Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 23.02.2021. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Lingi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 08.01.2021. a kohtuotsusega tunnistati Jüri Link süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 31.10.2018. a otsusega nr 1-18-3678 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat. KarS 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristusena 3 aastat vangistust. Arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 31.10.2018. a otsuse alusel ärakantud karistus, s.o 10 kuud ning loeti liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Loeti karistuse kandmise alguseks Harju Maakohtu 05.03.2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-3678 täitmisele pööratud karistuse kandmise algus, s.o 25.06.2020. a. Karistuse kandmise algus oli 25.06.2020. a ja lõpp on 25.08.2022. a. Jüri Lingi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Jüri Link on vestelnud psühholoogiga. Distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Vabanemisjärgselt on tal võimalik elama minna tuttava juurde xxxx, kus ta saaks kasutada ühte tuba. Isik on vanaduspensionär ning vanglas ta ei tööta, kuna ta ei soovi vangla sektoris koristada, on avaldanud arvamust, et mujal isegi töötaks. Jüri Link taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Nelli Romanyuk edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Jüri Lingi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Jüri Link tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Isikul võimalik vanglast vabanemisel taastada oma suhteid tütrega, kuigi tütar seda ei soovi. Kui isik on olnud abielus 27 aastat, siis ta ei saa olla halb inimene. J. Lingi on vanglast vabanemiseks täidetud kõik tingimused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja arvamused leiab, et Jüri Link tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Jüri Link omab praegusel ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses viibib ta korduvalt. Kehtivatest karistustest kolmes kuriteoasjas on ta süüdi tunnistatud KarS § 209 alusel – kelmuse eest. Varasemalt on isikut karistatud endise abikaasa ähvardamise eest. Ühel korral ähvardanud endist abikaasat vägivallaga, mille põhjuseks oli omavaheline tüli/lahkhelid ühisvara osas ehk ei osanud lahendada probleemi ilma ähvardamiseta. Korduvate kelmuste, sh ka praeguse kelmuse puhul, on soodusteguriteks isiku riskeeriv elustiil, harjumus hankida raha kuritegelikul teel, puudulik probleemide lahendamise

oskus, isiku soov saada kiiret majandusliku kasu ning ühiskonnas kehtivate normide mitte aktsepteerimine. Kelmuste puhul on tegemist ettekavatsetud kuritegeliku käitumisega. Kinnipeetav vangistuses ei tööta, ta on vanaduspensionär, on vestelnud psühholoogiga elustiili muutmisest ning alkoholi tarvitamisest loobumisest. Iseloomustusest nähtub, et Jüri Lingil oli varasemalt töövõime kaotus ning tema sõnul esines tal 2013. a terviseprobleeme, sh tõsine peatrauma. Hetkel on mõningal määral tervis taastunud. Jüri Link otseselt kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuid korduvad vangistused ja kuriteod viitavad sellele, et isik teatud määral pooldab kuritegelikku käitumist. Toimepandud kuriteod viitavad sellele, et isik on väga hea suhtleja ja manipulaator. Isikule on iseloomulik enesekesksus ning oma osa probleemide tekkimises ei näe ja süüdistab pigem väliseid tegureid. On varasemalt ähvardanud endist abikaasa vägivallaga oma eesmärkide saavutamiseks. Õigustab tugevalt toimepandud kuritegusid, näidates end asjaolude ohvrina. Impulsiivsusele viitavad korduvad kuriteod, sõiduki juhtimised joobeseisundis, sh korduvad liiklusväärteod. Probleemide lahendamisel peab oluliseks omakasu. Lähtudes toime pandud kuritegudest võib öelda, et eesmärkide saavutamisel võib kasutada ebaausaid võtteid. Isik on kõrge enesehinnanguga. Ta väljendas üldist taunivat suhtumist seadusvastasesse käitumisse, kuid iseenda juures seda pigem ei tunnista ning J. Lingi motivatsioon oma senist käitumismustrit muuta on madal. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Jüri Lingi puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas vestlused psühholoogiga ning distsiplinaarkaristuste puudumine, kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolud ennetähtaegse vabastamise aluseks. Täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ja vanglas kehtestatud reeglitest kinnipidamine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kohus lähtub Jüri Lingi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nii isiku tegevustest vanglas, kuid ei saa jätta tähelepanuta tema poolt toime pandud süütegusid ja isiku varasemat ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kohtu hinnangul on Jüri Link suhtunud pikka aega ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Isikule mõisteti eelmises kriminaalasjas nr 1-18-3678 vangistus, mida võimaldati tal osaliselt vabaduses kanda kohustusega alluda kriminaalhooldusele ja 6-kuulisele elektroonilisele valvele. Kahjuks J. Link aga ei hinnanud kohtu vastutulekut tema suhtes ning tema vangistus pöörati täitmisele kriminaalhoolduse kohustuste rikkumiste tõttu. J. Link ei olnud võimeline elektroonilise valve kohustusi täitmise, pani toime väga palju rikkumisi, ei hüvitanud kannatanutele kahju ning vahetas elukohta kriminaalhooldajalt luba taotlemata. J. Lingil on suured tasumata rahalised kohustused ning tema väited, et vanglast vabanemisel asub ta tööle, ei ole kohtule usutavad. Vanaduspensionärina on tal sissetulek olemas. Isik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit kindla vabanemisjärgse töökoha kohta ning vangla K-raha andmetel on tema vastu rahalisi nõudeid 33 843,44 €. Sellisest käitumisest saab kohus välja lugeda, et kriminaalhooldus kui mõjutusliik ei ole J. Lingile sobiv. Arvestada tuleb ka sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest – KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü. Seega ei sõltu

isiku ennetähtaegne vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks. Kinnipeetaval on ärakandmata veel üle 1 aasta ja 4 kuu vangistust. Kohus leiab, et Jüri Lingi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Jüri Linki uut kuritegu mitte toime panema. Jüri Lingi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad küll prokurör ja Tallinna Vangla, kuid prokuröri arvamus on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis asjaoludele tuginedes isik sellisele järeldusele jõudis. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.