Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu VLADIMIR VÄHHE’t (Vähhe) süüdistatakse selles, et tema 06.06.2020.a. kl 05:00 ajal Tallinnas, xxx baari ees, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, sellega, et avalikus kohas viibides, olles alkoholijoobes tungis kallale kannatanu K P, lükates ja tõugates kannatanut ning lüües teda korduvalt rusikaga pea piirkonda, samuti ühel korral kõhtu. Sellise tegevusega häiris Vladimir Vähhe kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, viibides 10.08.2020 kella 20:44 paiku xxx juures tänaval, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, sellega, et avalikus kohas viibides, olles alkoholijoobes, tungis kallale K T (T), lüües teda kahel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, seejärel lõi maas pikali olevat kannatanut jalaga kolmel korral näkku, kägistas teda ketiga, seejärel lõi parema käe rusikaga kannatanut kõhtu ning kui viimane saadud löökidest kummardus, siis V.Vähhe lõi teda veel üks kord jalaga näo piirkonda. Sellise tegevusega häiris Vladimir Vähhe kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning põhjustas kannatanu K T füüsilist valu ning

kehavigastusi- vastavalt isiku läbivaatuse protokollile marrastused kätel, ülahuule paistetuse ja marrastuse ning marrastused lõual. Seega Vladimir Vähhe pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar, süüdistatav Vladimir Vähhe ja tema kaitsja Ilja Sipari sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Vladimir Vähhe kuulub KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kohus nõustub ka kokkuleppes nimetatud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.