Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (4)

Roman Kukuškin on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.09.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1364 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 4 kuud vangistust; KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis Roman Kukuškinile karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Roman Kukuškini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 03.10.- 04.10.2018, s.o 2 päeva, 02.11.2018- 07.01.2019, s.o 67 päeva ja 29.01.-04.02.2019, s.o 7 päeva. Roman Kukuškini poolt ärakandmisele kuuluv karistus oli 3 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Roman Kukuškini karistuse kandmise alguseks 24.02.2019. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.04.2022. Tartu vangla edastas kohtule materjalid Roman Kukuškini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et Roman Kukuškini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Isiku puhul on oht uute kuritegude toimepanemisele jätkuvalt kõrge. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid, eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemises. Roman Kukuškin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu selgitas, millega ta on vanglas tegelenud ja millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused. Varasemate karistuste ajal ei ole ta programme läbinud, kuna karistused on olnud nii lühikesed, et individuaalset täitmiskava ei koostatud. Vabanemisel on valmis ta kõiki kohustusi täitma. Kaitsja pidas oluliseks, et Roman Kukuškin on vanglas läbinud pakutud programmid, ta töötab ja tal puuduvad rikkumised. Kõik taandub praegusel hetkel selle peale, milline on olnud tema minevik. Kaitsja arvates inimese mõtted muutuvad vanusega. Süüdimõistetu on kindlasti tunnetanud seda, et aeg on oma elu muuta. Selleks, et saada eemale vanast tutvusringkonnast, kolib Roman Kukuškin Tartust ära. Kaitsja palus Roman Kukuškin vabastada enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Kukuškin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2 (4)

Karistuse kandmise ajal on Roman Kukuškin töötanud, läbinud aktiivselt sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ ning vabanemiseelse nõustamise. Programmide läbiviijate tagasiside kohaselt on süüdimõistetu käesoleva vangistuse ajal hakanud kriitiliselt suhtuma oma senisesse elustiili. Süüdimõistetu käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. Roman Kukuškin on otsustanud vahetada elukohta ja kolida pärast vabanemist Viljandisse elukaaslase juurde. Nii on tal suurem võimalus hoida eemale negatiivset mõju avaldavatest ja kriminaalse taustaga isikutest. Kinnipeetav on varasemate vangistuste ajal omandanud lukksepa, maalri, krohvija, plaatija ning tisleri kutseoskused. Tema töökogemus on vähene ja katkendlik, kuid isik on valmis tööd tegema. Toimetulekut vabaduses mõjutavad kindlasti suures summas tasumata rahalised nõuded ning garanteeritud töökoha puudumine. Negatiivse külje pealt saab välja tuua Roman Kukuškini isiku. Süüdimõistetul on pikka aega probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. On tarvitanud peamiselt alkoholi, kuid ka narkootikume. Kuritegusid on ta pannud toime alkoholijoobes ise seda hiljem mäletamata. Vangla iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava suhtumine alkoholiprobleemi on ajas muutuv, vahel ta tunnistab probleemi, vahel mitte. Tal puudub tahtejõud astuda vajalike samme alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Roman Kukuškini varasemast elukäigust ei ole ka midagi positiivset välja tuua. Politsei huviorbiidis on ta juba alates 13. eluaastast. Teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude eest, mis näitab, et õigusvastane käitumine ei ole tema puhul juhuslik. Süüdimõistetu suhtumine õiguskorda on hoolimatu, mida ei ole muutnud senini mõistetud karistused, sh reaalsete vangistuste kandmised. Käesolevalt kannab süüdimõistetu juba kümnendat vanglakaristust. Karistus on mõistetud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, süstemaatiliste varguste ja ähvardamise eest. Kohus on Roman Kukuškinit varem karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastanud, samuti on talle kohaldatud pärast karistuse ärakandmist käitumiskontrolli. Süüdimõistetu ei ole kohtu määratud nõuete täitmisega toime tulnud. Seega on ilmne, et kahtlustatava suhtumine varasematesse karistustesse ja ka temale antud võimalustesse kanda oma karistust vabaduses, on olnud äärmiselt ükskõikne ning ükski karistusviis ei ole suutnud teda vajalikul määral edasisele õiguskuulekusele suunata. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Roman Kukuškini vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Süüdimõistetu isikust, varasemast elukäigust ja kuritegude toimepanemise asjaoludest tulenevad võimalikud riskid kaaluvad üles üksikud positiivsed asjaolud, mida saab tema kohta välja tuua. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt, kuid Roman Kukuškini puhul esineb jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kohtu arvates ei ole käesolev vangistus kinnipeetavat oluliselt rohkem mõjutanud kui varasemad. Vaatamata sellele, et Roman Kukuškin on läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi, mida ta varasemate vangistuste ajal ei ole väidetavalt teinud, ei ole kohus veendunud, et Roman Kukuškin enam süütegusid toime ei pane. Menetluskulud Roman Kukuškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 01.04.2021. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Aivar Kello. Kaitsja esitas 01.04.2021. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

3 (4)

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 64,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 64,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Roman Kukuškinilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.