Liiklussüüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

ajavahemike

järel



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

käitumiskontrolli ajaks



mitte tarvitama alkoholi;



asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest arvates;



alluma sõltuvusvastasele ravile programmis Kainem ja tervem Eesti isiku antud nõusoleku alusel ja läbima selle.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 09.04.2020 otsusega tunnistati V.P süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 9 kuu pikkust vangistust V.P-le kriminaalasjas nr 1-18-6230 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.08.2018.a kohtuotsusega KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks mõistetud 7 kuu vangistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõisteti V.P-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V.P eelvangistuses viibitud aeg alates 08.04.2020.a karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks 08.04.2020.a. 02.12.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks V.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega V.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. V.P kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud . V.P on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks peaaegu 10 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegemist on elukohaga, kus elavad kinnipeetava vanemad ja R. T., kes kõik on andnud nõusoleku isiku sinna elama asumiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on V.P vabastamine.

puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. Hoolimata lühikesest karistusajast on isik osalenud motiveeritult sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kus seadis

endale eesmärgiks alkoholist täielikult loobumise. Ka on kinnipeetav osalenud vangla majandustöödel. Käitumine vanglas kui kontrollitud keskkonnas kinnitab tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Alkoholiprobleemi tunnistamine ning muutuste tegemise vajalikkuse mõistmine annab lootust, et nihe mõttemaailmas ja käitumises on püsiv. Vangla iseloomustuses on märgitud, et V.P lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õed ja vend. Isiku sõnul on omavahelised suhted head ja toetavad. Ehkki kinnipeetaval endal lapsi pole, on ta varasemas kooselus aidanud kasvatada elukaaslase lapsi. Olgugi, et kinnipeetava suhtlusringkonda on kuulunud ka kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt oli mõjutatav, ta selli ste isikutega enda sõnul enam ei suhtle. Hoolimata kuritegude toimepanemisest on lähedased jäänud tema kõrvale. Kohtu hinnangul pakub toetav lähivõrgustik kinnipeetavale probleemsetel hetkedel tuge ning motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on alkohol. Isikut on kahel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtumise eest, vangla hinnangul on intsidente olnud rohkemgi. Esimene kokkupuude alkoholiga toimus 15-aastaselt, misjärel hakkas tasapisi alkoholiprobleem süvenema. Isikul on esinenud ka tsükliperioode. Vangla hinnangul on isikul motivatsioon alkoholist loobumiseks vähemalt osaliselt olemas. Ka Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammis on isik seadnud omale eesmärgiks alkoholist täielikult loobuda, saades aru, et üksnes tarvitamise piiramine on juba minevikus äraproovitud ning mittetoimiv lahendus. Seega on väga oluline toetada isiku alkoholist loobumise soovi ja määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus – allumine sõltuvusvastasele ravile programmis Kainem ja tervem Eesti tema antud nõusoleku alusel ning see programm tuleb läbida. Ka tuleb keelata isikul käitumiskontrolli kestel alkoholitarvitamine. Kinnipeetava sõnul on tal olemas vabanemisjärgne töökoht ettevõttes AS X. Kuna ta tööandja kontaktandmeid kriminaalhooldusametnikule ei esitanud, ei võetud ka firmaga ühendust. Seega puudub küll kinnitus garanteeritud töökoha olemasolu kohta, kuid samas on kinnipeetava soov tööle asuda iseenesest tunnustamisväärne. Kohtuistungil süüdlane kinnitas, et tööandja ootab juba teda ja on uurinud, millal võiks vabanemine saabuda. Töötas seal ka vahetult enne vangistust.Vangistuse jooksul on isik osalenud aktiivselt tööhõives, töödistsipliiniga probleeme pole olnud. See näitab, et isik pole tööpõlgur ning annab aluse eeldada, et aktiivne tööharjumus jätkub ka pärast vanglast vabanemist. Siiski on vajalik isikut ka kohtu poolt ka kohustada tööle asuma või võtma end Töötukassas arvele, sest stabiilne töö ja sissetulek tagavad isiku parema hakkamasaamise ning sisustavad vaba aega. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Asja materjalidest nähtub, et isikus on toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas ning isik on valmis ka ise pingutama selle nimel, et edaspidi elada õiguskuulekalt. Kinnipeetavat iseloomustav materjal ning tema tegevused vangistusasutuses on siiski positiivne, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud isikut usaldada ning anda talle võimalus tõestada endale, lähedastele ja kohtule, et ta suudab keerata elus uue lehekülje ning jätkata seadusekuulekalt. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et V.P katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute

kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.