Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

1-21-1869 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-21-1869 tuleb veel ükskord“. Kuivõrd Priit Pruss on S. S.a suhtes korduvalt vägivalda kasutanud ning teda on Tartu Maakohtu 08.07.2020. a otsusega selle eest karistatud, oli S. S. alust arvata, et seda öeldes ähvardas Priit Pruss teda tervisekahjustuse tekitamisega ning S. S oli Priit Prussi varasemat vägivaldset käitumist arvestades alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani Priit Pruss toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lily Sandel, süüdistatav Priit Pruss ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 274 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus Priit Prussi suhtes tingimisi kohaldamata, kui ta 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Priit Pruss kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Aivar Kellole kohtueelses menetluses määratud tasu summas 181,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 1 on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 676 eurot riigi kanda, sest Priit Pruss on XXX ning tema ainus sissetulek on XXX. Samuti on Priit Prussi suhtes käimas mitmed täitemenetlused, mis tähendab, et Priit Prussi kasutusse jääb elatusmiinimumi suurune sissetulek, s.o ca XXX eurot, mille arvelt peab Priit Pruss tagama eluasemekulude kandmise ja enese toimetuleku. Seepärast kahjustaks menetluskulude täielik väljamõistmine oluliselt Priit Prussi toimetulekut ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Priit Prussilt välja menetluskulu summas 381,80 eurot ning sama paragrahvi lõike 3 alusel määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused

1-21-1869 Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kokkuleppes on ebaõigesti märgitud kaitsetasu suurus 181,80 eurot. Toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on tegelik suurus 178,80 eurot. Tulenevalt viiruse Covid-19 tõkestamise meetmetest võtsid prokurör ja süüdistatav kohtuistungist osa erinevatest asukohtadest videosilla vahendusel. Seega oli vastavasisulise muudatuse kirjalik allkirjastamine raskendatud. Pooled kinnitasid oma nõustumist muudatusega istungil suuliselt ja see kuuldub kohtuistungi salvestuselt. P. Pruss kuulub KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.