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-7374/46

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-7374/46
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1245
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-7374/30Tartu Maakohus Valga kohtumaja04.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 21. juuli 2021 1-20-7374 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Sandus Kleins (isikukood 38606060108) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu 1. juuni 2021. a määrus Vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi ja süüdlane Sandus Kleins

RESOLUTSIOON

Jätta Sandus Kleinsi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 4. märtsi 2021 otsusega mõisteti Sandus Kleins süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mõistes talle vangistuseks 1 aasta 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aastani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2020 otsusega tingimisi mõistetud ja ärakandmata karistuse – 3 kuud ja 27 päeva vangistust võrra. S. Kleinsile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega hakati arvestama 26. augustist 2020. Karistusaeg lõpeb 23. detsembril 2021.
2.Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad S. Kleinsi ennetähtaegset vabastamist.
3.Maakohus jättis S. Kleinsi talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4258/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
4.Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused S. Kleinsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
5.Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. S. Kleinsi on Eestis karistatud kriminaalkorras kolmel korral, Lätis aga narkootikumide hoidmise/omamise eest. Toimepandud kuriteod on vargused, vägivalla kasutamine võimuesindajate vastu seoses nende poolt ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega Ühiseks jooneks võib pidada tegude ühiskonnaohtlikkust. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Kuritegude toimepanemiste soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, narkootikumide tarvitamine, materiaalse kasu saamine, tegevuse tagajärgedele mitte mõtlemine ja halb probleemide lahendamise oskus. Seega saab väita, et S. Kleinsi käitumine on olnud järjepidevalt kriminaalne. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole alust loota, et karistus iseenesest suudaks S. Kleinsi õiguskuulekal rajal hoida. Kriminaalsetest mõtteviisidest ja käitumismallidest vabanemine ei ole isikul minevikus õnnestunud ning puudub alus arvamaks, et ka seekord isik suudab seda.
6.Positiivseks pidas kohus seda, et süüdlane on vangistuses suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, distsiplinaarrikkumised puuduvad.
7.Suurimaks murekohaks pidas kohus aga alkoholi ning narkootikume. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Kleins alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea, kuigi varasemate kuritegude sooritamise ajal 2017. a augustis oli isik enda sõnul joobes. Narkootikumide kohta on avaldanud, et kanepit suitsetas umbes 2 korda kuus sõpradega, kui oli tarvitanud alkoholi. Isik väidab, et süstinud ei ole. Samas on narkojoobes käitunud vägivaldselt. Motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobumiseks on olemas, kuid ametniku hinnangul võib see olla näiline, sest eelmisel kriminaalhooldusperioodil tuvastati oktoobris 2019 kanepi tarvitamine. Samuti on isikut karistatud 27. juunil 2017 Läti Vabariigis narkootikumide (heroiin)hoidmise/omamise eest. Seega tuleb süüdlase joovastite tarvitamise harjumust pidada siiski selliseks, mis toob kaasa erinevate õigusrikkumiste toimepanemisi. Ilmselge on ka see, et ilma toetava keskkonnata S. Klein ei suuda harjumustest vabaneda ja õiguspärast eluviisi viljelema hakata.
8.S. Kleinsil puudub toetav ja õiguskuulekas tugivõrgustik. Tulenevalt rahvuse eripärast kuulub isiku tutvusringkonda hulgaliselt kriminaalkorras karistatud isikuid. Seni ta Eesti Vabariigis tööd leidnud pole, elatud on riiklikest lastetoetustest ja paraku on toime pandud ka vargusi. Kohtuistungil esitas kinnipeetav Exclusive Wood OÜ garantiikirja tööle saamise kohta. Dokument on allkirjastamata, trükitud tavalises arvutikirjas valgele A4 paberile. Seega ei kvalifitseeru selline paber dokumendiks, millele võiks usaldusväärselt tugineda. Kontrollides ettevõtte krediidireitingut ilmnes, et äriühing on registreeritud 27. detsembril 2019 ning riiklikke makse makstud pole, sh tööjõumakse. Kohtu hinnangul võib tegu olla näilise tööpakkumisega ning tegelikult kinnipeetavat tööle ei võeta. Kindla töö ja sissetuleku puudumine võib majanduslike raskuste ilmnemisel üsna kiiresti tõugata süüdlase õigusrikkumiste teele.
9.Süüdlane on avaldanud motivatsiooniallikana pere eest hoolitsemise soovi, kuid senine elukäik on selgelt näidanud, et pere ega alaealiste laste olemasolu S. Kleinsi oma eluviise muutma pole pannud. Kohtuinfosüsteemi andmetel erinevatest kohtuotsustest ilmneb, et S. Kleinsile on antud võimalusi erinevaid karistusi vabaduses kanda. Paraku on ta oma süülise käitumise tõttu kõik võimalused tühja lasknud ning sooritanud järjest uusi õigusrikkumisi. Seetõttu on kohtul käesoleval juhul põhjust kahelda, kas tegemist pole mitte taaskord välise sooviga/eesmärgiga kiiresti vangistusest vabaneda. 2(4)
10.Kokkuvõtvalt puudus kohtul veendumus, et S. Kleins suudaks vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kinnipeetava tahtejõud muutuste tegemiseks edasise seadusekuuleka elu nimel jätkuvalt nõrk. Samuti ei saa kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku silmas pidades loota elumuutvale käitumisele. Sellele oleks põhjendatud tugineda, kui isikul oleks tõepoolest tugev sisemine valmisolek muutuste tegemiseks ning motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks. Kohus ei nõustu vangla ja prokuratuuri seisukohaga ning ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks sellised asjaolud, mis võimaldaks loota, et isiku käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Arvestades S. Kleinsi pikka kriminaalset elukäiku ning järjepidevat suutmatust püsivaid muutusi seadusekuulekuse suunas ette võtta, ei ole kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine kohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

11.Määruskaebuses palub kaitsja tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega S. Kleins tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
12.Maakohus on põhjendanud oma seisukohta ebapiisavalt ning vastuoluliselt sellises ulatuses, mis on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena.
13.S. Kleins on vangistuses viibides käitunud korrektselt, sotsiaalprogrammidest osavõtmise võimalust talle pakutud ei ole. Kohus pidas positiivseks, et S. Kleins on suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, tal puuduvad distsiplinaarrikkumised. Samuti pidas kohus positiivseks alalise elukoha ning perekonna olemasolu. Samas aga leidis kohus, et S. Kleinsil puudub toetav ja õiguskuulekas tugivõrgustik. Samuti jääb kaitsjale arusaamatuks, milline statistiline analüüs annab aluse arvata, et S. Kleinsi rahvuskaaslased on kriminaalsema taustaga kui teistest rahvustest isikud.
14.S. Kleinsi vabastamist toetasid nii vangla kui ka prokuratuur. Ta on vanglas olnud peaaegu 10 kuud. See on piisav aeg vangla töötajatele hinnata kinnipeetavast tulenevaid riske. Iseloomustus annabki tunnistust sellest, et vangla on süüdimõistetu andmetega põhjalikult tutvunud. Selle tulemusena ongi leitud, et oht uute kuritegude toimepanemiseks ei ole suur ning selle minimeerimiseks piisab kriminaalhooldusest. Samal seisukohal on ka prokuratuur. Kui kohus vaatamata vangla hinnangule kinnipeetavat ei vabasta, peaksid motiivid selleks olema veevad ja üheselt mõistetavad. Üksnes viitest isiku varasemale elukäigule ja rahvusele ei piisa.
15.Maakohus on leidnud, et kinnipeetavat iseloomustavad küll mitmed positiivsed asjaolud, kuid teda ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Oma seisukohta on kohus põhjendanud valdavalt subjektiivsete hinnangutega, mida ei kinnita tõendid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
17.Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus S. Kleinsi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures 3(4)

arvestanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et S. Kleinsi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus S. Kleinsi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et S. Kleins suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.

18.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium