Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marken Prjadtšenkolt menetluskuluna kaitsjatasu summas 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti) riigituludesse vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. Kriminaalmenetluse kulud summas 535,20 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700016060 ning selgitusega: „Marken Prjadtšenko, 1-21-2046, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte Marken Prjadtšenkole, saata teadmiseks kaitsjale ja prokurörile. Kannatanutele edastada kohtuotsus elektroonselt e-posti aadressidele xxxx ja xxxx. Osapoolte huvides saata kohtuotsus elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda Tapa valla sotsiaalhoolekande-spetsialist P. E. e-posti aadressile xxxx. Teavitada kannatanuid süüdistatava vangistusest vabanemisest nende e-posti aadressidele xxxx ja xxxx. Kannatanud soovivad anda arvamuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimuste kohta. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUSED

Marken Prjadtšenkot süüdistatakse selles, et tema tungis 19.02.2021 kella 21.06 paiku xxxx majas kallale temaga ühist elukohta jagavale kasuema K. V.le ja ähvardas kasuisa R. V.t. Esmalt süüdistas ta kasuema oma elu ära rikkumises ja lubas kasuema lihase lapse ära tappa. See hirmutas K. V.t, ta palus Marken Prjadtšenkol rahuneda ja lubas vastasel juhul politsei kutsuda. See omakorda ärritas Marken Prjadtšenkot, ta lõi kasuema mitu korda rusikaga pea piirkonda ja tõukas naise peaga vastu uksepiita. Rünnaku ajal karjus K. V. appi oma abikaasa R. V., kes Marken Prjadtšenko rünnaku lõpetas. Seejärel tõukas Marken Prjadtšenko R. V.t, tõi köögist noa, ähvardas R. V. ära tappa, maja põlema panna, hoides samal ajal käes nuga, mille tera oli suunatud R. V. poole ja liikus sellega kasuisa suunas. Kuna R. V. uskus, et Marken Prjadtšenko võib tõepoolest teda noaga lüüa, haaras Marken Prjadtšenkol randmest ja püüdis nuga käest ära väänata. Selle käigus kukuti maha, R. V. jäi selili alla ja Marken Prjadtšenko jäi oma ülakehaga R. V. peale, hoides ühes käes nuga ja teises käega R. V.l kõrist kinni. Seda nähes haaras K. V. supipoti ja lõi sellega Marken Prjadtšenkot vasaku õla piirkonda ning haaras siis Marken Prjadtšenko käest ära noa. See lõpetas Marken Prjadtšenko poolsed ründed. K. V. löömisega ja tõukamisega põhjustas Marken Prjadtšenko K. V.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o naha punetuse pealae piirkonnas, hematoomi parema silmalau piirkonnas ja püsiva peavalu. R. V.t tapmise ja tema elukoha põlema panemisega ähvardamisega tekitas Marken Prjadtšenko R. V.s tõsist hirmu oma elu, tervise ja vara pärast, sealjuures oli R. V.l Marken Prjadtšenko

käitumisest, meeleseisundist ja joobes olekust tulenevalt alust karta ähvarduse täideviimist. Lähisuhtes olevale isikule tahtliku füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega, pani Marken Prjadtšenko toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teise inimese tahtliku hirmutamisega tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega ähvardades või olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardades, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani Marken Prjadtšenko toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Marken Prjadtšenkole KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetavaks karistuseks 10 kuud vangistust ja KarS § 120 lg 1 järgi mõistetavaks karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõista Marken Prjadtšenkole liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.02.2021 kohtuotsusega nr 1-21-857 mõistetud ära kandmata karistuse 8 kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 19.02.2021. VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada kannatanute K. V. ja R. V. isikuõiguste kaitseks süüdistatav Marken Prjadtšenko suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, keelates Marken Prjadtšenkol: 1) viibida kannatanute K. V. ja R. V. praeguses elukohas xxxx ja nende tulevases elukohas ja neile kohtadele lähemal kui 100 meetrit; 2) viibida kannatanu K. V. töökohale xxxx asukohaga xxxx, lähemal kui 100 meetrit; 3) läheneda kannatanutele K. V.le ja R. V.le vaatamata sellele, kus nad viibivad, lähemale kui 100 meetrit; kannatanutega juhuslikul kohtumisel tuleb neid kõnetamata kohe eemalduda 100 meetri kaugusele; 4) suhelda kannatanute K. V. ja R. V.ga vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms). Erandina lubada Marken Prjadtšenkol, K. V.l ja R. V.l kohtuda ja suhelda pädevate ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike või varaliste küsimuste lahendamisel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimikusse 1 CD-R häirekeskuse kõne- ja vormikaamera videosalvestistega, fotodega sündmuskohast (tl 52) ja 1 CD-R fotodega noast (tl 55). Asitõend – nuga, mis asub hoiul Rakvere politseijaoskonnas (01.03.2021 akt nr 593 tl 56) kuulub KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitamisele. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Marken Prjadtšenko on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Marken Prjadtšenko tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Marken Prjadtšenko menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ka KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu 194,40 eurot kohtueelses menetluses vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel, vähendada menetluskulusid 1⁄2 võrra ja väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud summas 535,20 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.