Kriminaalasi nr 1-21-1238
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2021.a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-21-1238 (kohtueelses menetluses 20231701329)
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär Simona Šois Tõlk
Jelena Kremez
Prokurör
Helen Kiviloo
Kaitsja
Kadi Sitska
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: E.V, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: 03.03.2017.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 20 päeva vangistust. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2 DVD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (24.03.2021.a).
E.V `t süüdistatakse selles, et tema 09.06.2020 kella 02.26 paiku viibides xxxx asuva kortermaja trepikojas võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I A ́ile kuuluva jalgratta Scott Aspect 60 väärtusega 400 eurot. Seega E.V pani toime oma tahtliku tegevusega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati varalist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi varalise kahju 400 euro nõudes.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht E.V , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on E.V karistuseks KarS § 199 lg 1 järgi 9 kuud vangistust, mis tuleb KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui E.V ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt E.V-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 97,20 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ja nõustus tsiviilhagi hüvitamisega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava E.V süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et E.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad E.V-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 129,60 eurot, sh 97,20 eurot kohtueelses menetluses. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Lähtudes kokkuleppest kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha ja kaitsjatasu 97,20 euro ulatuses. Ülejäänud 64,80 eurot on kohtumenetluses lisandunud kaitsjatasu,
mis tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd kaitsja kutsuti kohtusse kohtu initsiatiivil. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu I A (summas 400 eurot). Süüdistatav E.V nõustus kohtus tsiviilhagi hüvitamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõistab VÕS § 1043 alusel E.V I A kasuks välja 400 eurot. Kriminaaltoimikus sisalduvad 2 DVD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.