Liiklussüüteod

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata L.A-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist  olles andnud selleks eelneva nõusoleku kohtuistungil, kohustada isikut läbima Kainem ja Tervem Eesti sõltuvusvastane raviprogramm. Määrata L.A katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus L.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu L.A karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 6. novembri 2019. a otsusega mõisteti L.A süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 2. aprilli 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud vangistust) võrra. Liitkaristuseks jäi 1 aasta 28 päeva vangistust. Vangistus asendati üldkasuliku tööga 388 h, mille sooritamise ajaks määrati 1 aasta. L.A pidi lisaks järgima kontrollnõudeid ja täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2) ja osalema sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). Kriminaalhooldus algas 22. novembril 2019 ja lõpeb

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa L.A tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab L.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. L.A kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on L.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2 mõistetud karistusajast ( pisut üle 5 kuu) . Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama varasemale aadressile xxx. Antud elukohta teostati kodukülastus 12.01.2021. Tegemist on 2toalise korteriga, antud korteris hakkaks elama L.A koos oma vanaema T. B.ga. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub antud korter T. B.le. Korteris on eluks vajalik kõik olemas ning võlgnevused korteri osas puuduvad. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Rehabiliteerivaid programme lühikese vangistusasja tõttu määratud pole. Ametiisikutega suhtlusel probleeme esinenud ei ole. Isiku käitumine võrdlemisi lühikese vangistuse jooksul kinnitab tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest.

Samuti võib loota, et majanduslikult tuleb isik edukalt toime. Ta on elektrikuna aastaid töötanud ja kavatseb ka vabaduses antud erialal töötada. Töötamise registri andmete kohaselt töötas enne vangistust viimati ametlikult ajavahemikul 26.06.2020-28.06.2020 X OÜ-s. Vabanedes on süüdlase sõnul võimalik tööle asuda X OÜsse, kuid eelistaks siiski asutada oma firma. Lisaks isiklikule töötasule on ka isiku vanaema nõus teda majanduslikult toetama, kuid seda ei saa pidada jätkusuutlikuks lahenduseks ja seda eriti arvestades süüdlase võlgnevusi, mida on üle 25000€. Olenemata sellest, kas isikul õnnestub silmas peetud äriühingutes tööle saada, on usutav, et Töötukassa abiga suudab isik ka endale töökoha ja sissetuleku saada, sest kutseharidust isik omab. Töö ja kindel sissetulek sisustavad isiku vaba aega produktiivselt, pakuvad motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ning võimaldavad asuda tasuma temal lasuvaid nõudeid. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Vangla iseloomustusest nähtub, et L.A tarvitas alkoholi enda sõnul keskmiselt kolm korda kuus. Eelistas tarvitada viina ja konjakit ning tarvitas enda sõnul nädalavahetuseti. On esinenud tsüklit, kõige pikem nädal, samuti on ühel korral esinenud mäluauke. Alkoholijoobes on ka vägivallakuriteo toime pannud - ähvardanud. Lisaks juhtis joobeseisundis autot. Isiku sõnul tahtis ta vabaduses enda alkoholiprobleemiga tegelda ning oli registreerinud psühholoogi vastuvõtule, kuid ei jõudnud minna kuna pidi saabuma vanglasse. Vanglasse karistust kandma tulles tuvastati isikul joove 0,13 mg/l kohta. Isik justkui näeb alkoholitarvitamises probleemi, samas pisendab kuritegudega toimepandud tagajärgi. Kohtuistungil kinnitas L.A valmisolekut läbida Kainem ja Tervem Eesti programm, sest oli pannud juba enne vangistust psühholoogi juurde aja, kuid pidi karistust kandma tulema. Süüdlane kinnitas, et on esimest korda vanglas ja need vanglas viibitud kuud on pannud sügavalt järele mõtlema ja enam ei soovi vangistusasutusse sattuda. Seega võib loota, et isik on vabanemise puhuks varustatud tahtmise ja teadmisega edaspidi alkoholist hoiduda. Isiku püüdluste toetamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada teda läbima Kainem ja Tervem Eesti programm. Samuti saavad isikut seadusekuulekal teel püsimisel toetada lähedased. Vangla iseloomustusest nähtub, et lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa V. G. ja vanaema T. B.. Emaga suhtleb telefoni teel, külastanud pole 3 aastat. Isa ja vanaemaga on suhted head, vanaema eest on hoolitsenud. Vanaema on valmis isikut ka toetama isiku vanglast vabanemisel. Seega võib loota, et lähedaste toetus pakub isikule samuti motivatsiooni alkoholist hoiduda ning seadusekuulekal teel püsida. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja siis on usalduskrediit lõplikult äratarvitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.