1-20-6051/17 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. J.N kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on J.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 9 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes kinnipeetaval võimalik asuda elama aadressile xxx. Kinnistusraamatu väljavõtte andmetel kuulub elamispind kaasomandina kinnipeetavale, tema emale ning kinnipeetava vennale R. K. Kinnipeetav soovib vabaneda ka samale aadressile. Tegemist on 300-ruutmeetri suuruse majaga, milles on 5 magamistuba. Maja on osaliselt renoveerimisel. Majas on kõik eluks vajalik olemas. Antud majas elab ema, kasuisa ja vend. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. J.N on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille kohta tagasiside on väga positiivne ning näitab isikut korrektse ja püüdlikuna. Samuti on ta osalenud probleemideta vangla tööhõives ning tehtud on otsus tema ümberpaigutamiseks avavanglasse.

Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Ta on kasutanud aega produktiivselt ning enese arendamiseks. Avavanglasse üle viimine näitab samuti kinnipidamisasutuse poolset usaldust ja usku isiku võimekusse kehtivatest reeglitest kinni pidada. J.N-il on vabanemise puhuks ka kindel töökoht värvijana M. OÜ-s. Ka kinnipidamisasutuses on isik osalenud majandusabitöödel, mis kinnitab, et isik on töökas ning suudab hoida töökohta. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustada isiku aega produktiivselt ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Selge murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav alkoholi tarvitanud erineva intensiivsusega alates 16ndast eluaastast. Ta on tarvitanud nii lahjemat kui kanget alkoholi, samuti on esinenud joomistsüklisse langemisi. Lisaks ilmneb nii vangla iseloomustusest kui kinnipeetava istungil avaldatust, et tema tarbimine suureneb, kui mõne naisega oli tüli olnud või naisest lahku läinud. Eelnevast nähtub, et isikul on väga pikaajaline ja sügav alkoholiprobleem ning muu hulgas kasutab ta alkoholi probleemilahendusvõttena ega lahenda probleeme seega sihipäraselt. Samuti on ta olnud minevikus mõjutatav seltskonna poolt, mistõttu sagedane alkoholi tarvitamine jäi harjumusena külge. Kuigi kohtuistungil märkis kinnipeetav, et ei loo suhteid naisterahvastega, sest naised ajavad jooma, tuleb siiski rõhutada, et alkoholi tarbimine on olnud kinnipeetava enda teadlik otsustus ja suhteprobleemide leevendamine alkoholiga ekslik probleemilahendusvõte. Samuti ei ole kinnipeetav mitte üksnes kordadel, kui esinesid suhteprobleemid, alkoholi tarvitanud, vaid ka sageli enne ja pärast neid. Tervikuna mõistab kinnipeetav siiski, et alkoholi tarbimine on selge probleem tema seadusekuulekuse seisukohast. Sotsiaalprogramm on läbitud edukalt ning vabaduses on ta uuesti valmis läbima ka Kainem ja Tervem Eesti programmi. See viitab, et kinnipeetav soovib tõsimeeli alkoholi tarbimisest vabaneda. Selle eesmärgi toetamiseks on kohtu hinnangul oluline lisaks absoluutsele tarvitamiskeelule, kohustada isikut läbima ka Kainem ja Tervem Eesti raviprogramm. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Käesoleval juhul oleks määratav katseaeg pikem kui järelejäänud karistus vangistusasutuses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik