Liiklussüüteod

joobe tuvastamise kulu 14 eurot; kaitsjatasu 49,20 eurot; sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Sergei Gussevil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 873,20 (kaheksasada seitsekümmend kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11-ne kuu jooksul igakuiselt vähemalt 72,77 eurot ning 12-ndal kuul 72,73 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700056197 ning selgituse “Sergei Gussev, otsus nr 1-19-7883, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on tegemist KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus S. Gussevit süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Süüdistuse kohaselt juhtis S. Gussev 29.09.2019 kella 01.58 paiku Tartu linnas Anne tn 61 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registrimärgiga nr XXX olles alkoholijoobes (tema vere etanoolisisaldus oli 2,83 mg/g). Oma käitumisega rikkus S. Gussev liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kokkuleppe sisu

3 (5)

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S. Gussevile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 29.-30.09.2019, mil S. Gussev oli kahtlustatavana kinni peetud, ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada S. Gussevile käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.04.2019. a otsusega nr 1-19-642 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista S. Gussevile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada S. Gussevile mõistetav 1 aasta ja 28 päeva pikkune vangistus 388 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb KarS § 69 lg 3 kohaselt ära teha 1 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab S. Gussev järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. S. Gussev on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S. Gussevit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S. Gussevit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada S. Gussevile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Jätta S. Gussevile kohaldatud lähenemiskeeld S. O. suhtes kehtima Tartu Maakohtu 02.04.2019. a otsusega nr 1-19-642 kohaldatud tingimustel. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel mõista S. Gussevilt menetluskuluna välja 14 eurot ekspertiisitasu, 49,20 eurot kaitsjatasu ja 810 eurot sundraha. Kokku on süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud 873,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada S. Gussevil menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav S. Gussev aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

4 (5)

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S. Gussevi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. S. Gussevi menetluskuluks on joobe tuvastamise kulu 14 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 49,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 01.01.2019 on kuupalga alammäär 540 eurot). Kokku on menetluskulud 873,20 eurot. Kokkuleppes taotletakse menetluskulude tasumise ajatamist 1 aastaks. Arvestades, et S. Gussev teeb XXX, käib kohtu hinnangul kõikide menetluskulude korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades S. Gussevi varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 873,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.