1-18-114
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
01.03.2021. a Tallinna kohtumaja
Kohtuasja nr
1-18-114
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungi sekretär
Monica Bode-Parkkila
Kohtuasi
Tallinna Vangla esitatud materjalid Kristjan Pressi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Kristjan Press (ik: 39209284933; viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, koht
22.02.2021. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung
Kristjan Press tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 15.02.2018. a kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1; § 1572; § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, 2, KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1 alusel 5 aasta 10 kuu ja 20-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 28.02.2017. a ja lõpp on 17.01.2023. a. Kristjan Pressi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“, õppis xxx, töötab xxx. Isik omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Tallinna Vangla ei toeta Kristjan Pressi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kristjan Press taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, ta on nõus olema ka elektroonilise valve all. Abiprokurör Maksim Kink edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Kristjan Pressi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Kristjan Press tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kristjan Press on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibib ka vangistuses. Varasemalt on karistatud varavastaste ja korduvalt vägivallakuritegude eest. Käesolev tegu on ka varavastane kuritegu, kuid võrreldes eelmise varavastase teoga on episoodide arv ning välja petetud summad suurenenud. Varavastaste tegude põhjusteks on hõlptulu saamise soov, puudulikud probleemide lahendamise oskused, vähene empaatiavõime ning alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod on olnud ette planeeritud. Vägivalla kuritegude põhjusteks on olnud alkoholi joove, puudulikud konflikti lahendamise oskused ning grupi mõju. Vanglas Kristjan Press töötab, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“, õppis ning omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt on Kristjan Press kindlustatud elukohaga xxx ja tal oleks olemas ka kindel vabanemisjärgne töökoht ja toetavad lähedased. Asja materjalidest nähtub, et Kristjan Pressil on väga tõsine alkoholiprobleem. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta enne käesolevat vangistust alkoholi igal nädalavahetusel. Peod algasid lahja alkoholiga ja lõppesid valdavalt viina või rummiga. Kinnipeetava sõnul on kõik vägivalla episoodid toime pandud alkoholijoobes. Tunnistab ka ise, et läheb joobes olles sõpradega kergesti kaasa. Ka lähedaste hinnangul on K. Pressi probleemid alguse saanud just alkoholi tarvitamisest ja alkoholi tarvitava seltskonnaga läbi käimisest. Alkoholi joobes on ta korduvalt kasutanud vägivalda. Vestlusel väidab, et käitus valesti, tunneb kannatanule kaasa ja kahetseb tehtut, samas vägivaldsuse korduvuse pinnalt saab vastupidist järeldada. Ka eelviimases kohtulahendis jõudis kohus samale järeldusele, et kinnipeetava avaldus kahetsuse kohta ei ole olnud siiras. Ei hooli teo tagajärgedest, elab päev korraga. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Kristjan Pressi puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vangla sotsiaalprogrammides osalemine,
töötamine, õppimine ning vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus. Kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolud ennetähtaegse vabastamise aluseks. Täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Elukoht ja toetavad lähedased olid tal olemas ka enne süütegude toimepanemist, kuid need asjaolud ei hoidnud ära K. Pressi poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on K. Pressi vanglas distsiplinaarkorras karistatud, millest 1 karistus on praegusel ajal kehtiv. Kohus lähtub Kristjan Pressi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nii isiku tegevustest vanglas, kuid ei saa jätta tähelepanuta tema poolt toime pandud süütegusid ja isiku varasemat ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kohtu hinnangul on Kristjan Press suhtunud pikka aega ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Kristjan Press on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel kriminaalasjas nr 1-15-10900, mil tal oli vangistus asendatud üldkasuliku tööga, mida ta aga nõuetekohaselt ei täitnud ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu oli kohus sunnitud tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pöörama. Sellisest käitumisest saab kohus välja lugeda, et kriminaalhooldus kui mõjutusliik ei ole K. Pressile sobiv. Kohtule teeb eelkõige muret isiku alkoholilembus. Alkoholijoobes on ta vägivaldne ja ohtlik nii endale kui ka teistele inimestele. Lisaks läheb ta joobes kergesti teiste inimestega kaasa ning tema probleemid on alguse saanud just alkoholi tarvitava seltskonnaga läbikäimisest. K. Press on küll mitmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole senini hakanud tegelema oma alkoholi probleemiga, mistõttu puudub kohtul usk, arvestades kinnipeetava senist vähest huvi probleemiga tegelemiseks, et praegusel ajal vabanedes suudaks kinnipeetav ka tegelikult alkoholist ja alkoholilembelistest sõpradest hoiduda. Lisaks on Kristjan Pressi poolt ärakandmata karistusaeg veel pikk – 1 aasta ja 10 kuud. Kinnipeetaval oleks vanglas veel võimalus osaleda sekkumisprogrammides. Kohus leiab, et Kristjan Pressi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Kristjan Pressi uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta K. Press tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, seda ka elektroonilise valve alla. Kristjan Pressi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei toeta ka prokurör ega Tallinna Vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Kohus jätab kaitsjatasu riigi kanda, kuna K. Press loobus kohtuistungil kaitsjast. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.