1-21-793
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2021, Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-793 (20230200252)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi
Anneli Helmann C.L süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Diana Helila
Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
C.L Ik: XXX; kodakondsus: Vene Föderatsiooni kodanik; emakeel: vene keel; x, töökoht: x; elukoht: x. Tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 22.04.2020, vabastatud samal päeval. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 4 kehtivat väärteokaristust. Kohtueelsel menetlusel advokaat Karine Nersesjan
kohtueelsel menetlusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Karine Nersesjanile makstud tasu 81 (kaheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 957 (üheksasada viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „C.L , 1-21-973, menetluskulud“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel C.L poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA-ekspertiisi nr 20E-LT0025 teostamise kulu 413 (nelisada kolmteist) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõend: 2 CD-plaati fotodega ja 1 DVD-plaat turvakaamera salvestusega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures (tl 71), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. -
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu C.L ́t süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 22.04.2020 kella 07.13 ajal Tallinnas Kopliranna 23 asuva maja juures mootorsõidukit Saab 9-5 registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1, 31 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,19 mg/l). Sellise tegevusega rikkus C.L - liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ - korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Kuigi C.L rikkus oma käitumisega ka LS § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 23.04.2020 väärteomenetlus lõpetatud. Seega C.L mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 01.02.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav C.L ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk 22.04.2020, mil C.L oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega kandmisele kuulub 9 kuud 29 päeva vangistust. Lähtuvalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus 9 kuud ja 29 päeva täitmisele pööramata, kui C.L ei pane 18. kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid: Fotod CD – plaadil (2 tk) ja videosalvestis DVD - plaadil jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde lähtuvalt KrMS § 126 lg 3 p 1. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma riigituludesse lähtuvalt KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 - seoses ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-LT0025, 19.06.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 413 eurot jätta riigi kanda, sest ekspertiis oli määratud väärteoasjas pärast seda, kui väärteomenetlus oli lõpetatud. - määratud kaitsjale Karine Nersesjan tekkinud kulud kokku summas 81, 6 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha (lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 on sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära) ehk 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud ja sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.