Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

„ R.B

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist.

Süüdistus R.B on kohtu alla antud ja süüdistatakse KarS §199 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt selles, et 27.11.2018 kell 01.00 tungis ta koos O. M.ga akna lõhkumise teel xx xxx kauplusesse aadressil xxx xx xxx linnaosa xxx ning varastas erinevaid alkoholi- ja tubakatooteid, mille koguväärtuseks oli 244,75 eurot. Seega süüdistatakse R.B KarS § 199 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o. võõra vallasasja äravõtmises sell e ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kokkulepe Abiprokurör Joonatan Hallik, süüdistatav R.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina sõlmisid 31.03.2021 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §199 lg.2 p.7, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Kannatanu xxx xx esitas tsiviilhagi summas 445,86 eurot, millest pool ehk 227,93 eurot tuleb R.B-l kanda kannatanu arveldusarvele. Süüdist atav võtab hagi õigeks. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Joonatan Hallik jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus R.B Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav R.B jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. R.B-le on esitatud süüdistus Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 järgi. Maakohus leiab, et R.B tuleb Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 järgi süüdi tunnistada. Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 5 kuud vangistust, mis jäetakse Karistusseadustiku §73 lg.1 ja lg.3 alusel tingimisi täielikult kohaldamata katseajaga 1 aasta, kui süüdistatav ei pane katse aja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetsete kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isiku t. Maakohus leiab, et karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodu alusel on põhjendatud, et R.B-lt kuulub väljamõistmisele tsiviilhagi katteks kannatanu xxx xx kasuks 227,93 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub R.B-lt väljamõistmisele sundraha summas 876 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Eeltoodu alusel kuulub R.B-lt 570 €.

väljamõistmisele ekspertiisikulu summas

Maakohus nõustub R.B-ga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 188,40 € ja osa ekspertiisikuludest summas 370,50 € tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatava sissetulek on minimaalne ja seega käiks kõikide menetluskulude tasumine talle ilmselgelt üle jõu. Maakohus nõustub R.B-ga sõlmitud kokkuleppe osas ka sellega, et sundraha ja menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav R.B kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jät miseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab

maakohus käesolevas kriminaalasjas 31.03.2021 abiprokurör Joonatan süüdistatav R.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt sõlmitud kokkuleppe.

Halliku,

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.