Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

02.06.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaido Väljako vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset kohaldamisega.

vabastamist

elektroonilise

valve

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kaido Väljako tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kaido Väljako tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei toeta Kaido Väljako vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kaido Väljako vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kaido Väljako kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kaido Väljako temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aastat 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Samuti on süüdlane nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Kinnistusregistri andmetel kuulub korter K. G. Korter on 3-toaline ja seal elavad K. ja J.-L. G. ning nende kaks alaealist last. K.Väljako saaks oma toa. Nõusolek elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks on antud. Seega on isikul olemas kindel elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest

lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Kehtivaid kriminaalkaristusi on isikul 3, vangistuses viibib teist korda. Käesolevat karistust kannab täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga korduvalt suguühtesse astumise ja muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest. Samuti nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildi omandamise ja hoidmise eest ja teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt lähi- või sõltuvussuhtes. Lisaks on ta süüdi tunnistatud täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele ja isiku enda korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Võrreldes varasemate kuritegudega on käesolevalt lisandunud vägivallakomponent ning alaealise suhtes toime pandud seksuaalkuritegu. Kuritegusid on pannud toime nii ettekavatsetult kui ka spontaanselt, hetkeolukorrast lähtuvalt. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on olnud mõningased lüngad mõtlemises ja arusaamis- ning puudulikud probleemilahendusoskused. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholiprobleemid ja impulsiivsus. Eelöeldu tähendab seda, et Kaido Väljakoi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Analüüsides vangistatu õiguspärast käitumist kinnipidamisasutuses, saab kohus järeldada, et see tingimus on täidetud. Kinnipeetaval puuduvad vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt distsiplinaarkaristused. Isik on osalenud vangla tööhõives, kuid kutseõppest (puhastusteenistus) loobus huvi kadumise tõttu. Seega võib öelda, et isiku käitumine vangistuse jooksul võimaldab teha järelduse tema suutlikkusest kinni pidada kehtivatest reeglitest rangelt kontrollitud keskkonnas. Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitas, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul ei saa Kaido Väljako puhul jõuda järeldusele, et retsidiivsusoht oleks piisavalt madal. Kohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud kindel elukoht vabaduses, lähedaste toetus ja korrektne käitumine vangistuse jooksul üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Lähedaste toetus on küll positiivne, kuid mitte selline asjaolu, mis varasemalt oleks puudunud K.Väljako elust. Vangla iseloomustusest nähtub, et xxx ja xxx on alati olnud väga head suhted ja alati on tihedalt läbi käidud. Seega pole lähedaste toetus pannud K.Väljakot oma eluviise ja mõttemaailma muutma. Kohtu hinnangul on alarmeeriv vangla iseloomustusest ilmnev, mille kohaselt ei taha süüdlane talle etteheidetud kuritegude toimepanemist täielikult tunnistada, vaid pisendab oma osa

seksuaalse iseloomuga kuritegudes. Vangla iseloomustusest nähtub, et K.Väljako on avaldanud, et ei ole toime pannud kuritegusid, mille eest on karistatud, vaid läks lihtsalt kokkuleppele prokuröriga. Samuti pidas ta 13-aastast tüdrukut täiskasvanuks. Tunnistab, et on kasutanud vägivalda probleemide lahendamisel, kuid leiab sellele põhjusi väliseid põhjusi, näiteks tema juures elanud isik ei tasunud üüri, kasutas talle kuuluvaid esemeid ja varastas tema raha. Või siis püüdis kaitsta tüdruksõpra endale viga tegemast. Kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ei oska öelda, miks nii juhtunud on, mingi roll oli alkoholil, muud ei oska välja tuua, on käinud psühhiaatri juures, et mõista, miks nii on juhtunud. Tüdruk ütles, et on 19-aastane, aga oli 13-aastane ja K.Väljako ei osanud arvata, et ta nii noor on, paistis vanem välja. Kaido Väljako oma vastutuse eitamise, oma rolli pisendamise pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud ühe eesmärkidest - süüdlane on ka tegelikult ja sisuliselt teadvustanud endale toimepandud teo raskust ning on aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Kohus ei saa kuidagi nõustuda, et tegu oli juhusliku iseloomuga, ühekordne ja eksimusest kantud käitumine. Kohtuotsuses kajastatud süüdistuse kohaselt oli süüdlane teadlik, et kannatanu on 13-aastane ning sugulise iseloomuga kui ka vägivaldseid tegusid on ta kannatanu suhtes toime pannud mitme kuu jooksul korduvalt. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu pinnalt ei saa järeldada, et süüdlane oleks endale tänaseks tegelikult teadvustanud, milliseid tagajärgi tema käitumine on toonud ja võib kannatanud poolele kaasa tuua. Ilma teo sisulise tunnistamiseta polegi seda võimalik teha. Pealegi on Kaido Väljakoil läbimata ettenähtud sotsiaalprogrammid: seksuaalkurjategijatele mõeldud „Uus suund“. Seega puudub rehabiliteerivate tegevuste läbiviijate hinnang süüdlase hoiakutele, motivatsioonile ning tuleviku väljavaadetele. Ei saa mööda vaadata ka sellest, et Kaido Väljako minevik pole olnud õiguskorrast kinnipidav. Nii on teda korduvalt karistatud ning ta on kandmas teist vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja ühiskonnale ohtlikumaks, puudutades muuhulgas alaealisi. On oma tahtmise võimendamiseks suuteline kasutama ka füüsilist vägivalda. Tema eelnevast elukäigust järelduse, et ta pole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ega oma hoiakuid ning eluviisi muutnud. Nii on isik olnud varasemate kuritegude eest kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata on ta enne eelmise karistuse ära kandmist pannud toime uued kuriteod, mis teda käesolevat karistust kandma ongi toonud. Kriminaalhooldusel olles on isik läbinud joobes juhtidele suunatud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Kainem ja tervem Eesti, kuid sellegipoolest on ta jätkanud joobeseisundis mootorsõiduki rooli istumist ja juhtimist, pannes taaskord toime samaliigilise kuriteo, mille eest teda varasemalt on karistatud. Isiku vabanemise kasuks ei räägi ka töökoha puudumine. Vangla iseloomustuse kohaselt K.Väljako töötas enne vangistust 3 aastat firmas H. OÜ mehhanismijuhina tegeledes erinevate haljastustööde ja infrastruktuuri korrashoiuga xxx erinevatel objektidel (muruniitmine, võsalõikus, lumekoristus). Kinnipeetav avaldas töökoha osas, et vabanemise korral võtab Töötukassas arvele, sest töökoht oleks OÜ-s H., mis asub xxx ja see välistab jalavõruga seal töötamise. Garantiikirja või tööandja sellekohast kinnitust kriminaalhooldajale siiski pole. Kohus nõustub prokuröri poolt avaldatuga, et kuigi lähedased on nõus K. Väljakole pakkuma tasuta elamispinda ning katma tema kulud, kuni ta end ise taas majanduslikult ülal pidada suudab, ei saa panna teistele isikutele K.Väljako ülalpidamiskohustust. Seejuures tuleb arvestada ka asjaolusid, et K.Väljakol on üle 5000 euro võlgasid ning ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse ees, samuti on K.Väljako lähedastel endil alaealised lapsed, kelle eest nad peavad hoolitsema.

Endiselt on riskiteguriks alkoholi tarbimine ning iseloomustusest nähtuvalt isik ei adu täielikult alkoholi ja kuritegude toimepanemise vahelist seost, kuivõrd ta on korduvalt samaliigilisi kuritegusid toime pannud, suutmata seletada, miks ta seda teeb. Kuigi K.Väljako on alkoholisõltuvuse vastu abi otsinud ja ravi läbinud, ei ole sellele positiivset tulemust ehk kuritegude toimepanemisest hoidumist järgnenud. Samuti võib iseloomustuse kohaselt alkoholi tarbimine soodustada isikul vägivaldset käitumist. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et esimesel võimalusel käiks psühhiaatri juures ja võimalusel paneks ampulli. Tuleb märkida, et võimalusi vabaduses alkoholi tarvitamist kontrolli alla saada oli mitmeid, kuid süüdlane suhtus sellesse pealiskaudselt. Kohus ei näe sellist motiveerivat asjaolu, mis paneks süüdlast sedakorda pingutama. Lubadus võib jällegi jääda vaid lubaduseks. Kokkuvõtvalt iseloomustab süüdlast läbivalt ükskõiksus ja hoolimatus, riskiv, teisi ärakasutav ja kriminaalseid hoiakuid toetav elustiil, ühiskonnas kehtivaid norme järgib üksnes endale vajalikus ulatuses. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus ning igati põhjendatult. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Kaido Väljako tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole hetkel veel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Kaido Väljakoi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning tal tuleb siiski karistuse kandmisega jätkata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.