Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Rene Abelile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Rene Abel toime pannud kuriteona valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem (Tartu Maakohtu 07.02.2020.a kohtuotsusega nr 1-20-566) süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, taas 10.04.2021.a kella 01.30 Viljandi linnas Pärnu mnt 11 lõi korduvalt rusikaga näopiirkonda 16-aastasele K-V.A ning kägistas kannatanut kaelast, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- pea pindmise vigastuse ja huule ning suuõõne pindmise vigastuse. Samuti tema 15.04.2021.a päevasel ajal Viljandi linnas Posti tn 24 hoone vastas asuvas pargis lõi ühe korra rusikaga vasakule näopiirkonda A.H , põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu. Lisaks kahtlustatakse Rene Abelit selles, et tema 19.04.2021 kella 10.00 paiku Viljandi linnas Leola tn 12a juures lõi 3 korda rusikaga näo piirkonda S.P , põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- pea muude osade pindmise vigastuse.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 07.02.2020.a otsusega nr 1-20-566 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1aasta 6 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamine alates 19.04.2021.a. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rene Abeli kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 162 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1038 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 162 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 CD-R plaati Häirekeskuse kõnedega, pakendatud ümbrikusse, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.