1-21-977
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2021. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-977
Kohtukoosseis
Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
S.L süüdistuses KarS § 423
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise viis
Süüdistatav S.L Ringkonnaprokurör Leelo Soomaa Kirjalik menetlus S.L, isikukood: XXX; EV kodanik; e-post:XXX; emakeel eesti keel; töökoht: XXX; kehtivad karistused: puuduvad
Süüdistatav
Kaitsja
järgi
Vandeadvokaat Merike Allikmäe
Jätta Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a kohtuotsus S.L ’e suhtes muutmata ning süüdistatava esitatud apellatsioon ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus S.L suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Määrati, et KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 30.03.2021. a. Mõisteti S.L-ilt välja riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 709,20 eurot (64,80+28,80+615,60), s.o kokku 1585,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrati, et S.L võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena.
järgi kvalifitseeritava kuriteo
2(6)
Kanada juhiloa kehtivuse osas ning kuigi ta vormistas lühimenetluse otsuse üksnes tehnilise ülevaatuse puudumise osas, siis ütles ta S.L-ile , et S.L uuriks Maanteeametist täpselt järgi, kas antud juhiloaga võib Eestis juhtida või mitte. Käesoleva kriminaalasja teises ning kolmandas juhtimise episoodis on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. 19.04.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on märgitud selgelt, et S.L kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel (vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine). Seega on tõendatud, et S.L teadis, et tal puudub sõiduki juhtimiseks juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt hoolimata asjaolust, et ta esitas Kanadas väljastatud juhiloa. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 4231 tahtlust sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning, et ta vaatamata sellele sõidab korduvalt. S.L-i suhtes koostati 19.04.2020 väärteoprotokoll, kuna ta juhtis 19.04.2020 sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Antud protokolli osas esitas S.L 03.05.2020 vastulause, milles ta ei nõustunud esitatud süüdistusega, kuna tal oli Kanada Ontario juhiluba. Hoolimata vastulausest, koostati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt 14.05.2020 otsus väärteoasjas, millega karistati S.L-i LS § 201 lg 1 ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest. S.L esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, kuid enne kui kohus sai väärteoasjas nr 4-20-2582 teha sisulise otsuse ning anda hinnangu, kas S.L omas Kanada juhiloa alusel juhtimisõigust 19.04.2020 või mitte, pani S.L toime juba kolmanda juhtimise episoodi 11.08.2020. Harju Maakohus tühistas 07.10.2020 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.05.2020 otsuse väärteoasjas nr 231720003045 ja lõpetas väärteomenetluse S.L-i suhtes LS § 201 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses tema teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega ei tühistatud otsus väärteoasjas nr 231720003045, mitte selle tõttu, et rikkumist ei tuvastatud vaid seetõttu, et S.L pani toime kolmanda juhtimise episoodi ning väärteomaterjalid saadeti Politsei- ja Piirivalveametile kriminaalasja materjalidega ühendamiseks. Seega eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et S.L-i apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja Harju Maakohtu 30. märts 2021. a otsus muutmata.
3(6)
Riigikohtu otsuses asjas nr 1-20-3067, p 11 on asutud seisukohale, et KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 9). Seejuures on menetluslikust aspektist oluline, et kõik faktilised asjaolud, millest prokuratuuri arvates järeldub juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisus, peavad olema karistusõigusliku vastutuse eeldustena süüdistuse tekstis kajastatud. Süstemaatilisuse tuvastamisel samas ei ole oluline, kas tegemist on faktilise või õigusliku retsidiiviga. S.L-i puhul tegemist on faktilise retsidiiviga, kuna süstemaatilisust moodustatavate episoodide eest (27.08.2019, 19.04.2020 ja 11.08.2020) temale eelnevalt väärteokorras karistusi ei määratud. Kohtuvälise menetleja 14.05.2020 tehtud ning S.L-i enda vaidlustatud otsus väärteoasjas LS § 201 lg 1 ja LS § 207 lg 1 järgi oli maakohtu poolt 07.10.2020 tühistatud seoses S.L-i teos kuriteo tunnuste ilmnemisega, kuna ta pani vahepeal toime kolmanda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise episoodi 11.08.2020 (tlk 24-25). Kohtuvälise menetleja trahvi määramise otsuse tühistamisel viitas maakohus asjakohaselt kehtivale kohtupraktikale, et olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad LS §-le 201 vastavad väärteod KarS § 4231 järgi menetletavas kuriteokoosseisus ning nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos (vt RKKK nr 4-19-4337, p 9; nr 3-1-1-82-15, p 13). Sellest tulenevalt on alusetu apellandi väide sellest, et oma teo keelatusest ei saanud ta aru ka siis, kui maakohus on väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse tühistanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et ühe aasta jooksul ilma juhtimisõiguseta isiku poolt kolm mootorsõiduki juhtimise episoodi moodustavad liiklusseaduse pideva rikkumise süsteemi.
4(6)
et tema Kanada juhiload on Eestis kehtivuse kaotanud. Sellele vaatamata jätkas süüdistatav mootorsõiduki juhtimist ning oli politsei poolt 27.08.2019, 19.04.2020 kui ka 11.08.2020 mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 39 kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kui eksimus on teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatut. Menetletavas kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatava eksimus teo keelatuses oli temale välditav. Kohtukolleegiumi veendumusel oli süüdistatavale temal tekkinud võimalik eksimus teo keelatuses välditav. Algpunktiks, millest alates süüdistataval oleks olnud alust oma teo võimalikku ebaõigussisu tajuda oli 09.09.2018, kui tema oli mootorsõiduki juhtimiselt esmakordselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimisõiguse puudumise tõttu. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt tuleneb kohustus tunda huvi teo võimaliku keelatuse vastu teadmisest, et tegutsetakse valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (RKKK nr 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03, p 13; 3-1-1-29-11, p 14). Selliseks eriregulatsiooniga tegevusvaldkonnaks on liikluses osalemine mootorsõiduki juhina. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava tegevuses subjektiivse koosseisu tuvastamisel ning süüdistatava õiguskorda suhtumise iseloomustamisel on maakohus asjakohaselt juhtinud tähelepanu asjaolule, et olles 27.08.2019 juhtinud sõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus ja saades sellest teada, siis jätkas ta sama sõidukiga sõitmist ka 19.04.2020 ja ikka ilma kehtiva tehnoülevaatuseta. Mõlema rikkumise korral esitas ta politseile vastulause (tl 9 ja 28), kus põhimõtteliselt õigustas oma rikkumist sellega, et oli sõitmas lähimasse tehnoülevaatuse punkti, mis LS § 73 lg 74 kontekstis oleks kehtiva ülevaatuseta sõitmise korral süüd välistav asjaolu. Ringkonnakohtu veendumusel toimis süüdistatav sarnaselt tehnoülevaatustega kirjeldatud olukorraga ka mootorsõiduki juhtimisel oma Kanada juhiloaga, väites, et talle on üllatuseks, et see on Eesti Vabariigi territooriumil oma kehtivuse kaotanud.
5(6)
menetluskulude tasumine ühe korraga võib olla raskendatud ning võimaldaski S.L-il KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Võimalust tasuda menetluskulusid süüdimõistetule sobival ajal seadus ette ei näe. Lisaks selgitab kohtukolleegium, et KrMS § 423 sätestab üheselt, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest. S.L-il on võimalik pöörduda pärast kohtuotsuse jõustumist vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole, kui tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumise alustamiseks, tulenevalt KrMS §-dest 423 ja 424.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.