Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. mai 2021.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-21-2204 (17940000038)
Kohtunik
Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Anneli Kaljula
Prokurör
Ringkonnaprokurör Indrek Kalda
Kriminaalasi
A. S. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi
Süüdistatav
Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: karistamata
xxx, xxx, xxx XXX Eesti Vabariigi kodanik x eesti x karistusregistri andmetel
Kaitsja
Vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi
Mõista õigeks A. S. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta EVK kaudu esitatud tsiviilhagi A. S-i vastu läbi vaatamata. Kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat X OÜ konto väljavõttega. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu summas 621 eurot, riigi kanda. 1 (8)
Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud A. S-i süüdistatakse selles, et tema, töötades koos R. L-iga X OÜ-s raietöölistena, langetasid augustis ja septembris 2016 täpselt tuvastamata kuupäevadel X maakonnas, X vallas, X külas, X maaüksusel (XXX) eraldistel nr 2, 5 ja 9 ebaseaduslikult puid. Raie tegemisel oli A. S-il ja R. L-il kasutada metsateatis nr XXX. A. S. ja R. L. olid teadlikud, et metsateatise järgi oli eraldisel nr kaks 1,7 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 60 tm, kuid kus nad teostasid 1,87 hektari ulatuses lageraie. Eraldisel viis oli 0,8 hektarisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 55 tm, kuid kus nad teostasid 0,77 hektari ulatuses lageraie. Eraldisel üheksa oli 0,8 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 43 tm, kuid kus nad teostasid 0,79 hektari ulatuses lageraie. Sellise tegevusega rikkusid A. S. ja R. L. metsaseaduse § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril 2006. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt peab eraldisel 2 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 14,8 m2/ha, eraldisel 5 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 22,6 m2/ha ja eraldisel 9 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 17,3 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 2 enne raiet 50-aastane, 20 m kõrgune, 18 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20,80 m2/ha ja peale raie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 1,7 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 5 enne raiet 55-aastane, 23 m kõrgune, 24 cm keskmise läbimõõduga männi enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 31,10 m2/ha ja peale raie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 2,3 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 9 enne raiet 50-aastane, 24 m kõrgune, 22 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 23,4 m2/ha ja peale raie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 5,1 m2/ha. Seega ei ole eraldistel 2, 5 ja 9 teostatud harvendusraiega kinni peetud rinnaspindala lubatud määrast, millega on rikutud Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril 2006. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ja 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha) märgitust. 01.01.2011.a jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" 2 (8)
kohaselt on metsa raiumisel 2,64 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 51-60 aastases kase ja männi enamusega puistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on X maaüksuse metsas eraldistel 2, 5 ja 9 kasvanud 51-60 aasta vanuses kaasikus ja männikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 2,64 hektari suuruse pindala korral kokku summas 23 887,68 eurot (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja kuuskümmend kaheksa senti). Sellise tahtliku tegevusega pani A. S. toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus A. S. end KarS § 356 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Pole tõendatud, et süüdistatav oleks ebaseadusliku raie toime pannud. Kui ka oletada, et selle raie käigus, mis süüdistatav teostas, tõesti võeti kogemata ettenähtust rohkem puid maha, siis pole asjas tõendatud, milline oli seis X maaüksusel vahetult pärast A. S. ja R. L-i teostatud raiet ja kas hiljem võis keegi samuti seal raiet teostada. Samuti ei ole võimalik süüdistatavale omistada tahtlust. Süüdistusest ei nähtu ja ei ole ka sisustatud, millele tuginedes leitakse, et süüdistatav tegutses teadlikult ja tahtlikult ning millise tahtluse vormi on süüdistaja omistanud süüdistatavale. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult A. S-i süüditunnistamist KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Kohtu seisukoht
3 (8)
rohkem puid oli maha võetud, kui lubatud. Tuleb välja, et liiga palju raiusid, aga mitte lagedaks. Ütlustes sisalduvate vastuolude kõrvaldamiseks palub prokurör kohtu loal avaldada süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka enda süü tunnistamise kohta, mille kohaselt on süüdistatav öelnud nii: „Kahtlustus arusaadav, aga ma olen selle kuriteo toime pannud osaliselt. Nimelt ei võtnud mina seal kõiki puid üksinda maha, vaid R. L. tegi ise ka seal töid.“. Vastava ütluse osas selgitab süüdistatav, et oli segaduses, ei saanud aru, milles süüdistus täpselt seisnes. Õige on, et R. L-iga tegi seal raietöid, kedagi teist ei mäleta, et oleks olnud raiumas. Puid langetati mootorsaega. R. R. kohapeal metsas käimist A. S. ei mäleta. Süüdistatav on sellel alal töötanud üle 20 aasta ja tal ei ole kunagi varasemalt probleeme olnud sellega, et raie oleks läinud vastuollu seadusega. Temalt väljanõutav kahju tundub ka väga suur.
4 (8)
Puude väljaveoga pinnasekahjustusi ei tekitatud. Muud väljatoodud andmed näitavad aga, et raiet on teostatud sama käekirja alusel ja seda nii puude langetamisel kui ka raiejäätmete koondamisel. See viitab sellele, et raie on teostatud üheaegselt ja samal viisil, mootorsaega ja samade isikute poolt. Seega puudub kohtul alus kahelda, et raie oleks pandud toime hiljem kui süüdistuses toodud ajal ning seda mitte A. S. ja R. L. poolt. Vastavas asjaolus kahtluse tekitamiseks oleks pidanud süüdistatav esitama muud ja veenvamad argumendid kui pelk sündmuskoha vaatluse ajaline faktor, mis annaks põhjendatud aluse kahelda selles, et lisaks temale ja R. L-ile on raiet teostanud eraldisel veel keegi tuvastamata isik (nt viitama sündmuskoha vaatluse juures olevatel fotodel asjaoludele, mis näitavad lisaks raie teostamisele ka veel kellegi teise poolt vms). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et keskkonnakahju ebaseadusliku metsaraiega tekitati X maaüksuse eraldistel 2, 5 ja 9 just R. L. ja A. S-i poolt süüdistuses näidatud ajal.
juriidilise isiku huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10.02.2006.a otsuses nr 3-1-1-145-05 leidnud, et kohtupraktikas aktsepteeritakse ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-14-06 on tegevusetusdelikti puhul vajalik välja selgitada, milline tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul ja mille ta tegemata jättis. R. L. on ülekuulamisel kinnitanud, et A. S. tema ettevõtte töötajana teostas X kinnistul raiet. Seega on asja materjalidest nähtuvalt loa nõudeid rikkuva raie korraldanud X OÜ juhatuse liige R. L. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemine oli seotud eelkõige X OÜ majanduslike huvidega. Ettevõtte huvi on kasumlikult majandada. Üle lubatud määra metsa raiumisel on juriidiline isik süüteo läbi rikastunud ülemäärase raiumise tulemusena langetatud puude võrra. R. L. on ise selgitanud, et temale ettevõttele tasus X OÜ vastavalt tihumeetrite väljavedamise hulgale. End raiedokumentidega kurssi viies sai R. L. teada, millises ulatuses raiet võib eraldistel 2, 5 ja 9 läbi viia. Seega teadis R. L. , et raiet suuremas mahus teostades realiseeritakse süüteokoosseis ning tahtis või vähemalt möönas seda. Koosseisu tagajärg oli voluntatiivselt tema tahtest hõlmatud. Juhatuse liige, kes koordineerib tööd, peab andma tegevusjuhised oma töötajale raie teostamiseks. Juhatuse liige pidi ja oli kohustatud ka selgitama, millisel eraldisel kui suures ulatuses raiet läbi viia võib. Vastav kohustus viidi AS-le X OÜ juhatuse liikme R. L-i poolt läbi raiedokumentidele mittevastavalt. Kuna raiet teostati R. L-i korraldusel, sai R. L. eraldistel lubatud mahtu ületavat raiet teostades ette näha, et kokku moodustub suurema pindalaga lagedaks raiutud ala kui on raiedokumentides ette nähtud. Kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-211335 on R. L. X kinnistul toime pandud ebaseadusliku raie süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi ka süüdi tunnistatud (vt otsus kd II tl 83-84).
R. L-il lasus kohustus eriliselt eraldiste piire jälgida ning vastavalt ka A. S. juhendada, mida R. L. järelikult aga ei teinud. Et teostati ka harvendusraiet on A. S. istungil kinnitanud ning seda tõendab ka eraldis nr 8, samuti süüdistuses näidatud eraldistel osaliselt harvendustaie teostamine. Sellestki aga, kui tööde teostamise järgselt tundus A. S-ile kinnistu üldpilt lagedam, ei saa kohtu hinnangul välja lugeda, et A. S, kes teostas töid R. L-i juhtimise all, oleks olnud puid langetades tahtlus KarS § 16 mõttes teostada süüdistuses toodud eraldistelgi lageraiet. So kohus peab siin silmas A. S-i eeluurimisel öeldud ja prokuröri poolt avaldatud lauset: „X kinnistul jäi küll üldine vaade liiga lageraie moodi“. Kohtule arusaadavalt on tegemist ülekuulamisel süüdistatava poolt tagantjärele nenditud arusaamaga. A. S. on ka öelnud, et kinnistut ei võetud lagedaks, aga kuna kahtlustus esitati, siis talle tutvustati raie tagajärgi ja sellest omakorda järeldas, et raiusid rohkem kui lubatud. Ka oma süü tuvastamise osas on A. S. kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütluste osas selgitanud, et võttis omaks, et tema raius puid konkreetsel kinnistul. Seega mitte aga, et oleks tahtlikult raiemahtu ületanud. Nimetatud selgitused on kohtu jaoks usutavad. See tähendab, et praeguseks on A. S. teadlik, et raiusid X kinnistul rohkem kui lubatud. Küll ei ole kogutud tõendite, sh A. S-i enda ütluste põhjal, tuvastatav, et A. S. oleks raiemahtude ületamise soov olnud juba tööde teostamise ajal. Toimepanijal koosseisu objektiivsete asjaolude realiseerimise järgselt kujunenud teadmisi ei saa aga võtta arvesse tahtluse tuvastamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-8-11 p 15).
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.