Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Gerassimov (kirjalik seisukoht)
abiprokurör
Süüdimõistetu
W.M
Valdo
isikukood: XXX; kannab karistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
Jätta W.M Tartu Maakohtu 30. aprilli 2020. a otsusega nr 1-20-2086 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 30.04.2020. a otsusega tunnistati W.M süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 14.08.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 14.08.2019. a otsusega karistati W.M-i KarS § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Tartu Maakohtu 30.04.2020. a otsus jõustus 16.05.2020, W.M-i karistuse kandmise algusajaks loeti 12.01.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 09.07.2021.
2.Tartu Vangla esitas 11.05.2021 Tartu Maakohtule W.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei
2.1.W.M-i on kriminaalkorras karistatud 7 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab vanglas karistust 2. korda. W.M-i on varem karistatud salajase varguse, alkoholi ebaseadusliku käitlemise ja tootmise, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, ähvardamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Varasemate kuritegude soodustegurid olid majandusliku kasu saamine, halb probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete tarvitamine. Praegu kannab W.M vangistust kehalise väärkohtlemise eest, mille soodustegurid samuti on halb probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete tarvitamine.
2.2.W.M viibib vanglas alates 12.01.2020, tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta suhtub ametnikesse viisakalt. Praeguse vangistuse ajal on W.M-iga vesteldud pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise teemal, mille tulemusel ta sai aru alkoholi kahjulikkusest ja perevägivalla tagajärgedest ning mõistis, et käitus valesti. Samas oli W.M vestluses kohati tagasihoidlik ja tuleviku osas polnud tal veel kindlaid vaateid. Muudes taasühiskonnastavates tegevustes pole W.M-il olnud võimalik osaleda. Individuaalses täitmiskavas on ettenähtud osalemine sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, töötamine ja riigikeele õpe, kuid COVID-19 piirangute tõttu vanglas ja sekkujate suure koormuse tõttu pole W.M sotsiaalprogrammis osalenud ega riigikeelt õppinud. W.M-ist sõltumatute asjaolude tõttu pole ta ka töötanud.
2.3.W.M on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb konflikti olukorras vägivalla kasutamises või vägivallaga ähvardamises ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekib konflikti olukord, mida W.M ei suuda vägivallata lahendada, ja kui ta otsustab alkoholijoobes mootorsõidukit juhtida.
2.4.Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest W.M elas enne vangistust koos oma elukaaslasega Tartu linnas Anne 90-34, kus ta pani elukaaslase vastu korduvalt toime kuritegusid. W.M ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda ja soovib kanda karistusaja lõpuni, mistõttu ei avaldanud ta praegu oma vabanemisjärgset elukohta.
2.5.Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest W.M-i viimane lähedane inimene oli elukaaslane, kelle vastu W.M pani korduvalt toime kuritegusid. Kui menetleti W.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilisele valvele allutamisega, avaldas W.M-i elukaaslane, et W.M on kergesti mõjutatav seltskonna poolt, kellega ta suhtles enne vangistust, ja et vägivaldse käitumise põhjus on alkoholi kuritarvitamine. Arvestades, et W.M ei soovi pärast vanglast vabanemist naasta endisesse elukohta, võib eeldada, et suhted elukaaslasega on katkenud. W.M-i sõnul pole tal sõpru, vaid on tuttavad ning ta pole mõjutatav, vaid mõtleb asjad oma peaga läbi.
2.6.Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest W.M on pannud alkoholijoobes korduvalt toime kuritegusid ning teda on karistatud muu hulgas alkoholi ebaseadusliku käitlemise ja tootmise eest. W.M-i hinnangul pole tal alkoholiga probleeme, vaid probleemid tekivad pärast alkoholi tarvitamist. Väidetavalt saab ta alkoholita elada. W.M läbis 2014. aastal sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning pöördus 2019. aastal programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid jätkas siiski alkoholi kuritarvitamist. Praeguse vangistuse ajal pole W.M-il olnud võimalik osaleda riskimaandavas tegevuses seoses alkoholiga.
2.7.Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest W.M-il on puudulik probleemide lahendamise oskus, mis väljendub selles, et ta muutub konflikti olukordades vägivaldseks ning otsustab majandusliku kasu saamise eesmärgil tulu teenida illegaalselt. Kuigi W.M väljendab kahetsust toime pandud kuritegude pärast, ei suuda ta elada seaduskuulekalt. W.M saab aru, et peab midagi muutma, kuid ei oska välja tuua, mida täpsemalt.
2.8.Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest W.M on korduvalt toime pannud majandusalaseid, varavastaseid, avaliku korra vastaseid ja vägivaldseid kuritegusid ning korduv kuritegude toimepanemine viitab sellele, et tal on tekkinud kriminaalset eluviisi pooldav elustiil. W.M on viibinud kriminaalhooldusel 4 korda, kusjuures viimase kriminaalhoolduse ajal 30.08.2019 – 16.05.2020 oli tal probleeme käitumiskontrolli nõuete täitmisega ja ta pani toime uue kuriteo, mille eest ta kannab praegu vangistust. 2019. aastal tehtud AUDIT-testi kohaselt on W.M-i alkoholi tarvitamise tase tema vaimset ja füüsilist tervist kahjustav.
2.9.Tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, sest W.M-i majanduslik olukord on halb. Ta vahetas tihti töökohti ning teda on karistatud salajase varguse ja majandusliku kasu saamise eesmärgil alkoholi tootmise eest. Samuti on W.M-il täitemenetlusi kogusummas 23 734,26 eurot, tal pole kindlat töökohta ja pole teada, kas keegi on nõus teda vabaduses toetama. Pole teada, kas W.M saab pärast vanglast vabanemist töövõimetustoetust. Kuna ajaga nõuded suurenevad, kuid sissetulek on ebakorrapärane, võib nõuete tasumine olla raskendatud.
2.10.Seoses W.M-i hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ega ohtlikkust pole.
2.11.Juhul, kui kohus otsustab W.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata W.M-ile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel panna W.M-ile katseajaks täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ja otsida endale töökoht või omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks.
3.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi W.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
4.Kohtuistungil ütles W.M , et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, sest karistusaja lõpuni umbes 1 kuu ja tal pole praegu kindlat elukohta. Elukoha otsimisega tegeleb tugiisik. W.M nõustus, et kohus jätab kindla elukoha puudumise tõttu ta ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu seisukoht
5.W.M kannab alates 12.01.2020 vangistust teise astme kuritegude (KarS § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-d 2 ja 3) toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. W.M on talle mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 27 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 1 aasta ja 4 kuud (s.o rohkem kui
poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
6.KarS § 76 lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole W.M-i vabanemisjärgne elukoht teada. Kohtuistungil ütles W.M , et tal pole vabaduses kindlat elukohta ja selle otsimisega tegeleb tugiisik. Kohus märgib, et kuna eelnevast tulenevalt pole W.M-i ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud, tuleb ta jätta vältimatult ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste kontrollimine pole põhjendatud. (allkirjastatud sigitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.