Liiklussüüteod

Karistuse mõistmisel ei arvestatud kergendavate asjaoludega. Maakohtus küsis prokurör enne istungit K.X-ilt , kas ta jääb kokkuleppega nõusse. K.X selgitas selle peale, et ta ei saanud kohtueelses menetluses esitada kergendavaid asjaolusid. Prokurör selgitas omakorda, et K.X-il oli advokaat ja sellest piisas. Advokaat ei võtnud karistust kergendavaid asjaolusid teadmiseks ega esitanud neid prokuratuurile. Kohtuistungil jäi ka kohtunik sellise seisukoha juurde ja selgitas, et istungil kinnitatakse kokkulepe, süüdistatavale osutati õigusabi. Prokuratuur ja kohus leidsid, et süüdistatava eelkirjeldatud õiguste rikkumine oli vabandatav sellega, et tal oli advokaat. Istungil sekkusid kohtunik ja tõlk kokkuleppe pealesurumisse, hakates teda veenma kokkuleppega nõustuma. K.X-i „pehmendamiseks“ lubati tal nõu pidada juriidilise nõustajaga. Algselt proovis istungisekretär ja kohtunik nõustajat aga saali mitte lasta. K.X-i ähvardati, et vihane prokuratuur asub jälle asjaga tegelema, mistõttu esialgu ta nõustus kokkuleppega. Lisaks olid segadusseajavad politseiametnike selgitused, mille kohaselt K.X-ile kui esmarikkujale ei mõistetaks karmi karistust. Õigusabi sellistel juhtudel väljendub vaid prokuratuuri õigustamisega. Arvesse ei võetud süüdistatava elujuhtumeid, töövõime täielikku puudumist, haigusnähte, mis sunnivad võtma kangeid ravimeid. Detsembris 2020 hakkas K.X võtma alkoholivastaseid tablette. Lisaks palub K.X riigilõivu vabastust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Apellatsiooni pinnalt puudub vaidlus, et süüdistatav, tema kaitsja ja prokuratuur jõudsid 4. märtsi 2021. a kokkuleppes üksmeelele karistuse liigi ja määra osas. Nii jõudsid pooled kokkuleppele karistuses, mis arvestab kõigi oluliste, sh kergendavate, asjaoludega. Nähtuvalt

Apellatsioonis on viidatud, et maakohtus hakkasid kohtunik ja t õlk veenma K.X-i kokkuleppega nõustuma. Ringkonnakohus märgib, et arvestades juba apellatsioonist nähtuvat sündmuste kirjeldust, lükkavad selle enda asjaolud ümber kahtlused nagu oleks süüdistatava õigusi kokkuleppemenetluses rikutud. Apellatsiooni kohaselt seisnevad kohtupoolsed rikkumised järgnevas: kohtunik selgitas K.X-ile , et istungil kokkulepe kinnitatakse, samuti seda, et süüdistataval on tema õiguste kaitseks menetluses osalenud advokaat; K.X-il lubati istungil nõu pidada oma juriidilise nõustajaga, kuigi algselt teda istungile ei lubatud; K.X-i ähvardati, et kui ta kokkuleppega ei nõustu, siis asub „vihane prokuratuur“ jälle asjaga tegelema. Ringkonnakohus märgib, et ka eeltoodud väiteid kogumis arvestades, ühtlasi võttes arvesse menetlusseadustikus sätestatud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid, ei saa väita, et K.X-i väited osutaksid mõnele rikkumisele, mis on apellatsiooniõiguse aluseks. KrMS § 247 lg-test 2 ja 4 tulenevalt küsitleb kohtunik süüdistatavat kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ja teeb kindlaks, kas süüdistatav kokkuleppega sõlmides väljendas oma tõelist tahet, seejuures võib ta süüdistatavat küsitleda. KrMS § 248 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui puudub kokkuleppemenetluse kohaldamise alus ehk üks kokkuleppe pooltest loobub kokkuleppest, seejuures selgub, et kokkuleppe sõlmimine pole tema tegelik tahe, siis tagastabki kohus kriminaalasja prokuratuurile ja menetlus jätkub kohtueelses staadiumis just prokuratuuris. Mis puudutab väidet juriidilise nõustaja mittelubamisest istungile, siis selgitab ringkonnakohtunik, et KrMS § 246 lg 1 kohaselt võtavad kohtuistungist osa prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja. Nähtuvalt kokkuleppesse kantud omakäelisest avaldusest, loobus süüdistatav määratud kaitsja osavõtust maakohtu istungist. Sellegipoolest, nagu selgub apellatsioonist, tuli kohus K.X-ile vastu, ja tal lubati veel enne oma lõpliku seisukoha avaldamist maakohtus kokkuleppe osas, pidada nõu ka juriidilise nõuandjaga, s.o Timtam Õigusabi OÜ esindajaga. Nähtuvalt Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a istungiprotokollist , küsitles maakohus K.X-i ja viimane avaldas kokkuvõtlikult, et talle on kokkulepe arusaadav, sõlmis selle vabatahtlikult ja jääb selle juurde (tl 46). Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a otsuse resolutsioonist selgub, et kohus mõistis K.X-ile niisuguse karistuse nagu olid pooled kokkuleppes kokku leppinud ja mille juurde süüdistatav jäi kohtuistungil. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsiooni väiteid kogumis, ei nähtu neist apellatsiooniõiguse alust kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.