lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-1364/106

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-1364/106
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
02.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-1364/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.09.20191-19-1364/130Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.04.20211-19-1364/134Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.05.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
1-25-3112/84Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.03.20261-25-3112/71Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-1364

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Roman Kukuškin süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 120 lg 1 ja § 4231 järgi; Vello Naaber ja Janek Gingel-Käär süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi; A.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. septembri 2019 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Janek Gingel-Kääri (Gingel-Käär; isikukood 37512302232) kaitsja vandeadvokaadi abi Kaisa Lumiste, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 11.09.2019 kohtuotsusega karistati teiste hulgas Janek Gingel-Kääri KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti J. Gingel-Käärile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.11.2018. Sama kohtuotsusega mõisteti J. Gingel-Käärilt välja riigituludesse sundraha 810 eurot ning muud menetluskulud 4977,82 eurot. Määrati, et sundraha ja menetluskulud tuleb J. GingelKääril tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuses on märgitud edasikaebekord järgmises sõnastuses: Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

2.Tartu Maakohtu 11.09.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Gingel-Kääri kaitsja vandeadvokaadi abi Kaisa Lumiste, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulud ja sundraha. Teha menetluskulude osas uus otsus, millega jätta osa välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jäetava osa suuruse jätab süüdistatav kohtu otsustada. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult, et väljamõistetud ekspertiisikulu on ebamõistlikult suur ning arvestades süüdistatava varalist seisundit käib menetluskulude tasumine J. Gingel-Käärile üle jõu, mistõttu osa neist tuleks jätta riigi kanda. Arvestades mõistetud karistuse pikkust ei ole süüdistataval sissetulekut, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Süüdistataval on maksmata kohustus OÜ Credimarket ees, tema suhtes on algatatud täitemenetlus ning tal puudub kinnisvara, mille arvelt tasuda menetluskulusid. Varalisest seisundist lähtuvalt on põhjendatud vabastada süüdistatav osaliselt menetluskulude tasumisest ja jätta need riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus leiab, et J. Gingel-Kääri kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Käesolevalt ei ole oluline ka see, et maakohtu otsuses on osaliselt vale edasikaebekord, seda menetluskulude osas. Kaebekord tuleb seadusest ning otsuses valesti märgitud edasikaebekord ei anna alust kaebeõiguse laiendamiseks.
4.KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
9.peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ulatus ja aeg, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) Kuna menetluskulud on kokkuleppe osa, siis ei saa neid eraldi vaidlustada määruskaebe korras, vaid kaitsja poolt esitatud dokumendi puhul, mis on küll pealkirjastatud määruskaebusena, on sisuliselt tegemist apellatsiooniga, millena seda ka kohus edasiselt käsitleb.
5.Tartu Maakohtu 11.09.2019 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus vastab 11.09.2019 kokkuleppele, mille J. Gingel-Käär koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi (Ko To 8 kd, lk 85-87). Süüdistatav on maakohtu istungil öelnud, et ta jääb kokkuleppe juurde, kokkulepe oli talle arusaadav ning arusaadav oli ka, et väljatoodud menetluskulud tuleb hüvitada. Keegi ei sundinud teda kokkulepet allkirjastama. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole J. Gingel-Kääril ega tema kaitsjal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada.
6.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole J. Gingel-Kääril ning sellest tulenevalt ka tema kaitsjal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja