eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm
Sekretär
Edith-Helian Thomson
Tõlk
Natalia Tselikova
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Vladimir Kazakovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 376 lg 1 ja Margus Orase süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 19. mai 2020 otsus
Apellandid
Eesti Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mikk Kangro Vladimir Kazakovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar
Teised apellatsioonimenetluse pooled
süüdistatav Vladimir Kazakov. Isikukood 39107080016; elukoht XXX; töötu; põhiharidusega; viimati karistatud Tartu Maakohtu 15. mai 2018 otsusega asjas nr 1-17-1737 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega süüdistatav Margus Oras. Isikukood 38704246539; elukoht XXX; autoremontija oma tuttavate juures; keskeriharidusega; viimati karistatud Harju Maakohtu 6. juuni 2019 otsusega KarS § 141 lg 1 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega Margus Orase kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Kaire Hänilene
Menetluse vorm
suuline, kohtuistung 23. märtsil 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. mai 2020 otsus Vladimir Kazakovilt ja Margus Oraselt aktsiisi välja mõistmata jätmises. Rahuldada Eesti Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõue ja mõista Vladimir Kazakovilt ning Margus Oraselt solidaarselt välja 10 405 eurone aktsiis. See aktsiis on vaja tasuda Eesti Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: - SEB Pank EE351010052031000004 EEUHEE2X; - Swedbank EE522200221013264447 HABAEE2X; - Luminor Bank EE401700017002872300 NDEAEE2X.
2.Kohustada Vladimir Kazakovi ilmuma 3 kuu pikkuse vangistuse kandmiseks vanglasse maakohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
3.Eesti Maksu- ja Tolliameti apellatsioon rahuldada. Vladimir Kazakovi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4.Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt Vladimir Kazakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 460,80 eurot (sh käibemaks) ja Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Margus Orasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 324 eurot (sh käibemaks). Jätta need menetluskulud, st 784,80 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.29. augustil 2019 esitas prokuratuur Tartu Maakohtule süüdistusakti, mis oli kokkuvõtvalt selline. V. Kazakov ja M. Oras hoidsid ja toimetasid koos I.S. i, D.L. 1 ning eeluurimisel tuvastamata isiku(te)ga Põlvamaal Värska vallas Saatse külas edasi suures koguses maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavates müügipakendites tubakatooteid. Ööl vastu 2. juunit 2016 toimetasid nad Saatse külas, piiritulba nr 393 läheduses, Venemaa ja Eesti vahelise kontrolljoone juurest jalgsi edasi eeluurimisel tuvastamata kohta kümnesse kilesse teibitud pappkasti pakitud 50 000 Valgevene maksumärkidega sigaretti Fest 7 ja 50 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti Bayron. Seejärel läksid nad sigarettide juurest minema. Sama päeva, st 2. juuni 2016 pärastlõunal sõitsid nad sõiduautoga Mercedes sigarettide juurde tagasi. Nad laadisid sigaretid Mercedesesse. I.S. pidi sigaretid sellesama autoga eelnevalt kokkulepitud kohta toimetama. Sigaretid jäid siiski sinna toimetamata, kuna I.S. sõitis Värska vallas Verhulitsa külas Värska-Ulitina kõrvalmaantee
5.kilomeetril sõiduautoga teelt välja ning põgenes sõiduki juurest. Käideldud sigarettide arvestuslik aktsiis on kokku 10 405 eurot, mistõttu käideldi sigarette suures koguses. Seega panid V. Kazakov ja M. Oras toime KarS § 376 lg 1 pärase tubakatoodete käitlemise korra rikkumise.
2.Koos süüdistusaktiga esitas prokuratuur kohtule ka Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) avalikõigusliku nõudeavalduse. Selles avalduses nõuab EMTA V. Kazakovilt ja M. Oraselt ülal viidatud 10 405 eurost aktsiisi. Maakohtu otsus
3.Tartu Maakohtu 19. mai 2020 otsusega tunnistati V. Kazakov ja M. Oras KarS § 376 lg 1 järgi süüdi. Otsuse põhiline sisu oli niisugune.
4.V. Kazakovi karistati 8 kuulise vangistusega. Sellest karistusest moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 15. mai 2018 otsusega asjas nr 1-17-1737 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, saades sel moel 1 aasta ja 9 kuulise liitvangistuse. Pärast eelvangistusaja
I. Skobolev tunnistati Tartu Maakohtu 31. augusti 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7399 kokkuleppemenetluses KarS § 376 lg 1 järgi süüdi. D.L. suhtes lõpetas kohus kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 203 lg 1 p 1 alusel.
maha arvamist jäi kandmisele 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 14. detsember 2018.
5.M. Orastki karistati 8 kuulise vangistusega. Ka M. Orase puhul moodustati liitkaristus, seda Harju Maakohtu 6. juuni 2019 otsusega KarS § 141 lg 1 järgi mõistetud 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. Nii saadi 1 aasta ja 3 kuu pikkune liitvangistus. Et Harju Maakohtu mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga ja et M. Oraski viibis eelvangistuses, jäi kanda 4 kuud ja 9 päeva vangistust. See vangistus asendati 127 tunni üldkasuliku tööga.
6.Ehkki V. Kazakov ja M. Oras oma seost sigarettidega eitasid, on maakohtu hinnangul tubakatoodete käitlemine siiski tõendatud.
7.Piirivalvur A.S. e sõnul tuli 1. juunil 2016 kell 19.45 Citroen Berlingoga Venemaalt Eestisse A.T. . A.T. käib tihti Venemaal ja seda ka koos V. Kazakovi ja D.L. ga. Nii käiski A.T. 26. mail 2016 koos V. Kazakovi ja D.L. ga Venemaal. 27. mail 2016 sõitis A.T. Venemaale koos V. Kazakoviga, 55 minutit hiljem läks Venemaale ka D.L. . 29. mail 2016 läksid A.T. ja D.L. Venemaale eraldi, ent tulid tagasi koos. 31. mail 2016 käisid kõik kolm Venemaal jällegi koos.
8.Piirivalvurid K.M. ja A.K. said 1. juuni hilisõhtul teada, et Saatse kandis liigub kahtlane kaubik. Pärast keskööd märkasid nad seda sõidukit ja kontrollisid seda. Tegu oli Citroen Berlingoga. Selle aknad olid udused, ehkki oli kuiv suvine ilm. Autot juhtis lühikestes riietes olnud A.T. . Lisaks A.T. le olid autos V. Kazakov, M. Oras, D.L. ja I.S. . Nemad olid juhist paksemalt riides ja nende riided olid heinaprahised ning niisked. Pärast kontrollimist lasid piirivalvurid Citroenil edasi sõita.
9.Piirivalvuritele tundus Citroen Berlingos olnud seltskond kahtlane ja seetõttu asus piirivalvur A.M. 2. juuni 2016 hommikul teenistuskoeraga kontrolljoont kontrollima. Peagi avastas ta inimese jäljeraja, mida mööda ta liikuma hakkas. Ta kõndis raskesti läbitaval maastikul ca 3–4 kilomeetrit ja leidis veepudeli ning musti kiletükke. A.M. jõudis ühe muruplatsi juurde, kus oli näha jälgi, mis viitasid auto ümber pööramisele ja 3–4 inimese seal viibimisele.
10.2. juuni 2016 pealelõunal said piirivalvurid teate, et Saatse küla vahel tiirutab üks tume auto. Selle auto tabamiseks pandi patrull Piusa sillale. Peagi läheneski Piusa sillal olnud patrullile tume Mercedes. Piirivalvur T.M. andis peatumismärguande, kuid Mercedes ei jäänud seisma, vaid sõitis edasi. Patrullis olnud piirivalvurid hakkasid Mercedest taga ajama. Peagi nägi kohalik elanik S.V. , et suure kiirusega liikunud Mercedes sõitis kraavi ja et sellest väljus üks inimene, kes hakkas liikuma Eesti sisemaa suunas. S.V. väitel oli ta seda sõidukit näinud samal päeval ka varem; see oli juhtunud Värskas ja siis oli selles autos neli inimest. Avariikohta jõudnud piirivalvurid kasutasid jäljekoera ja jõudsid nii 400–500 meetri pärast keset sood viibinud I.S. ini, kelle nad kinni pidasid.
11.Mercedesest avastati 10 musta kilesse mähitud kasti: viies kastis olid sigaretid Fest 7 (50 000) ja viies kastis sigaretid Bayron (samuti 50 000). Ainuüksi sigarettide koguse põhjal saab öelda, et neid ei transportinud vaid üks inimene.
12.Lisaks leiti Mercedesest veel erinevaid asju, muu hulgas M. Orase telefon ja pusa. Sigaretikastide ümber olnud kiledelt, läbipaistvast teibist sangadelt ja äsja viidatud pusalt, mis oli seotud ühe kasti külge, võeti DNA-proovid. Tuvastati nii V. Kazakovi kui ka M. Orase DNA-d. Nimelt oli hüpotees, et proovis sisaldub kahe tundmatu isiku ja M. Orase DNA, prooviti 106, 103 või 105 korda tõenäolisem kui hüpotees, et selles sisaldub kolme juhuslikult valitud isiku DNA. Hüpotees, et proovis sisaldub kahe tundmatu isiku ja V. Kazakovi DNA, oli aga prooviti 105 , 106,
103 ja 104 korda tõenäolisem kui hüpotees, et selles sisaldub kolme juhuslikult valitud isiku DNA. Samuti avastati kilekottide pakendamiseks kasutatud teibilt V. Kazakovi sõrmejälgi.
13.Järgnevalt peatus kohus kaitseväidetel.
14.V. Kazakov ja M. Oras kõnelesid kokkuvõtvalt nii. Nad puhkasid I.S. i korteri lähedal olnud saunas. See puhkamine seisnes mitu päeva kestnud alkoholi tarvitamises koos I.S. i, D.L. ja veel mitmete inimestega. 1. juuni 2016 õhtul kutsus A.T. nad kaasa oma tuttava, kellegi Hillari juurde. Nad käisidki seal, ajasid Hillari juures paar tundi juttu ja naasid sauna. Auto oli toona udune nende tarbitud alkoholist. Sigarettide ümber olnud kilekottidele ja teibile võisid nende bioloogiline materjal ja sõrmejäljed sattuda seepärast, et nad aitasid I.S. il kolida ja kolimiseks kasutatud kilekotid võisid jääda diivanile, kust I.S. need sigaretikastide pakkimiseks võttis.
15.Süüdistatavatele soodsaid väiteid esitas ka I.S. , täpsemalt selliseid. Ta oli 1. juunil 2016 koos V. Kazakovi ja M. Orasega saunas. Siis helistas talle üks tema Venemaa tuttav: Aleksander, kelle perekonnanime I.S. ei teadvat. Aleksandr käskis tal minna kontrolljoone lähedale sigaretikastidele järgi – ta nimetas ka täpsed koordinaadid. I.S. võttis selle käigu jaoks kelleltki luba küsimata sauna juures seisnud Citroen Berlingo, millele olid võtmed ette jäetud. Ta sõitis koju, võttis sealt diivanil vedelenud kilekotid, sõitis seejärel Aleksandri öeldud kohta, pakkis kastid kaasa võetud kilekottidesse ja sõitis minema.
16.Kohus V. Kazakovi, M. Orase ega I.S. i äsja kirjeldatud ütlusi ei uskunud ja seda sellistel põhjustel. Süüdistatavad ei esitanud mingeid tõendeid, mis võimaldaks kontrollida nende viibimist Hillari juures. I.S. i ütlused on väga üldsõnalised. Ka on nad vastuolulised. Kui Aleksandriga oleks toimunud seesugune vestlus, nagu I.S. väidab, oleks see eeldanud, et I.S. il oli sõiduk kastide transpordiks olemas juba vestluse käigus. Ometigi väitis I.S. , et Citroeni sai ta enda kasutusse juhuslikult: ta märkas pärast Aleksandriga kõnelemist, et sauna juures seisnud Citroenil olid võtmed süütelukus. Lisaks kõnelevad süüdistusversiooni kasuks ka mitmed kaudsed tõendid. Paar päeva enne sigarettide leidmist käis V. Kazakov korduvalt Venemaal. Samamoodi külastas mitu korda Venemaad A.T. , ka koos V. Kazakovi ja M. Orasega. Nad kõik koos olid ööl vastu 2. juunit 2016 kontrolljoone lähedal autos. Sealjuures oli V. Kazakovil seljas soe riietus, mis võimaldas liikumist maastikul. Kontrolljoone äärest leitud jäljed viitasid sellele, et sigarette oli vedanud 3–4 inimest. Mercedeses, millest sigaretid leiti, viibis natuke enne sõiduki avariisse sattumist neli isikut.
17.Seega leidis kohus, et süüdistuses kirjeldatu leidis aset: V. Kazakov ja M. Oras toimetasid ööl vastu 2. juunit 2016 sigaretid kontrolljoonelt maantee lähedale ja laadisid need seejärel Mercedese peale. I.S. pidi tubakatooted piirkonnast välja toimetama, kuid jäi piirivalvuritele vahele, hakkas põgenema ja kihutas seetõttu teelt välja.
18.Kohus leidis, et V. Kazakovi ja M. Orase tegu vastas KarS § 376 lg-le 1: tegemist oli maksumärgiga märgistamata suures koguses tubakatoodete edasi toimetamisega.
19.Kohtu hinnangul oli mõlema süüdistatava süü võrdne, mis tingis neile ka samasuguse karistuse mõistmine. Ühtlasi moodustati liitkaristused.
20.Avalik-õigusliku nõudeavalduse jättis kohus järgmistel põhjustel rahuldamata.
21.V. Kazakov ega M. Oras ei ole aktsiisi maksmiseks kohustatud, kuivõrd nad ei ole salasigarettide valdajad.
22.Nimelt on asjasse puutuvad kaks normi: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p 4 ja § 24 lg 12. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kõlab nii: aktsiisi maksab isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud ATKEAS-i nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. ATKEAS § 24 lg 12 aga on sõnastatud selliselt: „Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui ei ole võimalik kindlaks teha käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Maksumärk loetakse rikkumise objektiks, kui see kinnitatakse tootele, mis ei kuulu maksumärgistamisele.“
23.On selge, et mõiste „valdaja“ on neis normides erineva mahuga: kui see nii ei oleks, ei oleks vaja sätestada ATKEAS § 24 lg-s 12 täiendavat maksukohustust. Kahe valduse erinevus sõltub muu hulgas asjaolust, kas isikul on õigus võtta vastu omanikule omaseid otsustusi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 ja 2 järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. ATKEAS § 24 lg 12 ls 2 kohaldubki otsese valdaja tunnustega isikule, kui on olemas ka kaudne valdaja ja tema isikut ei suudeta kindlaks teha.
24.Seda tõlgendust toetab ka kohtupraktika. Sarnast avalik-õiguslikku nõuet lahendati kriminaalasjas nr 1-19-1346. Asja tehiolude kohaselt omandas süüdistatav käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja tal oli kaubanduslik eesmärk. Lahendis viidati haldusasjas nr 3-17-883 tehtud lahendile. Ka selles kohtuasjas leiti maksuotsuse saanud isiku valdusest suur kogus maksustamata kanget alkoholi ning tuvastati, et ta omandas selle. Nendes kohtuasjades teostas omanik enda õigust vallata.
25.Praegusel juhul ei ole eelnimetatud kohtuasjadega võrreldavad asjaolud tuvastatavad. V. Kazakovi ja M. Orast süüdistatakse sigarette sisaldavate kastide jalgsi edasi toimetamises ja autosse tõstmises. Puuduvad mistahes viited sellele, et nende pädevus ulatunuks kaugemale sigarettide lihaste jõul ühest kohast teise viimisest. Küll on aga on nende tegevus käsitatav valdamisena. Näiliselt peaks kohalduma ATKEAS § 24 lg 12 ls 2: kui ei ole võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lõike 1 p-s 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa.
26.Oluline on aga, et seadus nimetab tegevust olevikus: valdab. See läheb kokku ka asjaõigusseadusest tuleneva regulatsiooniga: valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kelle tegeliku võimu alt on asi välja läinud, ei ole enam asja valdaja. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, leiti sigaretid autost, mida juhtis I.S. . Kuigi süüdistatavad mingil ajahetkel neid sigarette valdasid, nende valdus lõppes. Leidmise hetkel oli nende ainuke valdaja I.S. (kelle osas avalik-õiguslikku nõuet ei esitatud).
27.Lisaks eelöeldule tuleb silmas pidada seda, et avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olevad sigaretid on konfiskeeritud ja hävitatud. See on tähtis järgmistel põhjustel.
28.ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt on sissenõutavaks muutunud aktsiisikauba maksukohustus tollivõlg. Tollivõlaga seonduvat reguleerib 9. oktoobri 2013 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestati liidu tolliseadustik. Tolliseadustiku art 288 kohaselt
on see seadustik tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Tolliseadustiku art 124 p 1 alap-de e ja f kohaselt lõppeb impordil tekkiv tollivõlg, kui kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, konfiskeeritakse või peetakse kinni ning samal ajal või seejärel konfiskeeritakse; kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile. Seega on Eesti õiguskorras norm, mille kohaselt konfiskeerimine ja hävitamine lõpetab tollivõla.
29.Juhul kui süüdistatavate vastu maksunõude rahuldamine ei oleks juba eelnevalt nimetatud alusel välistatud, tuleks kohtul asuda lahendama küsimust, kas kauba konfiskeerimise ja hävitamise fakt omab nõude rahuldamise seisukohalt tähendust. Senises kohtupraktikas on tuginetud Euroopa Kohtu 29. aprilli 2010 otsusele kohtuasjas C-230/08 ja hakatud sealseid seisukohti laialdaselt üle kandma. Nimetatud kohtuasi käsitles Taani äriühingu ja maksuministeeriumi vahelist vaidlust maksude üle, mida maksuhaldur nõudis seoses TIRmärkmiku alusel toimunud vedudega (vt ka viidatud otsuse p 36). Viidatud otsuse p-s 5 on kajastatud TIR-konventsiooni alusel toimuvate vedude üht olemuslikku tunnust: kaupa, mida veetakse TIR-protseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, üldiselt vahetolliasutuses ei kontrollita. Kuritarvitamiste ärahoidmiseks võib toll siiski sellistes tolliasutustes erandjuhtudel ja eriti eeskirjade eiramise kahtluse korral kaupa kontrollida. Kohus jõudiski järeldusele, et kui hiljem konfiskeeritud ja hävitatud kaup peeti kinni tsoonis, kus asub esimene tolliasutus ühenduse välispiiril, tollivõlg lõppeb. Juhul kui kaup peeti kinni pärast seda, on aktsiis muutunud sissenõutavaks. Kohtu seisukoht anti seega sellise erisuhte kohta, mille osas on kokku lepitud kõrgendatud usaldus. Käesolevas kaasuses on rikkujad füüsilised isikud, kellele süüks arvatav tegu seisneb (arvestatava tõenäosusega teiste isikute organiseerimisel) esemete tassimises. Kohus ei ole veendunud, et nendele olukordadele tuleks maksuõiguslikult ühetaoliselt läheneda. Tegemist on olukorraga, mis vajaks õiguse edasiarendamiseks ja seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks kõrgemate astemete kohtute seisukohta.
30.Kriminaalkohus tegeleb kriminaalasja lahendamisega ja kuriteo tagajärgede heastamiseks esitatud nõuete lahendamisega. Oludes, kus käitlemiseks mittelubatud kaup peetakse kinni, konfiskeeritakse ja hävitatakse, ei ole maksu määramisel tegemist kuriteo tagajärgede heastamisega. Juhul kui sellistel nõuetel on alust, tuleks neid menetleda maksumenetluses.
31.Viimaks tegi kohus ka otsustused puutuvalt menetluskuludesse. Apellatsioonid
32.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Kazakovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub V. Kazakov õigeks mõista või teha vähemasti uus otsustus liitkaristuse osas. Kokkuvõtvalt on apellatsiooni sisu niisugune.
33.V. Kazakovi süü ei ole tõendatud. Pole võimalik aru saada, kuidas kinnitab V. Kazakovi süüd see, et A.T. e auto oli niiske ja et niisked olid ka autos olnute riided. Nii V. Kazakov kui ka I.S. selgitasid, et V. Kazakov võis puudutada hiljem sigarettide pakkimiseks kasutatud kilekotte 2016. aasta kevadel, kui ta aitas koos M. Orasega I.S. it Räpinasse kolimisel. I.S. oli suuteline transportima sigaretikaste üksinda.
34.Ca neli aastat tagasi toime pandud kuriteo eest pole õige kohaldada reaalset vangistust. Seetõttu tuleks süüdimõistva otsuse jõusse jätmise korral lugeda V. Kazakovi karistus kaetuks talle Tartu Maakohtu 15. mai 2018 otsusega mõistetud vangistusega.
35.Kohtuotsuse apelleeris puutuvalt avalik-õiguslikku nõudeavaldusse ka EMTA, kes märgib lühidalt seda.
36.ATKEAS § 22 lg 1 p 4 sätestab isiku, kes rikkumise toime pani, ATKEAS § 24 lg 12 aga sätestab aktsiisikohustuse tekkimise koosseisu. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 järgi on maksumaksjaks isik, kes valdab kaupa ATKEAS-s sätestatud nõuete vastaselt, ATKEAS § 24 lg 12 järgi aga tekib rikkuja tuvastamata jäämisel maksukohustus isikul, kes kaupa valdab. Seega ei saa öelda, et valdamise mõiste on neis sätetes erineva kaaluga.
37.Asjaolu, et tubakatoodete leidmise hetkel oli nende ainuke valdaja I.S. , ei tähenda, et M. Oras ega V. Kazakov ei rikkunud ATKEAS-s sätestatud nõuded. ATKEAS § 24 lg 12 järgi tekkis maksukohustus hetkel, kui M. Oras ja V. Kazakov toimetasid aktsiisikaupa ilma ajutise aktsiisivabastuseta edasi. Haldusasjas nr 3-17-883 selgitas kohus, et alkoholil ja sigarettidel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid, mis tähendab seda, et neilt oli jäänud aktsiis määramata. Sellist alkoholi ja sigarette omandades ja edasi toimetades tekkis kaebajal kui vastavaid kaupu vallanud isikul ATKEAS § 22 lõike 1 p 4 ja § 24 lg 12 kohaselt kohustus maksta aktsiisi. Seejuures ei oma tähendust see, kes ja kuna täpselt kauba ühenduse territooriumile toimetas.
38.Süüdistatavad ei vabanenud ATKEAS § 24 lg 12 alusel tekkinud maksukohustuse tasumisest aktsiisikauba valduse lõppemisel. ATKEAS § 24 lg-st 12 ei nähtu, et valdus oleks piiratud aktsiisikauba leidmise ajahetkega. ATKEAS § 24 lg 12 järgi on maksumaksjateks kõik tuvastatud aktsiisikauba valdajad. Nimetatud tõlgendust toetab ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2008/118 artikli 8 lg 1 p b, mille järgi artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud aktsiisikauba valdamise puhul on aktsiisi maksjateks aktsiisikaupa valdav isik ja mis tahes muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud.
39.ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt ei saa sissenõutavaks muutunud aktsiisikauba maksukohustust pidada tollivõlaks. ATKEAS § 24 lg 7 ls 1 järgi tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. Nimetatud sätte kohaselt tekib võlgniku aktsiisikohustus juhtudel, mil tolliseadustiku kohaselt tekib tollivõlg. ATKEAS § 22 lg-s 1 p-s 4 ja ATKEAS § 24 lg-s 12 sätestatud aktsiisikohustuste tekkimine ei ole seotud tollivõlaga tolliseadustiku kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus ebaõigesti järeldanud, et aktsiisikohustus on tollivõlg.
40.Kauba konfiskeerimine ja hilisem hävitamine ei oma nõude rahuldamise seisukohalt tähendust. ATKEAS § 27 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatakse aktsiisivabastus konfiskeeritud aktsiisikaubale, mis töödeldakse tehnilisel otstarbel või mis hävitatakse. Käesolevas kriminaalmenetluses neid aluseid ei esine, s.o aktsiisikaup ei olnud peremehetu ega ajutises aktsiisivabastuses. ATKEAS-i seletuskirjast tuleneb, et konfiskeerimine ei ole aktsiisivabastuse aluseks, sest kaubad peavad olema võrdsetel alustel maksustatud, see on tarbimisse lubamisel. Aktsiisiseaduse alusel loetakse tarbimisse lubamiseks ka aktsiisikauba illegaalset tootmist, müüki või Eestisse toimetamist. Seaduse rikkumine, millega kaasneb aktsiisikauba konfiskeerimine, ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks. Seda, et ebaseaduslikult imporditud kauba puhul tekib aktsiisi maksmise kohustus siis, kui see peetakse kinni peale esimesest ühenduse tolliterritooriumil asuvast tolliasutusest väljumist ja hävitatakse hiljem maksuhalduri poolt, on Euroopa Kohus leidnud kohtulahendis C-230/08. Nimetatud lahendile on viidatud kohtuasjades nr 1-19-1346, 3-17-883, 3-16-795, 3-19-284 ja 315-2311.
41.Tulenevalt ATKEAS § 22 lg 1 p-st 8 maksab aktsiisi muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. ATKEAS § 24 lg 1 järgi tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Vastavalt ATKEAS §le 41 on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine,
import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. M. Oras ja V. Kazakov hoidsid ja toimetasid edasi maksumärgiga märgistamata sigarette. Süüdistatavad toimetasid aktsiisikaupa Eestisse ilma ajutise aktsiisivabastuseta ning tubakatoodetel puudus nõuetele vastav maksumärgistus. Seega kohaldub M. Orase ja V. Kazakovi kui aktsiisikauba valdajate suhtes ATKEAS § 22 lg 1 p 8.
42.Eelnevast tulenevalt on maakohus kohaldanud norme ebaõigesti ja maakohtu otsus on vaja tühistada. Kuivõrd maakohus tunnistas M. Orase ja V. Kazakovi KarS § 376 lg 1 järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises süüdi, on alus mõista M. Oraselt ja V. Kazakovilt solidaarselt välja avalik-õiguslik nõue summas 10 405 eurot. Ringkonnakohtu istung
43.V. Kazakovi kaitsja rõhutas, et peamine tõend on V. Kazakovi DNA leidmine kilekottidelt ja maakohus pole sellesse puutuvalt V. Kazakovi argumente piisavalt veenvalt kummutanud. Ka pidas V. Kazakovi kaitsja probleemiks seda, et üle jäi kuulamata A.T. . Kui V. Kazakov jääb õigeks mõistmata, tuleks leevendada karistust. Avalik-õiguslik nõudeavaldus jäi õigesti rahuldamata: raha oleks saanud nõuda I.S. ilt, sest sigarette valdas enne nende ära võtmist just tema.
44.EMTA esindaja hinnangul on avalik-õiguslik nõudeavaldus tarvis apellatsioonis esitatud kaalutlustel rahuldada.
45.Prokurör palus jätta V. Kazakovi süüdi tunnistamise jõusse. DNA on tõesti oluline. Tähele tuleb aga panna sedagi, et V. Kazakovi DNA-d ei leitud mitte vaid mustadelt kilekottidelt, aga ka nende kottide ümber olevatelt rakmetena kasutatud valgetelt teipidelt. Ka V. Kazakovi sõrmejälgi leiti mitte üksnes kilekottidelt, vaid ka teipidelt. Lisaks viitavad V. Kazakovi süüle kaudsete tõenditena piirivalvurite ütlused. K.M. märkis ära, et kinni peetud autos olnud inimestel olid riided niisked ja heinapuruga koos, mis andis K.M. i hinnangul aluse kahtlustada mingit laadi salakaubavedu. A.M. aga nägi 3–4 inimese jalajälgi. Lisaks nägi ka S.V. mõnda aega enne I.S. i poolset kraavi sõitmist, kuidas selles samas autos oli 4 inimest. Liiatigi oli sigarettide kogus sedavõrd suur, et üks inimene nende vedamisega hakkama ei oleks saanud. V. Kazakovi karistus on seaduslik: ta peab ära kandma veel 3 kuud vangistust. Avalik-õiguslik nõudeavaldus aga oleks tarvis rahuldada. Lisaks märkis prokurör, et D.L. taskust leiti 183 eurot, mille ametnikud ära võtsid ning millest D.L. oli nõus avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamiseks loobuma – oleks hea, kui ringkonnakohus selle kuidagi ära märkida saaks.
46.M. Orase kaitsja Anu Pärtel palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Sigaretid konfiskeeriti ja hävitati juba I.S. i osas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Jääb mõistmatuks, miks ei mõistetud midagi välja I.S. ilt, ent soovitakse seda teha M. Oraselt ja V. Kazakovilt. Liiatigi märkis maakohus õigesti, et tollivõlg lõppes ära. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks peatuda kuigivõrd pikalt V. Kazakovi kaitsja väidetel puutuvalt tema kaitsealuse süüsse. Kaitsja kordab suuresti juba maakohtus kõlanud argumente. Esimese astme kohus on need aga väga põhjalikult ja kõigiti veenvalt ümber lükanud. Olgu lisatud vaid järgmist. Väited selle kohta, et V. Kazakovi DNA ja sõrmejäljed on selgitatavad juba kunagi mitu kuud tagasi toimunud kolimisega, on juba iseenesest väheusutavad. Üheselt lükkab need kaitseväited ümber aga tõik, et V. Kazakovi DNA-d ja sõrmejälgi leiti ka kilekottide ümber olnud valgelt teibilt ja teibilt, mida kasutati rakmetena. Kogenud piirivalvurite ütlused on igati loogilised ja kujutavad endast V. Kazakovi tugevasti kaudselt süüstavaid tõendeid. Küllaltki arusaamatuks
jääb viitamine A.T. üle kuulamata jäämisele. Esiteks ei kummuta see kuidagi olemas olevaid V. Kazakovi süüd kinnitavaid tõendeid. Teiseks aga pole kaitsja A.T. üle kuulamist taotlenud: seda ei oma kaitseaktis ega eelistungil. Niisiis jääb V. Kazakovi süüdi mõistev otsus muutmata.
48.Kaitsja alternatiivne taotlus on seotud karistusega: salasigarettide käitlemise eest mõistetud vangistus tuleks lugeda kaetuks V. Kazakovile Tartu Maakohtu 15. mai 2018 otsusega mõistetud poolteist aastase vangistusega. Kaitsja meelest poleks reaalne vangistus mitu aastat pärast kuritegu põhjendatud. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Karistusseadustik ei sea vangistuse vormi sõltuvusse sellest, millal leidis kuritegu aset. Tõsi, KarS § 64 lg 1 ei sätesta üldse midagi selle kohta, millest peab kohus karistuse suurendamise ja kaetuks lugemise alternatiivide vahel valides juhinduma. Saab aga nõustuda õiguskirjanduses leituga, et ühe karistuse teisega täielikult kantuks lugemist peaks üldjuhul vältima, kuivõrd niisugusel juhul jääks teo ebaõigus sootuks arvestamata (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 64, komm 2.1). Seega ei saa kuidagi valeks pidada maakohtu otsustust kohustada V. Kazakovi kandma talle mõistetud 8 kuu pikkusest karistusest ära 3 kuud. Niisiis pole maakohtu otsuse selleski osas tühistamiseks alust. Et V. Kazakov on talle mõistetud lõplikust 1 aasta ja 9 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud 1 aasta ja 6 kuud, peabki ta minema vanglasse veel 3 kuu pikkust vangistust kandma. Seda peab ta tegema talle maakohtu kutsega teatataval ajal (KrMS § 414 lg 1).
49.Küll aga leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu otsus on vaja tühistada avalik-õigusliku nõudeavalduse osas. See avaldus on vaja rahuldada ja seda järgmistel põhjustel.
50.Vaidlust ei ole selles, et võimaliku aktsiisi suurus on sigarettide hulgast ja rikkumise ajast tulenevalt 10 405 eurot. Küll aga ollakse erimeelt selles, kas on alust mõista see summa välja V. Kazakovilt ja M. Oraselt. Maakohtu meelest ei saa seda teha kahel põhjusel. Esiteks ei saa jaatada sigarettide niisugust valdamist V. Kazakovi ja M. Orase poolt, mis võimaldaks neil meestelt aktsiisi nõudmist. Teiseks aga on oluline see, et sigaretid on konfiskeeritud ja hävitatud, mistõttu on tollivõlg tolliseadustiku tähenduses lõppenud.
51.Maakohus märkis õigesti, et valdamise mõiste ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 ja § 24 lg 12 ls-s 2 on erinev. Tuleb ju ATKEAS § 24 lg 12 ls 2 lugeda muu hulgas sedasi: kui ei ole võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p 4 mõttes aktsiisikaupa valdavat isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Ringkonnakohtu meelest tähendab see, et ATKEAS § 22 lg 1 p 4 prevaleerib § 24 lg 12 ls 2 ees: eeskätt tuleb aktsiisi nõuda ATKEAS § 22 lg 1 p 4 päraselt valdajalt, ent kui seda ei saa selle isiku kindlaks tegematuse tõttu teha, on maksjaks ATKEAS § 24 lg 12 ls 2 järgne valdaja. Seda leidis kriminaalkolleegiumi hinnangul iseenesest ka maakohus. Küll aga lähevad esimese ja teise astme kohtu seisukohad lahku selles, mida valdus nende kummagi normi osas tähendab.
52.Kriminaalkolleegiumi hinnangul peab ATKEAS § 22 lg 1 p 4 silmas tegusid, mis toimuvad enne kauba ringlusse laskmist (tarbijale üle andmist). Nimelt nähtub ATKEAS §-st 22 aktsiisi maksmise üldine loogika: aktsiisi maksjaks ei ole formaalses mõttes mitte lõpptarbija, vaid kauba lõpptarbijale toimetamisega seotud isikud (isegi kui lõppkokkuvõttes tuleb aktsiis n-ö lõpptarbija taskust). Seetõttu peab ATKEAS § 24 lg 12 ls 2 silmas (vähemasti eeskätt) olukordi, kus tuvastatav on vaid lõpptarbija, mitte aga isikud, kelle kaudu kaup lõpptarbijani jõudis. Salasigarettidega seoses on ATKEAS § 24 lg 12 ls 2 järgseks valdajaks nt suitsetaja, kelle taskust leitakse sigaretipakk. Kui ei õnnestu kindlaks teha, kuidas sigaretid tema kätte jõudsid, ei saa kelleltki nõuda aktsiisi ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel, mistõttu rakendub suitsetaja suhtes ATKEAS § 24 lg 12 ls 2.
53.V. Kazakov ja M. Oras polnud sigarettide lõpptarbijad: nende teod toimusid enne sigarettide ringlusse laskmist. Seetõttu ei rakendu nende suhtes ATKEAS § 24 lg 12 ls 2. Küll aga saab
tugineda ATKEAS § 22 lg 1 p-le 4. Nimelt teostasid V. Kazakov ja M. Oras enne sigarettide ringlusse laskmist nende üle faktilist võimu ehk valdasid neid: nad hoidsid sigarette enda käes.
54.Isegi kui eeltooduga valduse mõiste sisustamise osas mitte nõustuda, rakendub ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ikkagi. Nimelt on valdamine vaid üks aktsiisi tasumist kaasa toov teoalternatiiv. Peale valdamise tingib ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksukohustuse ka aktsiiskauba vedamine. Vedamiseks tuleb pidada kauba ühest kohast teise toimetamist. Seda V. Kazakov ja M. Oras tegidki: nad viisid sigarette mööda maad edasi, muutes selliselt nende asukohta. Niisuguses olukorras olekski korrektsem tugineda valdamise asemel vedamisele. Vedamine eeldab alati ka valdamist, mitte aga vastupidi. Seetõttu võib vedamist pidada valdamise osas erinormiks2.
55.Aktsiisi välja mõistmist V. Kazakovilt ja M. Oraselt ei välista ka sigarettide konfiskeerimine ja hävitamine ning tolliseadustik. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata seda, kas ATKEASi järgne aktsiisinõue kujutab endast tollivõlga tolliseadustiku art 5 p 18 mõttes. Seda seetõttu, et tolliseadustiku art 124 lg 2 kohaselt ei loeta tollivõlga lg 1 p-s e osutatud juhtudel ja tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste kohaldamisel lõppenuks, kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt määratakse karistusi impordi- või eksporditollimaksu või tollivõla olemasolu alusel. Eesti seaduse järgi määrataksegi karistusi (võimaliku) tollivõla olemasolu alusel: KarS § 376 lg 1 eeldab karistamiseks suurt kogust ja suur kogus toob endaga paratamatult kaasa maksukohustuse (võimaliku tollivõla). Sarnane loogika peegeldub ka ATKEAS-st: selle seaduse § 24 lg 7 ls 5 sätestab, et maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.
56.Tähtsust ei ole sellel, kas aktsiis mõisteti välja ka D.L. või I.S. ilt ja miks seda tehti või ei tehtud. EMTA on õigesti leidnud, et V. Kazakov ja M. Oras vastutavad solidaarvõlgnikena. Võlaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
57.Ringkonnakohus ei saa käesoleva otsuse resolutsioonis kajastada kuidagi D.L. taskust leitud 183 euroga seonduvat (vt käesoleva otsuse p 45). D.L. ei ole käesoleva menetluse osaline, mistõttu ei saa tema õiguste ja kohustuste üle selles menetluses otsustada. Kui aga D.L. oli 183 euro loovutamisega nõus, ei olegi ringkonnakohtu hinnangul selle raha osas mingit kohtulahendit tarvis: 183 eurot läks riigi omandisse mitte kohtulahendi, vaid D.L. nõusoleku alusel. Kui prokuratuur tahab, et see raha üleminek kuidagi n-ö ametlikult vormistatud oleks, võib ta nt paluda D.L. lt selle kohta allkirja.
58.Eeltoodut kokku võttes jätab ringkonnakohus V. Kazakovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Küll aga on vaja maakohtu otsus tühistada KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel avalik-õigusliku nõudeavalduse osas. EMTA apellatsioon rahuldatakse ning V. Kazakovilt ja M. Oraselt tuleb ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel välja mõista 10 405 eurone aktsiis. See tulebtasuda EMTA arvelduskontole. Muus osas jääb otsus muutmata.
59.Viimaks teeb ringkonnakohus otsustuse apellatsioonimenetluse kulude suhtes. Advokaadibüroos Valge & Uiga töötav V. Kazakovi määratud kaitsja K. Kutsar esitas taotluse 460,80 euro (sh käibemaks) riigi õigusabi kuluks arvamiseks. Taotluse kohaselt kulutas K. Kutsar apellatsiooni koostamiseks 100 minutit, EMTA apellatsiooniga tutvumiseks 40 minutit, kolmel
N-ö puhtast valdamisest (mitte aga vedamisest) enne sigarettide ringlusse laskmist saaks kõneleda nt järgmises olukorras. A tassib sigaretid üle kontrolljoone Eestisse ja koputab seejärel kontrolljoone lähedal elava B uksele. A palub ukse avanud B-l luba hoida sigarette mõni tund oma majas. B lubabki seda, misjärel A paneb sigaretid B maja esikusse ja lahkub. Paar tundi hiljem jõuab A autoga tagasi, maksab B-le sigarettide oma majas hoida lubamise eest väikese tasu, tõstab sigaretid autosse ja sõidab minema. A-d saab pidada nii sigarettide vedajaks kui ka valdajaks – ja prevaleeriv on just vedamine. B puhul vedamisest rääkida ei saa. Küll aga olid sigaretid mõne tunni kestel B faktilise võimu all ehk B valdas neid.
kohtuistungil osalemiseks 110 minutit ning kulud kaasnesid ka kolm korda Valga ja Tartu vahet sõitmisega. Kulutaotluse esitas ka Advokaadibüroos In Jure tegev M. Orase määratud kaitsja A. Pärtel, kes soovib 324 euro (sh käibemaks) hüvitamist, sest 180 minuti kestel tutvus ta maakohtu otsusega ja valmistus ette ringkonnakohtu istungiks ning ringkonnakohtu kolmel istungil oli ta 105 minutit. Määratud kaitsjale saab menetluskuluna maksta tema taotletavast üksnes selle osa, millega seoses oli õigusabi põhjendatud ja vajalik (KrMS § 175 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu meelest on kaitsjate taotlused põhjendatud täies ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulu hulka arvata 784,80 eurot (460,80+324). KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab KrMS § 337 lg 1 p 4 järgse ringkonnakohtu lahendi tegemise korral menetluskulud riik, mistõttu jäävad nimetatud 784,80 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.