Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Roman Otsnik süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Roman Otsnikule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega nr 1-18-9163 mõistetud ja ära kandmata karistusega, s.o vangistusega 3 (kolm) kuud ja 7 (seitse) päeva, lugedes Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega nr 1-18-9163 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o vangistuse 3 kuud ja 7 päeva kui kergema karistuse kaetuks käesoleva otsusega mõistetud karistusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega nr 1-16-6574 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta, suurendades käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega nr 1-16-6574 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 (üks) aastase vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 660 (kuussada kuuskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Roman Otsnik üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning Roman Otsnikule mõistetud ja asendatud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, telefon: 6 63 70 76). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Roman Otsnikut järgima katseajal kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla LääneHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Roman Otsnikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:  määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 172 (sada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasu 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Roman Otsnik, 1-20-9449, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Roman Otsnikule tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagid

vajadusteks, omamata kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Selliselt lõi Roman Otsnik laenuandvatele ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenuvõtja isiku maksevõimelisusest ning maksevalmidusest, omamata tegelikkuses kavatsust mainitud laene tagasi maksta. Nii logis 09.07.2018 Roman Otsnik sisse veebilehe xxx kaudu xxx-i (endine xxx AS) elektroonilise iseteeninduse keskkonda, kus sisestades R O isiku- ja kontaktandmed, millised tegelikult ei olnud seotud R O, sõlmis viimase teadmata ja nõusolekuta laenulepingu nr XXX laenu summas 848,59 eurot väljastamiseks XXX kauba ostmise finantseerimiseks. Seejärel 11.07.2018 allkirjastas lepingu R O kuuluva ID-kaardi sertifikaatidega. Selle tulemusena väljastas XXX-le 848,59 eurot ning Roman Otsnik sai kätte mobiiltelefoni Samsung G965F Galaxy S9+ 256GB Midnight Black. Pärast kauba enda valdusse saamist kasutas Roman Otsnik seda enda isiklikuks otstarbeks, jättes lepingujärgsed maksed enamuses osas tasumata (tasus vaid kahel korral kogusummas 99,20 eurot R O rahalistest vahenditest), millega tekitas XXX-ile varalist kahju 749,39 euro ulatuses. Samuti Roman Otsnik, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, ajavahemikul 31.08.2018-01.10.2018, omades juurdepääsu R O isikutunnistusele ja autentimisvahenditele, identifitseeris ennast erinevate krediidiasutuste elektroonilise iseteeninduse keskkonnas R O ja taotles enda rahavajaduse katmiseks R O nimel, kuid tema teadmata ja nõusolekuta, viimase isikuandmete, ID-kaardi ja internetipanga juurdepääsuparoolide kasutamisega väikelaene. Esitades vastavasisulisi taotlusi, sisestas ta R O tuvastatavaid isikuandmeid ja kinnitas elektrooniliselt esitatud andmete õigsust. Sellisel kujul ebaseaduslikul teel taotluses näidatud andmete tulemusena võimaldas arvutisüsteem Roman Otsnikul sõlmida R O nimel, kuid tema teadmata, erinevate krediidiasutustega laenulepingud. Seejuures puudus Roman Otsnikul kavatsus need laenud oma rahalistest vahenditest tagasi maksta, vaid jätta lepingutest tulenevad kohustused R Otsniku täitmiseks. Nimelt: 1) 31.08.2018 esitas Roman Otsnik internetileheküljel XXX krediidikonto avamise taotluse R O nimel limiidiga 1100 eurot ja 06.09.2018 krediidikonto limiidi suurendamise taotluse limiidiga 1400 eurot. Seejärel sõlmis 01.09.2018 interneti vahendusel XXX OÜ-ga R O nimel laenulepingu nr XXX ja 06.09.2018 laenulepingu nr XXX. Selle tagajärjel laekus 01.09.2018 R O krediidikontole nr XXX (Swedbank AS) XXX-lt 600 eurot, 02.09.2018 – 500 eurot, 06.09.2018 – 300 eurot, s.o kokku 1400 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks, jättes lepingujärgsed maksed XXX-le tasumata, millega tekitas XXX-le varalist kahju 1400 eurot. 2) 07.09.2018 esitas Roman Otsnik internetileheküljel XXX laenutaotluse R O nimel summale 800 eurot, 10.09.2018 summale 200 eurot ja 25.09.2018 summale 49 eurot. Seejärel sõlmis 07.09.2018 interneti vahendusel äriühinguga XXX. laenulepingu nr XXX summale 800 eurot, 10.09.2018 laenulepingu nr XXX summale 200 eurot ja 25.09.2018 laenulepingu nr XXX summale 49 eurot. Selle tagajärjel laekus 07.09.2018 R O krediidikontole nr XXX (Swedbank AS) XXX-ilt 800 eurot, 10.09.2018 - 200 eurot ja 25.09.2018 – 49 eurot, s.o kokku 1049 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks, jättes lepingujärgsed maksed XXX.-le tasumata, millega tekitas XXX.-le varalist kahju 1049 eurot. 3) 19.09.2018 registreeris Roman Otsnik R O XXX portaali kasutajaks, esitas tema nimel veebilehe kaudu XXX AS-ile laenutaotluse summale 1000 eurot, 27.09.2018 esitas täiendava laenutaotluse summale 1000 eurot ja 01.10.2018 veel summale 600 eurot. Seejärel sõlmis 19.09.2018 interneti vahendusel XXX AS-iga R O nimel laenulepingu nr XXX, 27.09.2018 laenulepingu nr XXX ja 01.10.2018 laenulepingu nr XXX. Selle tagajärjel laekus 19.09.2018 R O arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) XXX AS-ilt

1000 eurot, 27.09.2018 – 1000 eurot ja 01.10.2018 – 600 eurot, s.o kokku 2600 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks, jättes lepingujärgsed maksed XXX-ile tasumata, millega tekitas XXX-ile varalist kahju 2600 eurot. 4) 25.09.2018 registreeris Roman Otsnik R O XXX portaali kasutajaks, esitas tema nimel veebilehe kaudu laenutaotluse summale 100 eurot, mille alusel sõlmis XXX-ga laenulepingu nr XXX. Selle tagajärjel laekus 26.09.2018 R O arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) XXX-lt 100 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmanda isiku arvelduskontole oma vajadusteks, jättes lepingusumma XXX-le tasumata, millega tekitas XXX-le varalist kahju 100 eurot. Samuti Roman Otsnik, teades enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning tema isikutunnistuse ja internetipanga autentimisvahendeid, kasutades R O ID-kaarti, mida ta võttis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal salaja R O rahakotist, saades seeläbi juurdepääsu R O nimele Swedbank AS-is avatud krediidikontole nr XXX krediitlimiidi suurusega 1000 eurot kuus ja arvelduskontole nr XXX, tellis nimetatud pangakontodele väikelaene ja teostas nende pangakontode vahel alusetuid ülekandeid ning kasutas R O teadmata ja nõusolekuta antud pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi enda isiklike kulutuste katteks ja enda laenulepingute maksete tagastamiseks järgmiselt: 1) ajavahemikul 17.08.2018-26.09.2018 pärast R O krediidikontole laenuasutustelt 2490,08 euro ja R O arvelduskontolt 1100 euro, s.o kokku 3590,08 euro laekumist, sooritas Roman Otsnik R O teadmata ja nõusolekuta, krediidikontolt nr XXX, sealhulgas antud krediidikonto juurde väljastatud kreeditkaardi nr XXX vahendusel, ülekandeid kolmandate isikute kontodele ja makseid enda kulude katteks kogusummas 4440,27 eurot, kulutades siinjuures krediitlimiidi summas 850,19 eurot järgmiselt: - 17.08.2018 ja 18.08.2018 on maksnud R O kreeditkaardi nr XXX vahendusel kokku 19 eurot online- ja mobiilmängude saidile Stars; - 22.08.2018 on teinud kreeditkaardi nr XXX vahendusel ülekande summas 303 eurot rahvusvahelisse rahaülekandesüsteemi Western Union; - 24.08.2018 on teinud A P arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekande summas 450 eurot; - 26.08.2018 ja 02.09.2018 on teinud O L arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaks ülekannet kogusummas 655 eurot; - 31.08.2018 on maksnud kreeditkaardi nr XXX vahendusel 3,07 eurot elektroonilisse maksesüsteemi Skrill; - 01.09.2018 on teinud M T arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekande summas 500 eurot; - ajavahemikul 06.09.2018-25.09.2018 on teinud A Bi arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaksteist ülekannet kogusummas 1866 eurot; - 10.09.2018 on teinud XXX (endine XXX AS) arvelduskontole nr XXX (SEB Pank AS) kaks ülekannet kogusummas 99,20 eurot; - 19.09.2018 on teinud XXX OÜ arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekande summas 70 eurot; - 19.09.2018 ja 26.09.2018 on teinud R O arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaks ülekannet kogusummas 420 eurot; - 24.09.2018 on teinud XXX arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekande summas 55 eurot. 2) ajavahemikul 15.09.2018-01.10.2018 pärast R O arvelduskontole laenuasutustelt 2700 eurot ja R O krediidikontolt 420 eurot, s.o kokku 3120 euro laekumist, sooritas Roman Otsnik R O teadmata ja nõusolekuta, arvelduskontolt nr XXX alusetuid väljamakseid

isiklikuks tarbeks kogusummas 4715 eurot, kulutades siinjuures R O arvelduskontol olevat isiklikku raha summas 1595 eurot alljärgnevalt: - ajavahemikul 15.09.2018 - 24.09.2018 on teinud R O krediidikontole nr XXX (Swedbank AS) seitse ülekannet kogusummas 1100 eurot, - 19.09.2018 ja 21.09.2018 on teinud O L arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaks ülekannet kogusummas 600 eurot, - 20.09.2018 ja 21.09.2018 on teinud kaks ülekannet XXX OÜ arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kogusummas 50 eurot, - ajavahemikul 20.09.2018 - 01.10.2018 on teinud A Bi arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaksteist ülekannet kogusummas 2920 eurot, - 21.09.2019 on maksnud riigilõivu summas 45 eurot enda ID-kaardi taotlemiseks Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS). Kasutades R O pangakontodel olevat raha enda isiklikuks otstarbeks, tekitas Roman Otsnik R O varalist kahju kogusummas 2445,19 (850,19+1595) eurot. Seega pani Roman Otsnik teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, kvalifikatsioon on õige ja kaitsealusele on lühimenetluse eripära selgitatud, mistõttu võib kriminaalasja lahendada lühimenetluses.

teostamiseks. Kui ta palus pojal aidata ülekandeid teha, siis oli ta ülekannete teostamisel tema kõrval. Iga kord enne makse sooritamist teatas ta pojale enda internetipanga kasutajatunnuse ja ID-kaardi PIN-koodid ning andis talle ID-kaarti just vajalike maksete tegemiseks ja nende kinnitamiseks. Pärast seda võttis ta oma ID-kaardi ja paroolid endale. Ta kunagi ei andnud Romanile mistahes paroole ega kaarte selleks, et Roman saaks neid ilma tema loata kasutada. Kui oli vaja ülekannet teha, siis ta palus enda poega selleks, andes talle nõusoleku tema paroole ja ID-kaarti kasutada. Ta ei ole kunagi lubanud Romanil teha makseid ilma tema teadmata ja loata. ID-kaart ei olnud kunagi ka Romani käes, vaid asus koguaeg tema enda rahakotis. Et tema ID-kaart sattus sügisel 2018.a laenude võtmise ja tema kontolt raha ülekandmise ajal füüsiliselt Romani kätte sai võimalikuks sellepärast, et Roman ise võttis tema ID-kaardi salaja ja tema teadmata. Ilmselt just sellepärast Roman varastaski tema ID-kaardi, et ta saaks juurdepääsu tema kontodele ja võimaluse kontodel olevat raha kasutada. Panga paroolid ja IDkaardi PIN koodid olid tal paberile kirja pandud ja asusid kodus kapi sahtlis tema asjade vahel. Ta ei usaldanud neid paroole Romanile, aga nende asukoht võis talle teada olla, kuna nad elasid ühes korteris. On võimalik, et paroolid jäid Romanile ka meelde varem või kirjutas ta need ise endale üles. Sellest, et juulis 2018 ostis Roman järelmaksuga mobiiltelefoni ja selle eest tasus XXX, kellega sõlmiti laenuleping tema nimel, ei teadnud ta midagi. Peale seda kui ta haiglast välja sai ja avastas, et tema kontod on tühjad, siis helistas ta Romanile ja küsis tema käest, kes seda tegi. Roman lõpetas kõne ja kadus ära. Aasta aega tagasi helistas Roman talle ja tunnistas ennast süüdi ning palus vabandust. AS XXX 21.01.2019 vastuskirjast (I kd tl 20-25) nähtub, et 09.07.2018 on isikuga R O sõlmitud laenuleping nr XXX. Laenuleping on sõlmitud ja allkirjastatud digitaalselt internetis. Lepingut sõlmiva isiku isikusamasust kontrolliti digitaalse isikutunnistuse abil elektroonilises keskkonnas. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 09.08.2018 kuni 09.07.2020 iga kuu 9. kuupäeval summas 49,51 eurot. Augusti ja septembri eest tasuti kokku 99,20 eurot (I kd tl 28-31). Sama nähtub ka R O arvelduskonto väljavõttelt (I kd tl 1112), et 10.09.2018 on AS XXX arvelduskontole tehtud kaks ülekannet summas 49,60 eurot ehk kokku 99,20 eurot. Laenulepingu kohaselt andis XXX AS R O laenu mobiiltelefon Samsung G965F Galaxy S9+ 256GB Midnight Black ostmiseks summas 848,59 eurot. Roman Otsniku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 247-251) kohaselt tunnistab ta enda süüd. Seoses narkootikumide tarvitamise probleemiga tekkis tal palju võlgu ja hädasti oli raha vaja. Tekkis mõte isa isiku- ja pangaandmeid kasutada. Isa palus tal vahepeal aidata internetis arveid maksta ja selleks andis ta ID-kaardi ja nimetas selle ning panga paroolid. Ta teadis, kus isa oma panga kasutajatunnuseid ja ID-kaardi paroole hoidis ja kuna ta elas isaga ühes korteris, siis lihtsalt võttis need ülekannete tegemiseks. Isa teadmata ja loata ostis endale mobiiltelefoni järelmaksuga vormistades laenulepingu isa nimele. Vahetult enne isa haiglasse sattumist võttis ta isa rahakotist tema ID-kaardi ja vahetas selle vana vastu välja. Isa ei märganud midagi. Kahetseb tehtut ja püüab raha tagastada. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav logis 09.07.2018 sisse veebilehe XXX kaudu XXX AS-i (endine XXX AS) elektroonilise iseteeninduse keskkonda, kus sisestades R O isiku- ja kontaktandmed, mis tegelikult ei olnud seotud R O tahtega, sõlmis viimase teadmata ja nõusolekuta laenulepingu nr XXX laenu summas 848,59 eurot väljastamiseks OÜ-lt XXX kauba ostmise finantseerimiseks. Seejärel 11.07.2018 allkirjastas lepingu R O kuuluva ID-kaardi sertifikaatidega. Selle tulemusena väljastas XXX OÜ-le 848,59 eurot ning Roman Otsnik sai kätte mobiiltelefoni Samsung G965F Galaxy S9+ 256GB Midnight Black. Pärast kauba enda valdusse saamist kasutas Roman Otsnik seda enda isiklikuks otstarbeks, jättes lepingujärgsed maksed enamuses osas tasumata (tasus vaid kahel korral kogusummas 99,20 eurot R O rahalistest vahenditest), millega tekitas XXX AS-ile varalist kahju 749,39 euro ulatuses. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistusele ja kõikidele autentimisvahenditele, kasutas R O teadmata ja

nõusolekuta viimase nimele väljastatud isikutunnistust, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, sisenes ilma viimase teadmata ja nõusolekuta internetipanga kaudu R O nimel kiirlaenu andva ettevõtte internetikeskkonda ning ebaseaduslikult R O isikuandmeid sisestades taotles R O nimel laenu saamist ning vormistas laenulepingu oma vajadusteks, omamata kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi endale 848,59 eurot maksva mobiiltelefoni Samsung G965F Galaxy S9+ 256GB Midnight Black ja tekitades kannatanule varalist kahju summas 749,39 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 31.08.2018 XXX Kohus leiab, et 01.09.2018 ja 06.09.2018 XXX-ga laenulepingute sõlmimine laenu saamiseks summas 1400 eurot ja laekunud raha kandmine internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks ilma kannatanu R O teadmata ja nõusolekuta Roman Otsniku poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu R O ütluste (I kd tl 8-12) kohaselt nähtus tema Swedbanki arvelduskonto väljavõttest, et 01.09.2018 on XXX OÜ-st võetud laenu 600 eurot ja samal kuupäeval kantud 500 eurot M T arvele (I kd tl 11-12). 02.09.2018 on XXX OÜ-st võetud laenu 500 eurot, samal kuupäeval on 600 eurot kantud O Lle (I kd tl 11-12). 06.09.2018 on XXX OÜ-st võetud laenu 300 eurot ja samal kuupäeval on raha kantud A Bi kontole summas 300 eurot (I kd tl 11-12). Ühtegi laenu tema ise võtnud ei ole ja eelnimetatud isikud on tema jaoks võõrad. Kõik teod on toime pannud suure tõenäosusega Roman Otsnik, sest temal oli ligipääs tema ID-kaardile ja pangakaartidele. XXX OÜ 07.01.2019 vastuskirjast (I kd tl 44-57) nähtub, et R O nimel on 31.08.2018 esitatud krediidikonto avamise taotlus limiidiga 1100 eurot. Taotlus on esitatud interneti teel: XXX IP aadressilt XXX kell 23:30:40. Laenutaotlust on võimalik esitada XXX lehel iseteeninduses, logides sisse internetipanga koodidega, ID-kaardi, mobiil ID või XXX lehel registreeritud parooliga ning XXX kaupluses. Taotlusel nähtavad R O poolt esitatud andmed. Otsus raha ülekandmise kohta saadeti R O telefonile nr +XXX. Ajavahemikul 01.09.2018 - 02.09.2018 on kantud 1100 eurot R O isiklikule kontole Swedbankis XXX. 06.09.2018 esitas R O krediidikonto limiidi suurendamise taotluse, uueks limiidiks 1400 eurot. Taotlus esitati IP aadressilt XX. Ajavahemikul 06.09.2018 - 20.09.2018 on kantud 341,08 eurot R O isiklikule kontole Swedbankis XXX. Roman Otsniku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 247-251) kohaselt tunnistab ta enda süüd. Isa teadmata ja loata võttis ta isa nimele väikelaene. Omades enda käes isa ID-kaarti ja teades selle PIN koodi sai ta juurdepääsu isa pangakontodele ja kasutas pangakontodel olevat raha enda isiklike kulutuste katteks. Kuna tal ei olnud isa pangakaarti sularaha väljavõtmiseks, siis ta kandis isa kontole laekunud raha enda tuttavate arvelduskontodele ja palus neil sularaha talle üle anda. Ta ei seletanud tuttavatele raha päritolu ja tuttavad ei küsinud ka seda. Tuttavad pärast raha nende kontole laekumist võtsid raha pangaautomaadist välja ja andsid talle. Mingit tasu tuttavad selle eest ei saanud. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav esitas 31.08.2018 internetileheküljel XXX krediidikonto avamise taotluse R O nimel limiidiga 1100 eurot ja 06.09.2018 krediidikonto limiidi suurendamise taotluse limiidiga 1400 eurot. Seejärel sõlmis 01.09.2018 interneti vahendusel XXX OÜ-ga R O nimel laenulepingu nr XXX ja 06.09.2018 laenulepingu nr XX. Selle tagajärjel laekus 01.09.2018 R O krediidikontole nr XXX (Swedbank AS) XX OÜ-lt 600 eurot, 02.09.2018 – 500 eurot, 06.09.2018 – 300 eurot, s.o kokku 1400 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga

autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks, jättes lepingujärgsed maksed XXX OÜ-le tasumata, millega tekitas XXX OÜ-le varalist kahju 1400 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistusele ja kõikidele autentimisvahenditele, kasutas R O teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud isikutunnistust, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, sisenes ilma viimase teadmata ja nõusolekuta internetipanga kaudu R O nimel kiirlaenu andva ettevõtte internetikeskkonda ning ebaseaduslikult R O isikuandmeid sisestades taotles R O nimel laenu saamist ning vormistas laenulepingu oma vajadusteks, omamata kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu 1400 eurot ja tekitades kannatanule varalist kahju summas 1400 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 07.09.2018 XX Kohus leiab, et 07.09.2018, 10.09.2018 ja 25.09.2018 XXX.-ga laenulepingute sõlmimine kokku summas 1049 euro saamiseks ja laekunud raha kandmine internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks ilma kannatanu R O teadmata ja nõusolekuta Roman Otsniku poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu R O ütluste (I kd tl 8-12) kohaselt nähtus tema Swedbanki arvelduskonto väljavõttest, et 07.09.2018 on laenu võetud XXX-st 800 eurot ja seejärel on samal kuupäeval 600 eurot ja 200 eurot kantud A Bi arveldusarvele (I kd tl 11-12). 10.09.2018 on võetud laen XXX-st summas 200 eurot ja samal kuupäeval on 100 eurot kantud A Bi arvele (I kd tl 11-12). Ühtegi laenu tema ise võtnud ei ole ja eelnimetatud isik on tema jaoks võõras. Kõik teod on toime pannud suure tõenäosusega Roman Otsnik, sest temal oli ligipääs tema ID-kaardile ja pangakaartidele. XXX. 20.01.2019 vastuskirjast (I kd tl 94-96) nähtub, et R O ja XXX. vahel sõlmiti laenulimiidi leping 07.09.2018. 07.09.2018 esitati R O nimel XXX. iseteeninduskeskkonnas IP aadressilt XXX laenutaotlus summale 800 eurot. 10.09.2018 IP aadressilt XXX summale 200 eurot ja 25.09.2018 IP aadressilt XXX summale 49 eurot. Laenulimiidi lepingust tulenevalt kohustuste katteks on laekunud vaid üks tagasimakse, s.o 24.09.2018 summas 55 eurot, millest 49 eurot arvestati põhiosa ja 6 eurot kõrvalkulude katteks. Seisuga 20.01.2020 XXX nõue 1049 eurot. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (I kd tl 218) kohaselt on IP aadresse XXX, XXX ja XXX kasutanud sidevahend, milles on olnud abonentnumber XXX, milline oli alates 21.02.2018 kuni 12.11.2018 Roman Otsniku kasutuses. Roman Otsniku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 247-251) kohaselt tunnistab ta enda süüd. Isa teadmata ja loata võttis ta isa nimele väikelaene. Omades enda käes isa ID-kaarti ja teades selle PIN koodi sai ta juurdepääsu isa pangakontodele ja kasutas pangakontodel olevat raha enda isiklike kulutuste katteks. Kuna tal ei olnud isa pangakaarti sularaha väljavõtmiseks, siis ta kandis isa kontole laekunud raha enda tuttavate arvelduskontodele ja palus neil sularaha talle üle anda. Ta ei seletanud tuttavatele raha päritolu ja tuttavad ei küsinud ka seda. Tuttavad pärast raha nende kontole laekumist võtsid raha pangaautomaadist välja ja andsid talle. Mingit tasu tuttavad selle eest ei saanud. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav esitas 07.09.2018 internetileheküljel XXX laenutaotluse R O nimel summale 800 eurot, 10.09.2018 summale 200 eurot ja 25.09.2018 summale 49 eurot. Seejärel sõlmis 07.09.2018 interneti

vahendusel äriühinguga XXX laenulepingu nr XXX summale 800 eurot, 10.09.2018 laenulepingu nr XXX summale 200 eurot ja 25.09.2018 laenulepingu nr XXX summale 49 eurot. Selle tagajärjel laekus 07.09.2018 R O krediidikontole nr XXX (Swedbank AS) XXX-ilt 800 eurot, 10.09.2018 – 200 eurot ja 25.09.2018 – 49 eurot, s.o kokku 1049 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks, jättes lepingujärgsed maksed XXXle tasumata, millega tekitas XXX.-le varalist kahju 1049 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistusele ja kõikidele autentimisvahenditele, kasutas R O teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud isikutunnistust, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, sisenes ilma viimase teadmata ja nõusolekuta internetipanga kaudu R O nimel kiirlaenu andva ettevõtte internetikeskkonda ning ebaseaduslikult R O isikuandmeid sisestades taotles R O nimel laenu saamist ning vormistas laenulepingu oma vajadusteks, omamata kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu ja tekitades kannatanule varalist kahju summas 1049 eurot. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ühele kannatanule on varalist kahju tekitatud kolme erineva teoga ning ühel juhul on varaline kahju 49 eurot. Selline summa viitaks üheselt sellele, et varalise väärtuse mõttes peaks olema tegemist väärteoga KarS § 218 lg 1 mõttes, kuivõrd kahju jääb alla KarS § 218 lg 4 sätestatud 200 eurose piirmäära, mis on KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo puhul kriminaalvastutuse eelduseks. Samas on tegemist ühtsest tahtlusest kantud ja ajaliselt lähedaste ning sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud tegudega, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu. Käesoleval juhul on süüdistatav lühikese ajavahemiku jooksul tekitanud samal viisil samale kannatanule varalist kahju, mis viitab sellele, et süüdistatav hoidis kannatanut eksimuses tegelikest asjaoludest ja seda asjaolu ära kasutades sai varalist kasu. Selline käitumismuster viitab üheselt ühtsele tahtlusele, s.o sellele, et süüdistatava tahtlus hõlmas juba enne ühe teo lõpuleviimist ka järgmist tegu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on jätkuva ühe teoga, millise koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast ühtset käitumist KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu realiseerimisel. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 19.09.2018 XXX Kohus leiab, et Roman Otsniku poolt 19.09.2018, 27.09.2018 ja 01.10.2018 XXX AS-ga laenulepingute sõlmimine kokku summas 2600 euro saamiseks ja laekunud raha kandmine internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks ilma kannatanu R O teadmata ja nõusolekuta on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu R O ütluste (I kd tl 1-3; 13-16) kohaselt nähtus tema Swedbanki arvelduskonto väljavõttest, et Roman Otsnik on võtnud kiirlaenu XXX-ist kokku 2600 eurot. Seda sai ta teha, kuna teadis ID-kaardi paroole ja füüsiliselt oli ID-kaart tema käes. Raha oli kõik välja võetud või kolmandatele isikutele kantud (I kd tl 4-5). Tema ise ei ole ajavahemikul 14.09.2018 kuni 02.10.2018 ühtegi ülekannet pangas füüsiliselt ega ka internetipangas teinud. Ülekanded on teinud ilmselt tema poeg Roman Otsnik. Isikud O L ja A B on temale võõrad. Samuti ei tea ta, kellele kuulub e-maili aadress xxx. Tema kasutab e-posti xxx Kelle telefoninumber on XXX ta samuti ei tea.

xxx AS 08.10.2019 vastuskirjast (I kd tl 109-153) nähtub, et R O on registreerunud esmakordselt XXX AS teenuste kasutajaks 19.09.2018 kell 09:46:40 interneti teel, arvutist, mille IP aadress oli XXX. Registreerimisel märgiti e-maili aadressiks xxx, telefoninumbriks +xxx. 19.09.2019 kell 09:53:19 esitati laenutaotlus interneti teel, arvutist, mille IP aadress oli xxx summale 1000 eurot, tagasimakseperioodiga 720 päeva, lõpliku tagasimaksetähtajaga 20.09.2020. Laenutaotlus aktsepteeriti ja laen 1000 eurot väljastati 19.09.2018 R O arveldusarvele nr xxx. Laenu tagastamiseks tasuti 27.09.2018 makse summas 11,32 eurot R O arveldusarvelt. 27.09.2018 kell 10:24:06 esitati laenutaotlus täiendava laenuosa saamiseks interneti teel, arvutist, mille IP aadress oli xxx summale 1000 eurot. Laenutaotlus aktsepteeriti ja täiendav laenuosa summas 1000 eurot väljastati 27.09.2018 R O arveldusarvele nr XXX. Laenu tagastamiseks tasuti 01.10.2018 makse summas 10,07 eurot R O arveldusarvelt. 01.10.2018 kell 12:29:44 esitati laenutaotlus täiendava laenuosa saamiseks interneti teel, arvutist, mille IP aadress oli xxx summale 600 eurot. Laenutaotlus aktsepteeriti ja täiendav laenuosa summas 600 eurot väljastati 01.10.2018 R O arveldusarvele nr XXX. Laenu tagastamiseks ei ole tasutud ühtegi makset. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (I kd tl 218) kohaselt on IP aadresse xxx, xxx ja xxx kasutanud sidevahend, milles on olnud abonentnumber xxx, milline oli alates 21.02.2018 kuni 12.11.2018 Roman Otsniku kasutuses. Roman Otsniku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 247-251) kohaselt tunnistab ta enda süüd. Isa teadmata ja loata võttis ta isa nimele väikelaene. Omades enda käes isa ID-kaarti ja teades selle PIN koodi sai ta juurdepääsu isa pangakontodele ja kasutas pangakontodel olevat raha enda isiklike kulutuste katteks. Kuna tal ei olnud isa pangakaarti sularaha väljavõtmiseks, siis ta kandis isa kontole laekunud raha enda tuttavate arvelduskontodele ja palus neil sularaha talle üle anda. Ta ei seletanud tuttavatele raha päritolu ja tuttavad ei küsinud ka seda. Tuttavad pärast raha nende kontole laekumist võtsid raha pangaautomaadist välja ja andsid talle. Mingit tasu tuttavad selle eest ei saanud. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav esitas 19.09.2018 internetileheküljel xxx laenutaotluse R O nimel summale 1000 eurot, 27.09.2018 summale 1000 eurot ja 01.10.2018 summale 600 eurot. Selle tagajärjel laekus 19.09.2018 R O arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) XXX AS-ilt 1000 eurot, 27.09.2018 – 1000 eurot ja 01.10.2018 – 600 eurot, s.o kokku 2600 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks, jättes lepingujärgsed maksed XXX AS-ile tasumata, millega tekitas XXX AS-ile varalist kahju 2600 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistusele ja kõikidele autentimisvahenditele, kasutas R O teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud isikutunnistust, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, sisenes ilma viimase teadmata ja nõusolekuta internetipanga kaudu R O nimel kiirlaenu andva ettevõtte internetikeskkonda ning ebaseaduslikult R O isikuandmeid sisestades taotles R O nimel laenu saamist ning vormistas laenulepingu oma vajadusteks, omamata kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu ja tekitades kannatanule varalist kahju summas 2600 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Ajavahemikul 18.08.2018-26.09.2018 ülekanded kolmandate isikute kontodele R O krediidikontolt nr XXX

Kohus leiab, et ajavahemikul 17.08.2018 - 26.09.2018 pärast R O krediidikontole laenuasutustelt 2490,08 euro ja R O arvelduskontolt 1100 euro, s.o kokku 3590,08 euro laekumist, sooritas Roman Otsnik R OtOsniku teadmata ja nõusolekuta, krediidikontolt nr XXX, sealhulgas antud krediidikonto juurde väljastatud kreeditkaardi nr XXX vahendusel, ülekandeid kolmandate isikute kontodele ja makseid enda kulude katteks kogusummas 4440,27 eurot, kulutades siinjuures krediitlimiidi summas 850,19 eurot, on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu ülekuulamise protokolli (I kd tl 1-2; 8-12; 13-16) kohaselt on talle võõrad isikud nimedega O L ja A B, kellele tema arvelduskontolt ülekandeid tehtud on. 24.08.2018 tegi Roman tema arvelt ülekande A P nimelisele isikule. Mitmeid kordi on tehtud ülekandeid O L ja A Bi nimelisele isikule. Nimetatud isikud on tema jaoks võõrad. Samuti ei ole ta kordagi kasutanud rahvusvahelist maksesüsteemi Western Union ega Skrill. Ta ei mängi internetis kasiino ega pokkeri mänge. Need maksed ei ole tema poolt tehtud. Augustis 2018 sai ta krediitkaardi, aga see saadeti talle alles augusti keskel ja ta ei jõudnud seda kasutada. Kaardi pani ta endale rahakotti. Kui selle krediitkaardiga oli tehtud mingeid makseid, siis tema neid teinud ei ole. Kuna ta elas Romaniga kahekesi, siis ainult Romanil oli võimalus krediitkaardiga makseid teha. Roman võis seda vaadata või isegi fotografeerida ja ära kasutada, kui teda ei olnud kõrval. Krediidikontoga seotud krediitkaardi limiit on 830 eurot ja kõik raha oli sealt ära kulutatud. Ta tagastas ise selle summa pangale. Roman tegutses ilma tema loata ja mistahes õigusliku aluseta. Swedbank AS poolt väljastatud konto väljavõttest (I kd tl 11-12) nähtub, et R O krediidikonto nr XXX ja kreeditkaardi nr XXX vahendusel on tehtud ülekandeid kolmandate isikute kontodele ja makseid enda kulude katteks järgmiselt: - 18.08.2018 ja 20.08.2018 on makstud R O kreeditkaardi nr XXX vahendusel kokku 19 eurot online- ja mobiilmängude saidile Stars; - 24.08.2018 on tehtud kreeditkaardi nr XXX vahendusel ülekanne summas 303 eurot rahvusvahelisse rahaülekandesüsteemi Western Union; - 24.08.2018 on tehtud A P arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekanne summas 450 eurot; - 26.08.2018 ja 02.09.2018 on tehtud O L arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaks ülekannet kogusummas 655 eurot; - 01.09.2018 on makstud kreeditkaardi nr XXX vahendusel 3,07 eurot elektroonilisse maksesüsteemi Skrill; - 01.09.2018 on tehtud M T arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekanne summas 500 eurot; - ajavahemikul 06.09.2018 - 25.09.2018 on tehtud A Bi arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaksteist ülekannet kogusummas 1866 eurot; - 10.09.2018 on tehtud XXX AS (endine XXX AS) arvelduskontole nr XXX (SEB Pank AS) kaks ülekannet kogusummas 99,20 eurot; - 19.09.2018 on tehtud XXX OÜ arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekanne summas 70 eurot; - 19.09.2018 ja 26.09.2018 on tehtud R O arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaks ülekannet kogusummas 420 eurot; - 24.09.2018 on tehtud XXX arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) ülekanne summas 55 eurot. Roman Otsniku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 247-251) kohaselt tunnistab ta enda süüd. Isa teadmata ja loata võttis ta isa nimele väikelaene. Omades enda käes isa ID-kaarti ja teades selle PIN koodi sai ta juurdepääsu isa pangakontodele ja kasutas pangakontodel olevat raha enda isiklike kulutuste katteks. Kuna tal ei olnud isa pangakaarti sularaha väljavõtmiseks, siis ta kandis isa kontole laekunud raha enda tuttavate arvelduskontodele ja palus neil sularaha talle üle anda. Ta ei seletanud tuttavatele raha päritolu ja tuttavad ei küsinud ka seda. Tuttavad pärast raha nende kontole laekumist võtsid raha pangaautomaadist välja ja andsid talle. Mingit tasu

tuttavad selle eest ei saanud. Tegi isa kontolt ka mitu laenulepingujärgset makset ja seda selleks, et laenulimiiti suurendada. Samuti leidis ta ise krediitkaardi ja tegi sellest pildi ning seejärel kasutas seda paar korda pokkeri mängu maksmiseks. Need ülekanded, mida tegi maksesüsteemide Western Union ja Skrill kaudu oli tema enda vajadusteks. Krediidikontol oli krediidilimiit, mille ta ära kulutas. Kõik saadud raha kasutas oma tarbeks. Ta ei oska seletada, miks ta teostas isa pangakontode vahel ülekandeid, mitte ei kasutanud ühte kontot. Võib olla tegi seda seoses päevalimiidi suurusega, selleks, et saada võimalus rohkem raha kasutada. Kahetseb väga. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav teades enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning tema isikutunnistuse ja internetipanga autentimisvahendeid, kasutades R O ID-kaarti, mida ta võttis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal salaja R O rahakotist, saades seeläbi juurdepääsu R O nimele Swedbank AS-is avatud krediidikontole nr XXX ja arvelduskontole nr XXX, tellis nimetatud pangakontodele väikelaene ja teostas nende pangakontode vahel alusetuid ülekandeid ning kasutas R O teadmata ja nõusolekuta antud pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi enda isiklike kulutuste katteks ja enda laenulepingute maksete tagastamiseks kogusummas 4440,27 eurot, kulutades krediidilimiidi summas 850,19 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistusele ja kõikidele autentimisvahenditele, kasutas R Otsniku teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud isikutunnistust, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, sisenes ilma viimase teadmata ja nõusolekuta R O internetipanka ja teostas nende pangakontode vahel alusetuid ülekandeid ning kasutas pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi enda isiklike kulutuste katteks ja enda laenulepingute maksete tagastamiseks. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu ja tekitades kannatanule varalist kahju summas 4440,27 eurot. Kohus leiab selles episoodis samuti nagu ka 07.09.2018-25.09.2018 XXX. episoodis, et vaatamata sellele, et osa ülekandeid olid varalise väärtusega alla 200 euro, on tegemist ühtse tahtlusega toime pandud jätkuva teoga ning jääb samade põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Ajavahemikul 15.09.2018 - 01.10.2018 ülekanded kolmandate isikute kontodele R O arvelduskontolt nr XXX Kohus leiab, et ajavahemikul 15.09.2018 - 01.10.2018 pärast R O arvelduskontole laenuasutustelt 2700 euro ja R O krediidikontolt 420 euro, s.o kokku 3120 euro laekumist, sooritas Roman Otsnik R O teadmata ja nõusolekuta, arvelduskontolt nr XXX alusetuid väljamakseid isiklikuks tarbeks kogusummas 4715 eurot, kulutades siinjuures R O arvelduskontol olevat isiklikku raha summas 1595 eurot, on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu ülekuulamise protokolli (I kd tl 1-2; 8-12; 13-16) kohaselt on talle võõrad isikud nimedega O L ja A B, kelledele tema arvelduskontolt ülekandeid tehtud on. 24.08.2018 tegi Roman tema arvelt ülekande A P nimelisele isikule. Mitmeid kordi on tehtud ülekandeid O L ja A Bi nimelisele isikule. Nimetatud isikud on tema jaoks võõrad. Samuti ei lubanud ta Romanil enda kontolt 21.09.2018 maksta riigilõivu 45 eurot enda ID kaardi eest tasumiseks. Augustis 2018 sai ta krediitkaardi, aga see saadeti talle alles augusti keskel ja ta ei jõudnud seda kasutada. Kaardi pani ta endale rahakotti. Kui selle krediitkaardiga oli tehtud mingeid makseid, siis tema neid teinud ei ole. Kuna ta elas Romaniga kahekesi, siis ainult Romanil oli võimalus krediitkaardiga makseid teha. Roman võis seda vaadata või isegi fotografeerida ja ära kasutada,

kui teda ei olnud kõrval. Krediitkontoga seotud krediitkaardi limiit on 830 eurot ja kõik raha oli sealt ära kulutatud. Ta tagastas ise selle summa pangale. Roman tegutses ilma tema loata ja mistahes õigusliku aluseta. Swedbank AS poolt väljastatud konto väljavõttest (I kd tl 4 ja pöördel) nähtub, et R O arvelduskontolt nr XXX on tehtud väljamakseid järgmiselt: - ajavahemikul 15.09.2018 - 24.09.2018 on tehtud R O krediidikontole nr XXX (Swedbank AS) seitse ülekannet kogusummas 1100 eurot; - 19.09.2018 ja 21.09.2018 on tehtud O L arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaks ülekannet kogusummas 600 eurot; - 20.09.2018 ja 21.09.2018 on tehtud kaks ülekannet XXX OÜ arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kogusummas 50 eurot; - ajavahemikul 20.09.2018 - 01.10.2018 on tehtud A Bi arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) kaksteist ülekannet kogusummas 2920 eurot; - 21.09.2019 on maksnud riigilõivu summas 45 eurot enda ID-kaardi taotlemiseks Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS). Roman Otsniku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 247-251) kohaselt tunnistab ta enda süüd. Isa teadmata ja loata võttis ta isa nimele väikelaene. Omades enda käes isa ID-kaarti ja teades selle PIN koodi sai ta juurdepääsu isa pangakontodele ja kasutas pangakontodel olevat raha enda isiklike kulutuste katteks. Kuna tal ei olnud isa pangakaarti sularaha väljavõtmiseks, siis ta kandis isa kontole laekunud raha enda tuttavate arvelduskontodele ja palus neil sularaha talle üle anda. Ta ei seletanud tuttavatele raha päritolu ja tuttavad ei küsinud ka seda. Tuttavad pärast raha nende kontole laekumist võtsid raha pangaautomaadist välja ja andsid talle. Mingit tasu tuttavad selle eest ei saanud. Tegi isa kontolt ka mitu laenulepingujärgset makset ja seda selleks, et laenulimiiti suurendada. Samuti leidis ta ise krediitkaardi ja tegi sellest pildi ning seejärel kasutas seda paar korda pokkeri mängu maksmiseks. Krediidikontol oli krediidilimiit, mille ta ära kulutas. Kõik saadud raha kasutas oma tarbeks. Ta ei oska seletada, miks ta teostas isa pangakontode vahel ülekandeid, mitte ei kasutanud ühte kontot. Võib olla tegi seda seoses päevalimiidi suurusega, selleks, et saada võimalus rohkem raha kasutada. Kahetseb väga. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav teades enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning tema isikutunnistuse ja internetipanga autentimisvahendeid, kasutades R O ID-kaarti, mida ta võttis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal salaja R O rahakotist, saades seeläbi juurdepääsu R O nimele Swedbank AS-is avatud arvelduskontole nr XXX, teostas nende pangakontode vahel alusetuid ülekandeid ning kasutas R O teadmata ja nõusolekuta antud pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi enda isiklike kulutuste katteks kogusummas 4715 eurot, kulutades R O arvelduskontol olevat isiklikku raha summas 1595 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistusele ja kõikidele autentimisvahenditele, kasutas R O teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud isikutunnistust, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, sisenes ilma viimase teadmata ja nõusolekuta R O internetipanka ja teostas nende pangakontode vahel alusetuid ülekandeid ning kasutas pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi enda isiklike kulutuste katteks. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu ja tekitades kannatanule varalist kahju summas 4715 eurot. Kohus leiab selles episoodis samuti nagu ka 07.09.2018-25.09.2018 XXX. episoodis, kui ka R O kontodelt raha ülekandmiste episoodis ajavahemikul 17.08.2018 kuni 26.09.2018, et vaatamata sellele, et osa ülekandeid olid varalise väärtusega alla 200 euro, on tegemist ühtse tahtlusega toime pandud jätkuva teoga ning jääb samade põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o süütegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kuna Roman Otsnik on Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega nr 1-16-6574 süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o kelmuse ja arvutikelmuse toimepanemises ja menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemise ajal oli see karistus kehtiv ning on KarRegS § 24 lg 1 p 6 kohaselt kehtiv ka kohtuotsuse koostamise ajal, siis on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Roman Otsniku käitumises ei tuvastanud. Seega Roman Otsnik, teisele isikule varalise kahju tekitamisega arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Roman Otsnikule on esitatud süüdistus ka episoodis 25.09.2018 XXX Kohus leiab, et Roman Otsniku poolt 25.09.2018 XXX OÜ-ga laenulepingu sõlmimine summas 100 euro saamiseks ja laekunud raha kandmine internetipanga vahendusel edasi kolmandate isikute arvelduskontodele oma vajadusteks ilma kannatanu R O teadmata ja nõusolekuta on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu R O ütlustest (I kd tl 1-3) tulenevalt tema ise ei ole ajavahemikul 14.09.2018 kuni 02.10.2018 ühtegi ülekannet pangas füüsiliselt ega ka internetipangas teinud. Ülekanded on teinud ilmselt tema poeg Roman Otsnik. Isikud O L ja A B on temale võõrad. Samuti ei tea ta, kellele kuulub e-maili aadress xxx Tema kasutab e-posti xxx. Kelle telefoninumber on XXX ta samuti ei tea. xxx OÜ 06.02.2019 vastuskirjast (I kd tl 171-195) nähtub, et R O on taotlenud laenu internetikeskkonnas xxx ühel korral. R O nimeline isik on registreerinud ennast kasutajaks internetikeskkonnas 25.09.2018 kell 19:31:40, registreerimise IP aadress XXX. Registreerimisel on R O nimeline isik esitanud järgmised andmed: telefoninumber: +372 XXX; pangakonto number XXX; e-post: XXX Laenutaotlus rahuldati ning taotletud summa 100 eurot kanti taotleja kontole 26.09.2018. Enne laenusumma ülekandmist pidi R O nimeline isik oma isikusamasust tuvastama. R O isikusamasus oli tuvastatud digitaalselt, isik saatis isikut tõendava dokumendi pildid (I kd tl 194-195) ning konto väljavõtte (I kd tl 185-193 ja pöördel). Seisuga 06.02.2019 on laen tasumata. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (I kd tl 218) kohaselt on IP aadressi XXX kasutanud sidevahend, milles on olnud abonentnumber xxx, milline oli alates 21.02.2018 kuni 12.11.2018 Roman Otsniku kasutuses. Roman Otsniku kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 247-251) kohaselt tunnistab ta enda süüd. Isa teadmata ja loata võttis ta isa nimele väikelaene. Omades enda käes isa ID-kaarti ja teades selle PIN koodi sai ta juurdepääsu isa pangakontodele ja kasutas pangakontodel olevat raha enda isiklike kulutuste katteks. Kuna tal ei olnud isa pangakaarti sularaha väljavõtmiseks, siis ta kandis isa kontole laekunud raha enda tuttavate arvelduskontodele ja palus neil sularaha talle üle anda. Ta ei seletanud tuttavatele raha päritolu ja tuttavad ei küsinud ka seda. Tuttavad pärast raha nende kontole laekumist võtsid raha pangaautomaadist välja ja andsid talle. Mingit tasu tuttavad selle eest ei saanud.

Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav esitas 25.09.2018 internetileheküljel XXX laenutaotluse R O nimel summale 100 eurot, mille alusel sõlmis XXX OÜ-ga laenulepingu nr XXX. Selle tagajärjel laekus 26.09.2018 R O arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) XXX OÜ-lt 100 eurot. Seejärel, omades juurdepääsu R O ID-kaardile ning selle- ja internetipanga autentimisvahenditele, kandis Roman Otsnik laekunud raha internetipanga vahendusel edasi kolmanda isiku arvelduskontole oma vajadusteks, jättes lepingusumma XXX OÜ-le tasumata, millega tekitas BB Finance OÜ-le varalist kahju 100 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse enda isa R O isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistusele ja kõikidele autentimisvahenditele, kasutas R O teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud isikutunnistust, selle PIN-koode ja internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, sisenes ilma viimase teadmata ja nõusolekuta internetipanga kaudu R O nimel kiirlaenu andva ettevõtte internetikeskkonda ning ebaseaduslikult R O isikuandmeid sisestades taotles R O nimel laenu saamist ning vormistas laenulepingu oma vajadusteks, omamata kavatsust lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita. Sellisel viisil sekkus ta ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu ja tekitades kannatanule varalist kahju summas 100 eurot. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli tahtlikult toime pandud süüteoga. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava süüdimõistmiseks selles episoodis kirjeldatud teo toimepanemises süüteo toimepanemise tõendatusest ei piisa. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ja esitatud tsiviilhagist on üheselt tuvastatav, et süüteoga tekitati XXX OÜle varalist kahju 100 eurot. Süüdistuse kohaselt on tegemist KarS § 213 ettenähtud süüteoga, s.o arvutikelmusega. Vastavalt KarS § 218 lg 1 sätetele karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Seega on KarS § 218 lõikes 1 antud loetelu süütegudest, milliste puhul ei ole asja või varalise õiguse rahaline väärtus oluline ja sellised süüteod loetakse kuritegudeks. KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse sama paragrahvi lõike 1 kohaselt väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS § 203 ja § 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Süüdistatavale KarS § 213 järgi inkrimineeritud süüteokoosseisu KarS § 218 lg 1 loetelus ei leidu ning tegemist ei ole ka lõikes 4 viidatud KarS § 203 või § 204 sätestatud süütegudega. Seega KarS § 213 lg 1 tunnustega süüteo kuriteona kvalifitseerimiseks peab süüdlane tekitama varalise kahju vähemalt 20 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o KarS § 44 lg 2 sätetest tulenevalt vähemalt 200 euro ulatuses. Süüdistatav põhjustas XXX OÜle varalise kahju aga vaid 100 euro ulatuses. Kuigi süüdistatav pani süütegusid toime süsteemselt ja kohus on pidanud tegusid jätkuva teo osategudeks, on KarS § 218 lg 1 loetelu kohaselt kuriteona sõltumata asja või varalise õiguse väärtusest karistatav vaid süstemaatiline vargus KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Seega on 25.09.2018 episoodis, millega tekitati varalist kahju XXX OÜle 100 euro ulatuses, tegemist mitte kuriteoga KarS § 213 lg 2 p 1 tähenduses, vaid väärteoga KarS § 218 lg 1 mõistes. Kuivõrd kohus ei saa kriminaalmenetluses väärteo tunnustele vastava teo eest süüdlast karistada ja süüdistatava teos puuduvad kuriteo tunnused, s.t kriminaalmenetluse alus KrMS § 194 lg 2 tähenduses, on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga KarS § 199 lg 1 p 1 mõttes. Vastavalt KrMS § 274 lg 1 sätetele, kui KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Seega

tuleb kriminaalmenetlus Roman Otsnikule inkrimineeritud 25.09.2018 episoodis, millega tekitati varaline kahju XXX OÜle, lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 alusel.

arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Lisaks sellele on süüdistatavat karistatud nii enne kui ka pärast käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks olevate süütegude toimepanemist samuti varavastaste süütegude toimepanemise eest. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdlasel piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et nendele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Eeltoodule tuginedes saab asuda seisukohale, et süüdistatavale rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Roman Otsniku süü suurust KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Roman Otsnik pani kuritegusid toime lisaks krediidiasutustele ka enda perekonnaliikme vastu ning millega tekitas ka kannatanutele varalist kahju, s.h kuritegude kogumis ka olulist varalist kahju KarS § 121 p 1 mõttes ning viis kannatanut on esitanud varalise kahju hüvitamiseks ka tsiviilhagid, milledest ühe jätab kohus läbi vaatamata. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Roman Otsnik pani kuriteod toime eesmärgipäraselt ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Roman Otsniku süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süsteemsust ning asjaolu, et süüdistatavat on varavastaste kuritegude eest karistatud, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Samas mõjutab kohtu arvates karistust asjaolu, et süütegude toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, mis vähendab avalikku menetlushuvi ning peaks mõjutama ka karistuse määra. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust, avaldatud kahetsust ja süütegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, peab kohus võimalikuks, arvestades ka ettenähtud sanktsiooni suhteliselt kõrget alammäära, mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras, kuid arvestades tekitatud varalisi kahjusid ei pea kohus võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammääras. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteod toime enne Harju Maakohtu 13.11.2018 nr 1-18-9163 otsuse kuulutamist. Eelmärgitud kohtuotsusega karistati teda 3 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi 1 aastase katseajaga, s.o 13.11.2018 kuni 12.11.2019, kohaldamata. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod pani süüdistatav toime ajavahemikul 09.07.2018 kuni 01.10.2018. Seejuures on süüdistatavat karistatud ka Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 ettenähtud kuritegude toimepanemises vangistusega 1 aasta, milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel süüdistatava suhtes 2 aastase katseajaga kohaldamata. Katseaeg oli kohtuotsuse kohaselt 01.09.2016 kuni 31.08.2018, s.t osa kuritegusid on toime pandud Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega määratud katseajal. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajavahemikku, tehiolusid ja eesmärki, tuleb karistuse kohaldamiseks tuvastada kas tegemist on jätkuva süüteoga või

korduvate süütegudega. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle objektiivsele avaldumisele. Jätkuv tegu on ühtsest tahtlusest kantud ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Isiku sarnane käitumismuster, sama õigushüve ründamine ja sama süüteokoosseisu realiseerimine võivad esineda ka korduvuse puhul, mistõttu ei ole need piisavad korduvuse eristamiseks jätkuvusest. Süstemaatiline käitumine, mille eesmärk oli saada varjatult ning teiste isikute kaudu kasu, ei kinnita samuti tegude jätkuvust, kuivõrd ka kuritegude korduva toimepanemise eesmärk võib olla varalise kasu saamine (1-18-7408/62). Samas kohtupraktika kohaselt jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo suhtes iseseisvana ja need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta omavahel kogumit. Küll aga on oluline, et kõik sellised teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised (1-17-11432/93). Kohus leiab, et antud juhul nähtub süüdistatavale esitatud süüdistusest, et süüdistatav pani süütegusid toime ajavahemikul 09.07.2018 kuni 01.10.2018, kasutades enda isa isiklikke- ja pangaandmeid ning autentimisvahendeid. Seejuures sisenes neid andmeid kasutades internetipanga kaudu erinevate kiirlaenu andvate ettevõtete internetikeskkonda ning vormistas laenulepinguid nii rahaliste vahendite saamiseks kui ka erinevate kaupade ostude eest finantseerimiseks, saades sel viisil rahalisi vahendeid ja kaupu oma vajaduste rahuldamiseks. Saadud rahalised vahendid aga kandis kolmandate isikute kontodele, et raha sularahas kolmandate isikute kaudu välja võtta. Kohus asub seisukohale, et selline süsteemne käitumine oli kantud varalise kasu saamise eesmärgist, mis oli toime pandud ühtsest tahtlusest, need osateod olid ajaliselt lähedased ja ründasid sarnastel asjaoludel sama õigushüve. Seejuures ei pannud süüdistatav tegusid toime teatud ajavahemiku järel, vaid sõlmis lepinguid erinevate krediidiasutustega samaaegselt, sõlmides üha uusi lepinguid, jätkates samaaegselt eelnevalt temaga lepingud sõlminud krediidiasutustele täiendavate laenutaotluste esitamist. Seega hõlmas süüdistatava tahtlus juba enne eelmise teo lõpuleviimist juba ka järgmise teo toimepanemise tahtlust ja seda olukorras, kus eelmise teo lõpuleviimisel jätkas süüdistatav ka eelmise kannatanu suhtes samalaadse süüteo toimepanemist, pannes nende tegude vahelisel ajal toime samalaadsed süüteod ka teiste kannatanute suhtes. Sellisest käitumisest saab järeldada, et iga uue lepingu sõlmimise puhul ei olnud tegemist uue tahtlusega, vaid süüdistatavale inkrimineeritud süüteod, sõltumata sellest, et tegemist on erinevate krediidiasutustega, on kantud ühtsest tahtlusest, kuivõrd kõik lepingud sõlmiti valeidentiteeti kasutades ja eesmärgiga saada võimalikult palju varalist kasu võimalikult paljudelt kannatanutelt ning selline käitumine on hinnatav ühtse käitumisena, e. jätkuva süüteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud ajavahemikul 09.07.2018 kuni 10.10.2018, s.t osa tegudest on toime pandud Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega nr 1-16-6574 määratud katseajal, milline lõppes 31.08.2018. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt saab liitkaristuse KarS § 65 lõike 1 kui lõike 2 alusel mõista üksnes olukorras, kus enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust on toime pandud erinevad karistatavad teod. See ei hõlma juhtusid, kus tegemist on ühe jätkuva kuriteoga, mis ulatub ajaliselt nii enne kui ka pärast seda kohtuotsust. Jätkuv kuritegu on õigusliku teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt üks tegu, mille eest saab mõista vaid ühe karistuse. Ehkki jätkuva kuriteo moodustavad sellised teod, mis on eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, ei tohi neid tegusid siiski lahutada ja mõista igaühe eest eraldi karistust. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui jätkuva kuriteo toimepanemise ajal tunnistatakse isik süüdi mõnes teises kuriteos. Selliselgi juhul ei saa jätkuvat kuritegu jagada erinevateks karistatavateks tegudeks ja mõista süüdistatavale eraldi karistusi. Vastasel korral oleks põhjust rääkida õigusliku teoühtsuse põhimõtte rikkumisest ja see viiks olemusliku vastuoluni jätkuva kuriteo kui õiguslikus mõttes ühe teo eest karistamisel. Eelnevast järeldub seegi, et jätkuva kuriteo korral ei tohi mõista liitkaristust nii KarS § 65 esimese kui ka teise lõike alusel. Jätkuv kuritegu ei saa õiguslikult

ühe teona olla käsitatav eraldivõetult nii teona, mis pandi toime enne süüdimõistvat kohtuotsust, kui ka teona, mis pandi toime pärast seda otsust KarS § 65 lõigete 1 ja 2 mõttes. Mõistagi ei tähenda see seda, nagu ei saaks jätkuva kuriteo puhul järgneda liitkaristuse mõistmist kummagi sätte kohaselt. Jätkuv kuritegu tuleb kvalifitseerida viimase osateo toimepanemisel kehtinud karistusseaduse järgi. Sellest tulenevalt peab viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi mõistma süüdistatavale reeglina ka karistuse. Kui jätkuv kuritegu pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, saab järelikult rääkida teost pärast selle kohtuotsuse kuulutamist KarS § 65 lg 2 mõttes (1-17-11432/93). Eeltoodust tulenevalt peab kohus esmalt lähtuma KarS § 65 lg 1 sätestatust, kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud enne Harju Maakohtu 13.11.2018 otsuse nr 118-9163 kuulutamist. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise otsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega karistati süüdistatavat vangistusega 3 kuud ja 7 päeva, mis on täielikult ära kandmata, kuivõrd karistus jäeti süüdistatava suhtes KarS § 74 lg 1, 3 alusel kohaldamata. Arvestades seda, et eelmise otsuse järgi mõistetud karistus oli lühiajaline, leiab kohus, et eelmises kriminaalasjas tuvastatud süüdistatava süü ei olnud suur ning kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 64 lg 1 sätestatud kergemat karistuste liitmise viisi ja loeb eelmise otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks käesoleva otsusega mõistetava karistusega. Lisaks sellele asub kohus seisukohale, et kuivõrd osa süüdistatavale süüks arvatud jätkuva kuriteo osategudest on toime pandud Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega määratud katseajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetav ja KarS § 65 lg 1 alusel moodustatav liitkaristus liita Harju Maakohtu 01.09.2016 otsusega nr 1-16-6574 mõistetud ja ära kandmata karistusele KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel. KarS § 73 lg 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seejuures sätestab KarS § 73 lg 4 ka seda, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdistatava elektroonilisele valvele KarS § 75 lõike 2 p 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistataval kaks kehtivat karistust. Seejuures on ta käesolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud süüteod toime pannud üle-eelmise otsusega määratud katseajal ning pärast katseaja lõppu pani ta toime uue varavastase kuriteo, millise eest karistati teda Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega. Karistusandmetest nähtuvalt vabastati ta esimese otsusega mõistetud karistuse kandmiselt KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ning teise otsusega mõistetud karistuse kandmiselt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel. Seega jätkas süüdistatav varavastaste süütegude toimepanemist nii esimese otsusega määratud katseajal, kui ka katseaja lõppedes, s.t süüdistatav ei teinud esimese otsusega määratud katseaja tingimustest vajalikke järeldusi. Seejuures oli ainsaks tingimuseks karistuse täitmisele pööramise vältimisel uute tahtlike süütegude toimepanemisest hoidumine. Süüdistatav seda teha ei suutnud, vaid jätkas omaseks

saanud õigusvastast käitumist. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 lg-s 4 sätestatud võimalust jätta süüdistatavale mõistetav karistus KarS § 74 alusel ühes elektroonilisele valvele allutamisega kohaldamata ning leiab, et mõistetav karistus tuleb pöörata täitmisele. Samas taotlesid nii prokurör kui kaitsja täitmisele pööratava karistuse asendamist üldkasuliku tööga, millega nõustus ka süüdistatav. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava suhtes on kõik süüdistatavat säästvad meetmed ära proovitud ja süüdistatav ei ole vahepeal uusi kuritegusid toime pannud, ning eelmise katseaja ühes käitumiskontrolliga läbis ta edukalt, siis võib süüdistatava peal ära proovida veel viimase mõjutusvahendi, mis ei eelda karistuse ära kandmist ja kohus peab võimalikuks asendada täitmisele pööratav liitkaristus üldkasuliku tööga lootuses, et nii üldkasuliku töö tegemise kohustus kui ka sellega kaasnevad käitumiskontrolli nõuded suunavad süüdistatava lõpuks õiguskuulekusele.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.