lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5494/27

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5494/27
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1245
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-5494/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja29.06.20171-17-5494/21Tartu Maakohus Valga kohtumaja17.03.20211-17-5494/44Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.08.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2021, Tartu (kirjalikus menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-5494

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 17. märts 2021. a määrus Joel Kaissi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

Joel

Kaiss

(ik

39203315716),

RESOLUTSIOON

Jätta Joel Kaissi määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 29. juuni 2017. a otsusega mõisteti J. Kaiss süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust. Samuti tunnistati J. Kaiss süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti J. Kaissile karistuseks 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 6 aasta ja 8 kuuni. Mõistetud karistust suurendati omakorda Tartu Maakohtu 16. septembri 2016. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja J. Kaissile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud ja 13 päeva vangistust. J. Kaissi karistusaeg algas 15. märtsil 2017. a ja lõpeb 28. detsembril 2024. a.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
2.Tartu Vangla esitas 29. jaanuaril 2021. a maakohtule taotluse J. Kaissi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 17. märtsi 2021. a määrusega jäeti J. Kaiss vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.J. Kaissi on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta kannab juba neljandat vanglakaristust. Praegust vangistust kannab ta kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse alusel. Kuritegude raskusaste on võrreldes varasemaga suurenenud. Praeguse kuriteo toimepanemisel kasutas J. Kaiss raudkangi ja kuritegu oli ette planeerimata. Varasemad varavastased kuriteod on olnud ette planeeritud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud J. Kaissi uimastisõltuvus, puudulik probleemide lahendamise oskus, kriminaalne suhtlusringkond ja majanduslik kasu saamise eesmärk. Arvestades J. Kaissi noort iga, korduvat kriminaalkorras karistatust ja kuritegude raskusastme suurenemist, on temast lähtuv oht uuteks kuritegudeks jätkuvalt väga kõrge.
5.Tema ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud ei maanda piisavalt temast lähtuvat kuritegude jätkuva toime panemise riski. On positiivne, et J. Kaissil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja säilinud suhted perega. Samas ei ole elukoha ja perekonnaga suhete osas võrreldes varasemaga midagi muutunud, kuid need ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toimepanemist. Vabanemise korral puudub J. Kaissil kindel töökoht. Alguses sooviks ta vabaduses õppima asuda ja hiljem töökoha leidmise korral võlgu tasuma hakata. Seega puudub tal konkreetne tegevuskava, kuid majanduslikult toime tulla. Vanglas oli tal võimalik omandada keevitaja kutse, mis suurendaks vabaduses tema majandusliku toimetuleku tõenäosust. Paraku katkestas J. Kaiss kutseõppe. Tema varasem töökogemus on samuti napp. Kindla töökoha omamine motiveeriks teda seaduskuulekal rajal püsima ja sisustaks tema aega produktiivselt. Võimaldades samas tasuda ka võlgnevusi. Ilma kindla töökohata püsib selgelt eriti majandusliku kasu saamisele suunatud kuritegude toime panemise tõenäosus.
6.Kuritegude edasise toimepaneku riski suurendab J. Kaissi narkosõltuvus. Vabaduses tarvitas ta amfetamiini ja esines ka ainete segakasutust. Narkootikume tarvitas süstimise teel. Narkootikume hakkas J. Kaiss tarvitama 15-16 aastaselt. Ta on proovinud kanepit, fentanüüli, kokaiini, amfetamiini, hallutsinogeene, ecstasyt ja GHB-d. On tahtnud proovida ka heroiini, kuid ei ole seda puhtal kujul kätte saanud. Sõltuvuse tekkimist tajus enda sõnul praktiliselt kohe. Viimasest tarvitamisest on nüüdseks möödas neli aastat ja J. Kaiss usub, et suudab narkootikumidest hoiduda. Arvestades narkootikumide tarvitamise pikaaegsust, ei pruugi üksnes soovist aga piisata. Vangla iseloomustusest nähtub, et naastes samasse keskkonda, võib tema kriminaalne ja narkootikume tarvitav tutvusringkond teda taas tarvitamisele suunata. J. Kaiss ei ole praeguseks vanglas läbinud kõiki vajalikke rehabiliteerivaid tegevusi ja mõni määratud programmidest on pooleli jäänud. J. Kaiss katkestas sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ enda initsiatiivil. Tema tahtejõud muutuste nimel pingutamiseks ei ole sedavõrd tugev, et ta suudaks narkootikumideks hoiduda. J. Kaiss peaks vabanemise korral läbima mõne rehabilitatsiooniprogrammi kinnises asutuses, mis tagaks talle vabaduses toetava keskkonna ja annaks täiendavad oskused võimalike probleemkohtadega iseseisvaks toimetulekuks.
7.J. Kaissi hoiakud ja käitumine ei ole samuti seaduskuulekusele orienteeritud. Vangla iseloomustuse kohaselt on ta võimeline probleeme küll mingil määral mõistma, kuid analüüsida ta neid ei oska. J. Kaiss on enda sõnul pika vihaga ja kui keegi on teda solvanud või ähvardanud, ei oska ta sellel lihtsalt minna lasta, vaid tunneb vajadust samaga vastata. J. Kaiss ei soovinud, et viimane konflikt selliseks lõppeks, kuid mingeid süümepiinu ta ei tunne, kuna kannatanu solvas ja ähvardas teda. Ta saab aru, et oleks võinud inimese tappa, kuid valdavalt kahetseb üksnes vanglasse sattumist. J. Kaiss küll otseselt kuritegelike hoiakuid ei väljenda, kuid

süüdistab enda kuritegudes teisi. J. Kaissi sõnul on ta toime pannud üksnes ühe raske kuriteo ja näiteks röövimine ning vabaduse võtmine ei ole tegelikkuses nii hullud, kui ametlikest dokumentidest nähtub. Maakohtu hinnangul on J. Kaissi isikust tulenevalt võimalikud uue kuriteo toime panemise riskid jätkuvalt äärmiselt kõrged ja neile ei ole vangistus ega rehabiliteerivad tegevused käesoleval ajal piisvat mõju avaldanud. J. Kaissi ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuna tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. J. Kaiss ei ole piisavalt motiveeritud, et elada õiguskuulekalt ja täita kriminaalhooldustingimusi.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu J. Kaiss, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
9.Vabanemise korral väljastatakse talle vabanemisfondi kogunenud 1000 eurot ja ta hakkab kiiresti töökohta otsima. Tal on võimalik pöördud Töötukassasse. Ta on motiveeritud endale töökoha leidma. Vanglas viibides on väga raske vabaduses töökohta leida, mistõttu ta ei ole seda üritanud. Ta ei soovi fiktiivseid garantiikirju töökoha olemasolust. Tal on olemas lähedased, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Ta soovib ka õigel hetkel kutsekoolis eriala omandada. See tagaks talle materiaalse kindlustatuse ja aitaks elatist teenida paremini, kui kuskil miinimumpalga eest töötades. Vanglas on küll võimalik eriala omandada, kuid ta soovib suuremaid valikuid. Keevitaja kutseõppe ta katkestas, kuna sai kiiresti aru, et see ei sobi talle. Keevitamise käigus eralduvad gaasid tekitavad temas halba enesetunnet. Ta soovib õppida õmblemist või san-tehnikuks.
10.J. Kaiss ei nõustu maakohtuga, et ta on sõltuvusest vabanemiseks vähe motiveeritud. Ta soovis vangistust kandma asuda just nimelt narko-rehabilitatsiooniosakonnas. Ta läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“, mille tagasiside oli positiivne. Ta katkestas programmi „Agressiivsuse asendamise treening“, kuna grupi õhustik ei olnud soodne uute teadmiste omandamiseks. Ta läbib selliseid programme, millest tunneb endale kõige enam kasu olevat. See ei näita tema madalat tahtejõudu, vaid pigem pragmaatilisust. Ta harib ennast iseseisvalt, lugedes filosoofia ja religioonialast kirjandust. Ta töötab vangla töökojas, kus on ligipääs tööriistadele ja vabadus liikuda. See tähendab, et teda usaldatakse piisavalt.
11.Endaga tööd tehes on ta võtnud eesmärgiks vägivallast loobuda. Varasemate vangistuste ajal on tal olnud tõsiseid probleeme vigadest õppimisega. Ta on viisakas nii ametnike kui ka kaaskinnipeetavate suhtes. Ta suhtub lugupidavalt korda ja seadustesse. Tema oskuslik konfliktide vältimine näitab, et temas on toimunud positiivsed muutused ja tema retsidiivsustase on langenud. Ta tunnistab enda narkosõltuvust ja saab aru, et sellest vabanemine võtaks aega. Kuna ta vabaneks elektroonilise järelevalve all ja talle määrataks lisakohustusena narkootikumide tarvitamise keeld, on narkootikumidest tulenev risk välistatud.
12.Talle on individuaalse täitmiskava raames määratud erinevate sotsiaalprogrammide läbimise kohustus. Viimane neist peaks olema aastal 2023. Vanglas kehtiva eriolukorra tõttu võivad need veelgi edasi lükkuda. Kui arvesse ei võeta teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, ei saakski tema retsidiivsusrisk langeda ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks välistatud, mis ei oleks aga õiglane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja J. Kaissi kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja