1-21-830/5 - Liiklussüüteod - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

1-21-830 Kohtu selgitused võimaldasid kannatanul puuduseid kõrvaldada ja kohtu korraldused on täitmiseks. KrMS § 2631 lg 1 kohaselt kui koos süüdistusaktiga on kohtusse saadetud tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus, teeb kohus määruse tsiviilhagi või nõudeavalduse menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagis või nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi või nõudeavalduse läbi vaatamata jätmiseks. KrMS § 262 lg 1 p 41 kohaselt võib kohtunik eelistungil teha määruse tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks selles puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmiseks. S.t nimetatud regulatsioon annab viimase võimaluse, mil kohus peab asuma võtma hagi menetlusse võtmise osas seisukohti enne põhimenetluse algatamist. Eeltoodu ei tähenda seda, et kui on võimalik, siis kohus ei võiks kohe hagi aktiivselt eelmenetleda, vältimaks, et kriminaalasja põhimenetlus ei pidurduks hilisemalt hagi puuduste tõttu ja vältimaks sellega ka menetluskulude tekkimist (nt kulutuste tegemine kaitsja seisukohaks kaitseaktis vm puudustega hagi kohta). Sellistel eesmärkidel eelmenetlemine ei ole vastuolus kohtumenetluse, sh kriminaalmenetluse põhimõtetega. Nimetatud puudusi praktikas selliselt tehakse ja eriti reeglina kui menetluses on väga palju tsiviilhagisid ühes asjas. Kannatanu nõude ebaselguse ja puuduste lahendamine sellises mahus alles kohtuistungitel või nende käigus viiks kohe raskuskeseme süüdistuselt hagile. See aga ei ole kriminaalprotsessi eesmärk ja oleks vastuolus kriminaalprotsessi põhimõtetega. Ka 100% tsiviilkohtumenetluses peab kohtunik enne hagi menetlusse võtmise otsustamist tegema toiminguid, et vältida pooltele asjatuid kulutusi nii materiaalses kui ajalises mõttes, enne kui ta korraldab pooled istungile seoses tsiviilhagiga. Kõrvaldatavale hagi ebaselgusele vaatamata istungi korraldamine ei ole kooskõlas ühegi kohtumenetluse põhimõttega ja sellisest ebaselgusest ei saa teadlikult mööda vaadata. See on kooskõlas kriminaalmenetluse põhimõtetega, et raskuskese menetluslikes küsimustes ei ole kriminaalprotsessis ainult hagil istungimenetluses. Juba eeltoodule tuginevalt tuleb eristada poolte õigusi ja kohustusi süüdistuse ja hagi osas. Kriminaalkohtunik teeb kohtulahendeid nii süüdistuse kui tsiviilhagi osas, eristades süüdistusi ja haginõudeid ning nendega seotud menetluse iseärasusi. Mutatis mutandis toetavad sellist tõlgendust ka Riigikohtu seisukohad, et teatud juhtudel tuleb eristada poolte õigusi ja kohustusi menetluse läbiviimisel tsiviilhagi ja süüdistuse osas (RKKKm 20. detsember 2019 asjas nr 1-12-5921 p 14; RKKKo 20. november 2017 asjas nr 1-16-6115/67, p 36; RKKKo 28. jaanuar 2008 asjas nr 3-1-1-60-07, p 32): KrMS § 381 lg 6 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Riigikohus on selgitanud, et seejuures tuleb arvestada kriminaalmenetluse erisusi, nagu ka seda, et kõiki üldisi põhimõtteid ja nõudeid, mis on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud süüküsimuse lahendamiseks, ei saa automaatselt üle kanda tsiviilhagide lahendamisele. Samuti ei saadeta tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt hagi käiguta jätmise määruseid hageja puuduste kohta kostjale ja seda põhjusega – see ei ole veel ei suuline ega kirjalik menetlus, sest hagi veel ei ole üldse kohtumenetlusse määrusega võetud, millest tekiksid õigused ja kohustused vastaspoolele. Erinevad õigused, sh õigus olla kohtu poolt ära kuulatud, tekivad üldreeglina alles nõude menetlusse võtmisega – poole esmane õigus on teada, mida üldse kohus tema suhtes arutab. On selge, et automaatselt ei saa kanda üle kohtueelse uurimise põhimõtteid (süüdistatava ja kannatanu õigused) üle tsiviilhagi eelmenetlusele, mida saab toimetada kohtu poolt konkreetselt kirjalikult hagejale juhiste andmisega. Üldjuhul tsiviilkohtumenetluses kostjat ei häirita ega tekitata talle kulusid enne, kui kohus on teatanud puudusteta hagi menetlusse võtmisest, sest alles siis on loodud pooltele vajalikud eeldused õiglaseks kohtumenetluseks, võimalus esitada asjakohaseid faktiväiteid ja vastuväiteid. 2(5)

1-21-830 Kohtul on hagi menetlusse võtmise staadiumis selgitamiskohustus üksnes hagejale, sest hageja on alles oma nõuet ette valmistamas. Ei ole võimalik leida selles vastuolu kriminaalmenetluses kannatanust hageja rolli osas. Kostja pool ei osale aktiivselt hagimenetlusse võtmise protsessis ja ei jälgi seda ka nii süüdistatav kriminaalmenetluses ega saa nõuda sellist õigust ka tuginedes TsMS-le. Süüdistatav/kaitsja ei tutvu ega loe ka hiljem hagi käiguta jätmise määruseid hageja nõrkade kohtade kohta hagis, sest neid ei tehta talle nähtavaks e-toimikus ning neil pole õiguslikku tähendust kostja/süüdistava jaoks. Kohtu ülesanne on tagada, et menetluses oleks selge nõue, mille osas pooltele tekivad menetluses õigused ja kohustused. Selge nõude menetlusse võtmisega tagab kohus õiglase kohtumenetluse, kus pooled teavad arusaadavalt, mida kohus menetleb ning arusaadavus tagab ka reaalse võimaluse pooltele enda õiguste teostamiseks. Maakohus oli seisukohal, et kriminaalprotsessis saab kohus eelistungil juhtida tähelepanu üksnes üldisematele puudustele, kuid ka seetõttu on soovitatav (kindlasti arvestades ka puuduste mahtu ja asjaolu, et see ei puuduta veel süüdistatava õigusi), et kohus siiski annab konkreetsed juhiseid kannatanust hagejale kirjalikult ja ka siis kui kannatanu nt ei ilmu eelistungile, kuid selgitamiskohustust saab kohus täita kirjalikult. Mõistliku menetlusaja tagamiseks ja kooskõlas TsMS-ga, mis pole vastuolus KrMS-ga, võib kohus tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustada ka kirjalike toimingute kaudu. Asjaolu, et kohus võib hagi küsimusi selliselt otsustada, on tuletav ka Riigikohtu seisukohtadest (mutatis mutandis RKKKm 20. detsember 2019 asjas nr 1-12-5921), mille kohaselt võib lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja selliste põhimõtete avarat ruumi näitab ka näiteks asjaolu, et Riigikohus on jaatanud ka tsiviilhagi kirjalikku menetluse võimalikkust TsMS järgi. Samaselt on leitud, et see ei riku kuidagi poolte õigusi. Avar mänguruum kitsalt hagi osas on juba seetõttu, et KrMS on hagiregulatsiooni osas rõhuvalt lakoonilisem TsMS-st. Antud juhul ei olegi tsiviilhagi veel menetlusse võetud, et see menetlusstaadium tekitaks süüdistavale õiguseid ja kohustusi. Küll aga väldib sellises staadiumis nõudes puuduste kõrvaldamise nõudmine kõigi kohtumenetluse poolte aja ja ressursikulu ning on kooskõlas õiglase kohtumenetluse tagamise põhimõtetega. Kohus selgitas, et hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei takista hagejast kannatanu õiguseid selles osas, et tal on jätkuvalt olemas täielik õigus esitada hagiavaldus enda puudusteta nõuetega tsiviilkohtule. Määruskaebus

8.Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Nimelt on maakohus 10.02.2021. a määrusega jätnud XX tsiviilhagi käiguta ja andnud XXle võimaluse kõrvaldada tsiviilhagis esinenud puudused 01.03.2021. a. Maakohtu määruse resolutsioonist tulenevalt kohustus XX esitama kohtule 01.03.2021. a puudusteta hagiavalduse, kuid täiendavad lisad hagile tuli esitada prokuratuurile. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XX küll viidatud tähtaja jooksul prokurörile tsiviilhagi lisad, kuid ei esitanud maakohtule puudusteta hagiavaldust. Kuivõrd XX jättis kohtu määratud tähtaja jooksul hagis esinenud puudused kõrvaldamata ja vastavalt määrusele maakohtule puudusteta hagiavalduse esitamata, jättis maakohus põhjendatult ja seadusega kooskõlas olevalt XX tsiviilhagi KrMS § 2631 alusel läbi vaatamata. XX ise väidab küll ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et tema arusaamist mööda tulenevalt asjaolust, et hagi sisaldas uut informatsiooni ja uusi lisasid, siis pidigi ta selle vaid prokurörile saatma, mida ta ka tegi, kuid XX selline väide ei ole kooskõlas ei maakohtu 10.02.2021.a määruses märgituga ega ka XX poolt prokurörile edastatuga. Nimelt käiguta jätmise määruses on maakohus resolutsiooni märkinud, et puudusteta hagi tuleb esitada maakohtule, kuid lisad prokurörile. Isegi kui määruse resolutsiooni pinnalt võiks isiku väidete kohaselt tõdeda, et isikule jäi justkui arusaamatuks, mida ta kellelegi konkreetselt ikkagi saatma peab, siis ometi määruse põhjendustest nähtub üheselt, et hagi ei olnud nõuetekohane, kuivõrd isik oli küll välja toonud varalise ja mittevaralise kahju summa üldiselt, kuid ei olnud välja toonud konkreetselt, millest need summad ikkagi täpselt moodustuvad. Maakohus leidis, et sellise vaid üldsõnalise hagi pinnalt ei ole võimalik seda menetleda, kui pole jälgitav, millistest konkreetsetest kuludest ja summadest moodustub ikkagi varaline kahju ja pole üldse põhjendatud mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid. Seega ainuüksi maakohtu 10.02.2021. a määruse põhjenduste pinnalt pidi isik aru saama, millised puudused ja miks ta peab hagis kõrvaldama, et oleks üldse võimalik tema hagi menetleda, ehk tooma välja konkreetse kahjud (kululiigi ja summa varalise kahju puhul ning põhjendama, kuidas kujunes mittevaraline kahju), millest hagisumma kokkuvõttes moodustub. Seda ei ole XX aga teinud. Seejuures, kuigi XX tõepoolest esitas prokurörile tsiviilhagiga seotud lisasid, siis ei vasta tõele kaebuse väide, et ta esitas prokurörile täiendatud hagi (uue infoga). Nimelt nähtub asja materjalidest, et XX on prokurörile edastanud juba eelnevalt esitatud tsiviilhagi, mis kannab kuupäeva 18.01.2021. a ja mis on tema poolt digitaalselt allkirjastatud 19.01.2021. a, kus varasemalt esitatud hagi kattub seega 01.03.2021. a prokurörile edastatud hagiga täies ulatuses nii sisuliselt kui ka kuupäevaliselt. Seega ei vasta tõele kaebuse väited nagu XX oleks esitanud uute andmetega tsiviilhagi 01.03.2021. a, kuid seda lihtsalt ekslikult prokurörile, sest tegelikult ta täiendatud (puudusteta) hagi kohtu poolt viidatud tähtajaks 4(5)